Määruse peale kinnisesse asutusse paigutamise osas võib esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa või temaga koos elanud muu pereliige, tema eestkostja või hooldaja, tema poolt nimetatud usaldusisik ja valla- või linnavalitsus (
). Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtule 25.05.2009.a esitatud avalduse (tlk 1-2) kohaselt arstliku ekspertiisi otsuse alusel on S K raske puudega inimene. S K on diagnoositud raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. S K on korduvalt viibinud ravil SA Ahtme Haigla psühhiaatria osakonnas. Iseseisvaks eluks ja tehingute teostamiseks ei ole S K võimeline. Ta ei ole suuteline enda eest hoolitsema, ostma toiduaineid, kasutama rahalisi vahendeid enda toimetulekuks. S K elab koos ema G K. G K avaldas soovi olla poja eestkostja. Isik, kes tegelikult hooldab S K on G K, kelle omadused ja võimed ning suhted S K võimaldavad tal täita eestkostja kohustusi. Psüühilise seisundi ja tahte-tundeelu väljendunud alanemise tõttu vajab S K igapäevases elus kõrvalabi, juhendamise ja järelvalvet. S K vajab järelvalvet, kuna võib oma tegevuse või tegevusetusega tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale. Oma tegevusega häirib ta teiste isikute rahu ja seab ohtu ka nende elu. S K suhtes ei ole võimalik muid abinõusid peale hoolekandeasutusse paigutamise kasutada. Isikliku rehabilitatsiooniplaani kohaselt vajab S K ööpäevaringse tugevdatud järelvalvega hooldamist. Avaldaja palub: 1) määrata S K eestkostjaks G K viieks aastaks; 2) keelata S K teha tehinguid eestkostja nõusolekuta; 3) määrata S K eestkostja ülesanneteks eestkoste teostamisel: eestkostetava kõigi asjade ajamine; 4) paigutada S K kinnisesse asutusse 1 aastaseks tähtajaks. S K psüühilise seisundi kindlaksmääramiseks teostati Viru Maakohtu 26.05.2009.a määruse alusel SA Narva Haigla ekspertarstide poolt ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis. 26.06.2009 kohtule esitatud 30.05.2009.a ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 41 (tlk 68-69) kohaselt kannatab S K psüühilise haiguse paranoidse skisofreenia all. S K pole oma vaimse seisundi tõttu suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Vaimuhaiguse tõttu ei ole S K võimeline teostama valimisõigust. Vaimne seisund ei võimalda S K ära kuulata kohtuistungil. Ka tavalises keskkonnas teda pole soovitav ära kuulata, kuna vaimse seisundi tõttu võib tema käitumine olla ettearvamata ning ohtlik. Arstide arvamuse kohaselt on S K teovõimetu. S K suhtes on vajalik eestkoste seadmine. Eestkostja peab tema igapäevaelu korraldama, talle abi osutama, kontrollima ravimite õigeaegset võtmist, langetama tema eest otsuseis, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, korraldama tema rahaasju. S K seisundi tõttu vajaks ta kinnisesse raviasutusse paigutamist, sest ta ärritub kergesti ja muutub siis sotsiaalselt ohtlikuks. S K vajab oma vaimse seisundi tõttu pidevat eestkostet. Eestkostet vajab S K kuni elu lõpuni kuna paranemise tundemärke tulevikus uuritav ei avalda. 2
) § 260 lõikes 4 nimetatud tagajärjed.
lg 4 kohaselt, kui kohus määrab eestkostja täisealisele isikule selliselt, et isik ei või iseseisvalt tehinguid teha või eestkostja ülesannete ringi vastavalt laiendatakse, tunnistab kohus isiku kohtuotsusega ühtlasi valimisõiguse osas teovõimetuks, mille tagajärjel kaotab see isik valimisõiguse. Perekonnaseadus (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Kohus tuvastas, et S K on diagnoositud psüühiline haigus paranoidne skisofreenia ning oma vaimse seisundi tõttu ei ole ta suuteline aru saama oma tegude, sh tehingute tähendusest ega neid juhtima ega ole võimeline teostama valimisõigust, mistõttu on ta ka TsÜS § 8 lg 2 tähenduses piiratud teovõimega isik ja kooskõlas PKS § 92 lg 4 tuleb tema kui täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks seada tema üle eestkoste. Arvestades S K psüühikahäirete olemust ja laadi, leiab kohus, et S K ei ole jätkuvalt võimeline tegema iseseisvalt tehinguid ning tema suhtes on põhjendatud eestkoste seadmine viieks aastaks.
lg 1 p 1 järgi menetleb kohus isiku elukohajärgse vallavõi linnavalitsuse avaldusi psüühiliselt haige isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamiseks. Isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise alused on ette nähtud SHS § 19 lg 1 p-de 1-3. SHS § 19 lg 1 kohaselt paigutatakse isik hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik; 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. SHS § 19 lg 3 kohaselt võib kohus loa isiku nõusolekuta hooldamiseks hoolekandeasutuses anda kuni üheks aastaks. Kohus leiab, et S K paigutamine kinnisesse asutusse on tema ohutuse ja tervise huvides vajalik. Viru Maakohtu 21.04.2008.a määruse alusel (tlk 9-10) paigutati S K esialgse õiguskaitse rakendamise korras ravile psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega kuni paigutamise eelduste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kolmeks kuuks. Sihtasutuse Ahtme Haigla tõendist (tlk 16) nähtub, et ajavahemiku 07.12.1995 kuni 04.07.2008 viibis S K statsionaarsel ravil psühhiaatriahaiglas 7 korral. S K isikliku rehabilitatsiooniplaanist (koostatud 30.07.2008, tlk 20-32) nähtub, et S K suhtes on vajalik igapäevane juhendamine, järelevalve ja kõrvalabi-ööpäevaringne tugevdatud järelvalvega hooldamine. S K suhtes on vajalik pidev ravimite võtmise tagamine. Ise ta ravivajadusest aru ei saa, ravimid viskab minema. Psühholoogi hinnangul perioodilised hallutsinatsioonid põhjustavad S K agressiivsust, lõhub esemeid, on ta ohtlik ka emale ja eriti võõrastele. Ema ei tule toime S K juhendamisega. 30.05.2009.a ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 41 nähtub, et eksperdid peavad vajalikuks S K kinnisesse raviasutusse paigutamist, sest ta ärritub kergesti ja muutub siis sotsiaalselt ohtlikuks. S K esindaja vandeadvokaat Antonina Belõševa leiab, et S K ühes majas elamine on muutunud ohtlikuks. Seda on tõendatud ka kohtule esitatud S K trepikoja naabrite 07.11.2008.a (tlk 17) ja V U 31.04.2009.a (tlk 18) avaldustega. Käesolevas asjas tuvastatud on, et S K psüühiline seisund püsib ebastabiilsena, esineb ettearvamatut agressiivset käitumist. Oma vaimse seisundi tõttu võib S K ilma ööpäevaringse tugevdatud järelvalveta ning regulaarse ravita oma psüühilise seisundi tõttu olla ohtlik endale ja ümbritsevaile. Seega antud juhul esinevad kõik SHS § 19 lg 1 toodud alused, mistõttu on põhjendatud S K kinnisesse asutusse paigutamine. S K vajab ööpäevaringset järelevalvet, et oleks tagatud tema ravi. Kohtule esitatud materjalide alusel ei ole S K pideva kõrvalabi, ravi ja järelevalve tagamine võimalik muul viisil kui tema kinnisesse asutusse paigutamisel ning seega 4
lg 2 ja 3 alusel jätab kohus avaldaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda, ülejäänud menetluskulud (sh määratud esindaja tasu) aga riigi kanda. Geete Lahi Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.