← Eesti

2-09-12230/6

Obsah (9)§ 394§ 442§ 467§ 407§ 444§ 173§ 162§ 174§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Irma Külavee Otsuse tegemise aeg ja koht 31.07.2009, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Tsiviilasja number 2-09-12230 Ts

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

1 Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. krooni Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg.

6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele

§ 467lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 23.03.2009 esitas AS Krediidikassa Viru Maakohtusse hagi A R` vastu 13 473.26 krooni põhivõlgnevuse ja kõrvalnõuete nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja ja kostja sõlmisid 07.12.2007 laenulepingu, mille p 1.1.1 alusel hageja andis kostjale laenu summas 15 000 krooni. Kostja laenusaajana kohustus laenatud summa koos intressidega ja lepingu sõlmimise tasuga tagastama lepingus kokkulepitud tingimustel. Hageja kandis laenusumma kostja arveldusarvele 07.12.2007. Lepingu kohaselt kohustus kostja tagastama laenu maksegraafikus märgitud ulatuses ja tähtpäevadel ning lepingutingimuste mittetäitmisel tasuma leppetrahvi ja viiviseid. Kostja lepingutingimusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu hageja saatis kostjale meeldetuletuskirjad. Laenulepingu p 4.1.2 sätestatule tuginedes ütles hageja laenulepingu üles. ja saatis kostjale sellekohase teate. Kostja ei ole laenusummat tagastanud ega ka hageja poole pöördunud. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale põhivõlga summas 13 473.26 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulu summas 600 krooni, intresse summas 1822.53 krooni ja leppetrahvi summas 4500 krooni. Hageja tugineb nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) § 396, 76 lg 1, 82 lg 1, 158 lg 1, 397 lg 1 sätetele. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid - laenulepingu 07.12.2007 koopia koos maksegraafikuga, koopiad kostjale väljastatud võlateatisest ja teatisest lepingu ülesütlemisest, hageja hinnakiri, menetluskulude nimekiri, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. II Kostja vastuväited vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest

§ 407

kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised 2 väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on allkirja vastu kostjale kätte antud 27.05.2009. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 10.06.2009.

§ 394

lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat

§ 407lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest.

Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita,

§ 407

lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja

§ 407

lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tagastamata laenu lepingus sätestatud summas ja tähtajaks. Lepingu p 1.6 kohaselt kannab laenusaaja kõik laenu sissenõudmisega seotud kulud vastavalt laenuandja hinnakirjale, mis hagis esitatu kohaselt moodustuvad postikuludest ja ka töövahendite, töö- ja ajakulu maksumusest. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Lepingus kajastus vastav leppetrahvi maksmise kohustus p 5.1. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Poolte vahel sõlmitud laenulepingus on p 1.3.1 kohaselt kostja kohustunud tasuma laenu kasutamise eest intressi 4% kuus tagasimaksmata laenu summalt. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Kohtukulude jaotusest

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 3 kohaselt menetluskulude 3 jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

§ 174

-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri, mille kohaselt moodustavad menetluskulud kokku summa 7000 krooni, sellest 3000 krooni moodustab hagi esitamisel tasutud riigilõiv ning 4000 krooni koos selles sisalduva käibemaksuga (610.17 krooni) moodustab hageja poolt hüvitatud õigusabikulu.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.Kohus juhindus

§ 162lg 1, 2; 173; 174; 1741, 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Kohtuotsus jõustus 05. septembril 2009.a Nooremreferent I.Külavee I.Golubev I.Golubev 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.