järgi kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
lg 1 järgi peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
lg 1 sätestab, et üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega.
lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist; ning lg 1 p 4 kohaselt võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda leping üles.
lg 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õigusksevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kostjalt M M`ilt tuleb hageja kasuks välja mõista tasumata üür ja kõrvalkulud kogusummas 14 562,05 krooni. Samuti tuleb kostjaid M M`i ja T M`i kohustada vabastama korter aadressil Tallinn Xxx; vabastamisest keeldumise korral tõsta kostjad M M ja T M korterist aadressil Tallinn Xxx välja teist eluruumi vastu andmata. TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt on tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetav. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud tuleb jätta kostja M M`i kanda. TsMS § 174¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv. Tulenevalt TsMS § 174 1 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud. Hageja menetluskulude suuruseks kokku on 2 100,00 krooni (hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv). Kohus peab põhjendatuks kostjalt M M`ilt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena riigilõivu summas 1 750,00 krooni. Tulenevalt TsMS § 124 lg 1 ning § 132 lg 1 (hagiavalduse esitamise ajal kehtinud redaktsioon) on hagihinnaks käesolevas tsiviilasjas 29 562,05 krooni (sh rahalise nõude hind 14 562,05 krooni ja mittevaralise nõude hind 15 000,00 krooni), millelt tuleb senikehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 1 750,00 krooni. Hageja on tasunud (AS M arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx Hansapangas) riigilõivu Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas viitenumbriga 2900072123: 05.05.2008.a summas 1 050,00 krooni (maksekorraldus nr 522) ja 13.05.2008.a summas 1 050,00 krooni (maksekorraldus nr 607), kokku 2 100,00 krooni, mistõttu TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel kuulub enammakstud riigilõiv summas 350,00 krooni hagejale tagastamisele. 3 Karin Sonntak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.