lõike 4 kohaselt võlgniku pajnkrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsiva maksejõetuse seisundi olemasolu. 5. Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja tagasinõuete esitamise võimalustest Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku maksejõuetuse otsesed põhjused tulenevad asjaolust, et tegeleti riskantsete äriprojektidega. Võlgnik ei suutnud adekvaatselt hinnata kõiki riske, lootuses teenida suurt kasumit ei arvestatud võimalusega, et on oht kaotada ka 5
tähenduses. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku poolt maksejõuetuse põhjustamist KarS § 384 mõttes ja vara varjamist pankrotimenetluses KarS § 385 kohaselt. Ajutine haldur uuris tagasivõitmise võimalusi, kuid neid võimalusi ei ole tuvastanud. Ajutine haldur on seisukohal, et puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks ja/või tagasinõudmiseks pankrotivarasse. Ajutise haldur hinnagul võlgniku pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja võlgniku pankrot välja kuulutamisele. Kokkuvõtvalt hinnangud ja ettepanekud Esialgse saadud andmete analüüsi põhjal ajutise halduri arvates Võlgniku maksejõuetuse põhjusteks ei olnud kuriteo tunnustega teod. Maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolud
tähenduses. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise aluste olemasolu käesolevas pankrotimenetluses. Olemasolevate andmete kohaselt võlgniku võlad ületavad varade väärtust, võlgniku sissetulekud ei ole piisavad et lähimate aastate jooksul oleks võimalik saadava sissetuleku arvelt täita kohustused oma võlausaldajatel. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2, 31 palub ajutine haldur kuulutada välja A K pankrot, määrata pankrotihaldur (ajutine haldur kinnitab oma nõusolekut asuda täitma pankrotihalduri ülesandeid), kinnitada ajutise halduri tasu ja hüvitis kulutuste katteks (taotlus eraldi lisatud) ja kutsuda kokku võlausaldajate esimene üldkoosolek, määrates 1.üldkoosolku aja. Kohtuistung 30.07.2009 kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur oma seisukohtade ja põhjenduste juurde. A K kinnitas, et on tutvunud pankrotihalduri aruandega ja nõustus selles tooduga ning palub välja kuulutada oma pankroti. Kohtumääruse põhjendus Vastavalt pankrotiseaduse (
) § 1 lg 2 on võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt oli võlgnikul kohustusi summas 16 873 082 krooni ja vara reaalne turuväärtus on umbes 1,83 - kuni 3, 63 miljonit krooni. Ajutise pankrotihalduri aruandest ning pankrotiavaldustes sisalduvatest asjaoludest tulenevalt on võlgnik maksejõuetu, kuna võlgniku kohustused ületavad vara vähemalt 13,24 miljoni krooni ulatuses ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara kõigi kohustuste täitmiseks ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol. Kohus leiab, et ei ole 6
lg 1 tulenevalt tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot.
lg 2 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus) ja
lg 6 järgi tuleb pankrotimääruses märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg.
lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et maksejõuetuse põhjuseks võib eelkõige pidada seda, et võlgnik tegeles riskantsete äriprojektidega. Võlgnik ei suutnud adekvaatselt hinnata kõiki riske, lootuses teenida suurt kasumit ei arvestatud võimalusega, et on oht kaotada ka investeeritud raha. Samuti ei suutnud võlgniku adekvaatselt hinnata majandusolukorra võimalike muutusi ning tegi liialt riskantseid ja suuri kulutusi nõudvaid otsuseid, mille tagajärjel on suur osa laenatud rahadest kulunud mõttetult. Kohtul ei ole alust kahelda ajutise pankrotihalduri aruandes, seega kohus nõustub ajutise halduriga, et tegemist pole kuriteo tunnustega tegudega, ega raske juhtimisveaga.
lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina on andnud A K (pankrotis) pankrotimenetluses seni ajutise haldurina tegutsenud Tarmo Villman. Kohus leiab, et Tarmo Villman on sobiv isik pankrotihalduriks. Ajutise halduri tasu määramine
lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse, mille kohaselt on ta teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks A K (pankrotis) pankrotimenetluses tööd 14 tundi, mis ajutise halduri tunnitasu 1000 krooni juures teeb kokku ajutise halduri tasuks 14 000 krooni. Ajutise pankrotimenetluse teenindamiseks tehtud kulud (transport, side, paljundus jne) moodustasid 2500 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ja vastavalt ajutise halduri poolt tehtud töö keerukusele ja mahule, seega tuleb ajutisele haldurile väljamaksmiseks pankrotivara arvelt määrata ajutise halduri tasu 14 000 krooni ja vajalike kulutuste katteks 2500 krooni. Ajutise halduri poolt taotluses nõutu on kooskõlas Justiitsministri 18.12.2003.a. määruses nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamise kuuluvate kulutuste arvestamise kord” sätestatuga. 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.