Obsah (7)

§76§ 271§ 292§ 294§ 127§113§ 101

Tsiviilasi nr.2-08-65231 KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 11. augustil 2009.a.; Valga Kohtumaja Tsi

§76, §271, §292, §293, §294, §113, §101 lg. 1 p. 1,3, Ts

MS §142 lg. 1, §162, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada xxxxxxxxxx hagi R. A. nõudes täies ulatuses. vastu tasumata kõrvalkulude maksete 1 Välja mõista R. A. (is.kood xxxxxxxxxxx) kommunaalteenuste võlgnevus summas kümme tuhat üheksasada seitsekümmend kaks ( 10 972 ) krooni 25 senti ja viivis summas üks tuhat seitsesada kakskümmend üheksa (1 729) krooni ning menetluskuludena riigilõiv kaks tuhat seitsesada viiskümmend (2 750) krooni xxxxxxxxxx ( a/a xxxxxxxxxxxxxx SEB Pank ) kasuks. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest /11.08.2009.a. /. Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest nähtub, et kostja R. A. kasutab 11.01.1996.a. sõlmitud üürilepingu alusel hagejale xxxxxxxxxx kuuluvat korterit aadressil xxxxxxxxxx, xxxxxx-xx. Üürilepingu punkt 2.2.

1. kohaselt kohustus üürnik tasuma kindlaksmääratud suuruses summa lepingujärgsete teenuste eest. Kostja jättis xxxxxxxxxx tasumata eluruumi kommunaalteenused, mille xxxxxxxxxx oli sunnitud kostja eest ise tasuma. Kostja võlgneb hagejale eluruumide kõrvalkulude eest sisuga 02.06.2009.a. 10 972,25 krooni /tl.50/. Arvete tasumata jätmisel või tasumisega viivitamise korral vastavalt üürilepingu punktile 2.2.
2. kohustus kostja maksma viivist 0,2% tasumata summadelt iga viivitatud päeva eest. Seisuga 02.06.2009.a. on põhinõudelt kogunenud viivis summas 1 729 krooni. Kuna kostja jättis tasumata talle esitatud arved kommunaalteenuste eest, siis palub hageja kostjalt välja mõista kommunaalteenuste võlgnevus summas 10 972,25 krooni ja viivis 1 729 krooni. Menetluse käik 05.06.2009.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast alates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.52-54/. Kostjale on kohtudokumendid edastatud isiklikultt 12.06.2009.a. /tl.58/. Kuni käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus. 2 Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” ( TsÜS ) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asjas esitatud materjalidest nähtub, et xxxxxxxxxx ja R. A. vahel oli sõlmitud 11.01.1996.a. eluruumi üürileping korteri aadressil xxxxxx-xx, xxxxxxxxxx kasutamiseks / tl. 29-32 /. Seega eksisteeris poolte vahel lepingul põhinev kohustis.

§ 76

sätestab, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele.

§ 271

sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

§ 292lg.

1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Üürilepingu p. 2.2.2 kohaselt kohustus kostja tasuma jooksva kuu 20. kuupäevaks kindlaksmääratud suuruses kogu makse lepingu järgsete teenuste eest /tl. 30/. Seega on poolte vahel sõlmitud üürilepinguga lepitud kokku üürniku kohustus tasuda üüri, kõrvalkulud, maksud ja koormised.

§ 294

kohaselt kui üür on arvestatud teatud ajavahemike järgi, tuleb üüri ja kõrvalkulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Üürilepingu p. 2.2.2 kohaselt kohustus kostja tasuma üürileandja poolt esitatud üüri- ja kommunaalmaksete arved hiljemalt jooksva 20. kuupäevaks /tl.30/.

§ 127

lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuleb kahju tekitanud isikul hüvitada kahjulikud tulemused. Asja materjalidega /tl.50 / on tõendatud, et kostja jättis tasumata talle esitatud arved perioodil september 2008-mai 2009.a. summas 10 972,25 krooni / tl.50 /, milline summa tuleb temalt hageja kasuks ka välja mõista. 2.2 Viivis 3

§113

sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepinguga (punkt 2.2.2) / tl.30 / on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks 0.2% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest alates 25. kuupäevast. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast saades viivise suuruseks seisuga 02.06.2009.a. 1 729 krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivise väljamõistmist.

§ 101lg.

1 p.1,3,6 sätestab, et kui võlgnik on kohustist rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahjude hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks kommunaalteenuste eest võlguolev summa 10 972,25 krooni ja viivis 1 729 krooni. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 2 750 krooni väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 2 750 krooni. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostja kanda. Aare Kaldma kohtunik 11.08.2009.a. 4