Obsah (5)

§173§430§174§150§661

Tsiviilasi nr.2-09-12746 Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise MÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Määruse tegemise aeg ja koht 15.september 2009.a.; Valga ko

§173

, §150 lg.2, §428 lg.1 p.4, §§429-§433, §§463§466 ja §661, kohus määras: Kinnitada E. L. ja MTÜ X vahel 10.septembril 2009.a. sõlmitud kompromissileping alljärgnevate tingimustega:

1. MTÜ X tasub E. L. haginõude katteks kümme tuhat (10 000) krooni järgmise maksegraafiku alusel : hiljemalt 16.09.2009.a. – viis tuhat (5 000) krooni hiljemalt 25.10.2009.a. – viis tuhat (5 000) krooni
2. Kokkuleppe punktis 1 nimetatud summad tasub MTÜ X E. L. arvelduskontole nr.xxxxxxxxxxxxxx SEB Pangas.
3. MTÜ X makse tasumise kohustus loetakse täidetuks E. L. arvelduskonto krediteerimisest kokkuleppe punktis 1 märgitud rahasumma ulatuses.
4. E. L. kinnitab, et loobub hagiavalduses esitatud nõudest summa ulatuses, mis ületab käesoleva kokkuleppe punktis 1 märgitud summat.
5. Poolte poolt asja menetluses kantud võimalikud kohtukulud jäävad kulutuse kandnud poole enda kanda. Lõpetada menetlus tsiviilasjas kompromissilepingu kinnitamisega. nr.2-09-12746, seoses Poolte poolt asja menetluses kantud võimalikud menetluskulud jätta kulutuse kandnud menetlusosalise enda kanda. Tagastada E. L. (a/k xxxxxxxxxxxxxx SEB Pank) viimase poolt hagiavalduse esitamisel tasutud (25.03.2009.a. ja 28.05.2009.a., dok.nr.421) riigilõivust pool summat, see on kaks tuhat (2 000) krooni; märkides makse selgituseks „riigilõivu osaline tagastamine, ts.asi nr.209-12764“ . Määrus saata pärast selle jõustumist Eesti Kohtute Raamatupidamiskeskusele riigilõivu tagastustoimingu teostamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 2 (kahe) päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu. ASJAOLUD Menetluse käik 25.03.2009.a. on E. L. esitanud Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles nõuab MTÜ X 36 000 krooni väljamõistmist /tl.2-3/. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kohtunikuabi 06.05.2009.a. määrusega lõpetati võlgniku vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetlus ning anti asi üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses /tl.1/. 02.06.2009.a. on Tartu Maakohtu Valga kohtumajale laekunud E. L. hagiavaldus MTÜ X vastu, milles hageja nõuab kostjalt stipendiumilepingu järgse võlgnevuse kogusummas 16 911 krooni (sealhulgas saamata jäänud stipendiumi summas 12 000 krooni, sõidukulude summas 2 361 krooni, massaažitasu summas 2 400 krooni ja abivahendi soetamiskulu summas 150 krooni) väljamõistmist /tl.7-9/. Poolte taotlus 14.09.2009.a. on kohtule laekunud poolte vahel 10.09.2009.a. sõlmitud kirjalik kompromissileping, milles menetlusosalised on kokku leppinud kostja poolt haginõude katteks hagejale hüvitatava summa suuruses, selle tasumise tähtajas ja tingimustes; hageja aktsepteerib seda summat haginõude katteks tasutavana ja loobub oma nõudest kostja vastu summas, mis ületab kokkuleppes märgitud summat. Kompromissilepingus on menetlusosalised kokku leppinud, et võimalikud menetluskulud jäävad kulutuse kandnud menetlusosalise enda kanda. Pooled paluvad kohtul kompromissileping kinnitada ja lõpetada asja menetlus, kinnitades ühtlasi enda teadlikkust kompromissilepingu kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Ühtlasi avaldavad pooled, et soovivad lühendada apellatsioonitähtaega 2 päevani menetluse lõpetamise määruse elektroonilisel teel kättesaamisest arvates. Hageja on kompromissilepingus taotlenud asja menetluse lõpetamise korral tema poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust ½, s.o. summas 2 000 krooni, tagastamist. Kohtu lahendi põhjendused Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja poolte poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud kompromissi sisuga, leiab, et poolte taotlused kuuluvad rahuldamisele. Kompromissilepingu kinnitamine 08.09.2009.a. toimunud eelistungil selgitas kohus vaidlusaluse õigussuhtega seonduvaid materiaalõigusnorme ning sellekohast kohtupraktikat, samuti nõudevastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Kostja on eelistungil möönnud hageja nõude osalist põhjendatust ja pooled on avaldanud valmisolekut lahendada õigusvaidlus kokkuleppe teel. 14.09.2009.a. on kohtule laekunud poolte vahel 10.09.2009.a. sõlmitud kirjalik kompromissileping, milles pooled on kokku leppinud kostja poolt haginõude katteks hagejale hüvitatava summa suuruses, selle tasumise tähtajas ja tingimustes; hageja aktsepteerib seda summat haginõude katteks tasutavana ja loobub oma nõudest kostja vastu summas, mis ületab kokkuleppes märgitud summat. Kompromissilepingus on menetlusosalised kokku leppinud, et võimalikud menetluskulud jäävad kulutuse kandnud poole enda kanda. Siit johtuvalt on kohtul piisav alust eeldada, et õigusrahu ja –kindluse huvides ning menetluskulude säästmise eesmärgil, on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (

§430lg.3) kohtule teadaolevalt ei esine.

Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. Tagamaks kohtulahendi selgus ja täidetavus, peab kohus otstarbekaks lahendi resolutsioonis mõnevõrra korrigeerida kokkuleppe tingimuste formuleeringut, muutmata seejuures kompromissilepingu sisulisi tingimusi. Asja menetluse lõpetamine “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (

) (RT 49/05-395) §428 lg.1 p.4 sätestab, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud enda teadlikkust kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Siit johtuvalt on tagatud menetlusosaliste protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asja lõpetada. Menetluskulud

§173

sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§174

’ võimaldab asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu määrata kohtulahendis kindlaks lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus. Poolte vahel sõlmitud kompromissilepingus on menetlusosalised kokku leppinud, et nende poolt kantud menetluskulud jäävad kulutuse kandnud menetlusosalise enda kanda. Seega tuleb menetlusosaliste poolt asja menetlemisel kantud võimalikud menetluskulud jätta kulutuse kandnud menetlusosalise enda kanda.

§150

lg.2 p.1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 4 000 krooni /tl.2,21/, millest ½ moodustab 2 000 krooni. Seega tuleb hagejale tagastada hagi esitamisel tasutud riigilõivust pool summat s.o. 2 000 krooni. Edasikaebe kord

§661

lg.4 sätestab, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kompromissilepingus on pooled kohtule avaldanud, et soovivad lühendada apellatsioonitähtaega 2 päevani menetluse lõpetamise määruse elektroonilisel teel kättesaamisest arvates. Seega määrab kohus kohtulahendi peale esitatava kaebe tähtajaks 2 päeva arvates lahendi kättetoimetamisest. A.Kaldma kohtunik 15.09.2009.a.