(8)erastamisavalduse esitamise momendil polnud tema ega tema perekonnaliikmed xxx eluruumi üürnikeks, mistõttu pole ka esitatud avaldusi erastamiseks. Seega puudus hagejal avalduse tegemisel subjektiivne õigus korteri omandamiseks ja õiguspärane ootus tema avalduse rahuldamiseks. Mingeid dokumentaalseid tõendeid kinnitamaks eluruumi kasutamise Elamuseaduse § 4 sätestatud õigusliku aluse olemasolu, ei ole hageja kohtule esitanud. Kui hageja väidab, et poolte vahel elamusuhete olemasolu, siis tuleks eeldada, et ta on täitnud oma kohustusi üürimaksu ja kommunaalteenuste eest tasumisel. Hageja ei ole kostjale eluruumi kasutamise eest kordagi maksnud, samuti ei ole ta tasunud kommunaal- ja majandamiskulusid otse korteriühistule Puškini 17. Munitsipaaleluruum kujutab endast kohaliku omavalitsuse omandit ja selle käsutamiseks on Narva Linnavolikogu 23.12.2004 määrusega nr 61/47 kinnitatud „Narva linna 0mandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise kord“ (edaspidi tekstis Kord). Kuna hagejal ei ole eluruumi kasutamiseks õiguslikku alust, siis ei ole temal ostueesõigust otsustuskorras Korra punktide 110 ja 111 mõttes. Hageja võib osaleda Narvas Xxx asuva eluruumi müügiks korraldatud avalikus enampakkumises üldistel alustel. Kostja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: Viru Maakohtu 06.05.2008 määrus tsiviilasjas nr 2-99-35 (tl 68-71), hageja 29.11.1999 avaldus (tl 72-74), hageja 19.04.2001 seletuskiri (75-77), 05.01.1997 teatis (tl 78,79), 12.03.1998 teatis (tl 80,81), 13.03.2007 ülevaatuse akt (tl 82-83,84), 29.01.2008 akt koos fototabelitega (tl 85-91), tõend kommunaalkulude tasumise kohta (tl 113), hageja avaldus 29.08.1995 (tl 138, 140), Narva Maksuameti tõend (tl 139), As Narva Elamuvaldus kiri 19.03.1997 (tl 141, 142), Narva Linnavalitsuse munitsipaalvara komisjoni istungi protokoll 16.10.1997 (tl 143 – 144). Kohtuistungid Kohtuistungil 17.04.2009 hageja (nõustaja N. L.) jäi hagi juurde, selgitades, et eluruum oli antud rendile mitteeluruumina. Ruumide kasutuse otstarve ei olnud muutunud, see on siiani eluruum. Korter oli kasutusse antud mitteeluruumina. 1998.a kevadel teatati hagejale, et mingi isik ei soovi allkirja anda ja et sellest aastast enam lepingut ei sõlmita. Hageja arvates oleks pidanud olema üürileping, mitte rendileping. Hageja lahkus neist ruumidest 1998.aastal. Linnavalitsus erastamise avaldusele ei vastanud ega keeldunud erastamisest. Hageja loodab tolleaegsete hindade ja RKO kaartide eest korteri erastada. Hagejal oma eluruumi ei ole. Hageja selgitas, et ajavahemikus 1995 kuni 1998 oli tal vaidlusalustes ruumides kauplus. Siis vabastas ta ruumi kui kaupluse. Peale 1999 pole ta vaidlusalustes ruumides elanud ega neid kasutanud. Ta kasutas ruume rentnikuna ega teadnud, et need on elamiseks. Korteris tegi ta kosmeetilist remonti, vahetas metalluksed ja pani trellid akendele. Ta ei maksnud kommunaalteenuste eest, kuid on nõus seda tegema. Kostja esindaja N. Š. hagi õigeks ei võtnud, selgitades, et korter anti kasutada kauplusena rendilepingu alusel. Vastavalt rendilepingu p 3.3.1 kohustus hageja kasutama renditud ruumi ainult kauplusena, seega polnud tal mingit õiguslikku alust seal elamiseks. On olemas hageja kirjalik avaldus ja seletuskiri, millest nähtub, et 1998.jaanuarist on antud ruumid vabastatud ning ta ei ole nende ruumidega kuidagi seotud ja andis võtmed üle. Ruumid ei ole elamiskõlblikud. Hageja ei

(8)Kohtuistungil 19.06.2009 hageja (nõustaja N.L.) jäi hagi juurde, selgitades, et hageja ei olnud eluruumi vajajana järjekorras. Hageja elas vaidlusaluses korteris 1998.aastal. Rendileping oli sõlmitud seadusega vastuolus, seda kinnitas Narva Elamuvaldus. Kostja esindaja N.Š. hagi ei tunnistanud, selgitades, et olid mitteeluruumi rendisuhted. Leping lõppes 01.01.1998.a Erastamisavaldus pidi olema esitatud kuni 01.03.1995.a KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tunnistaja ning tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendamatu ja kuulub rahuldamata jätmisele. Kohus tuvastas, et 01.00.1995 sõlmisid S.L. ja Kesklinna elamuvalitsus rendilepingu korteri asukohaga xxx kasutamiseks kauplusena (tl 3-6, 138, 143-144). AS Narva Elamuvaldus on 05.01.1997 hagejale teatanud, et alates 01.jaanuarist 1998 on ruumide asukohaga xxx rendileping temaga lõpetatud. Seoses sellega palutakse ruum akti alusel üle anda Kesklinna Elamuvalitsusele (tl 79). 12.03.1998 on AS Narva Elamuvaldus teavitanud seoses xxx asuva korteri xxx rendilepingu lõpetamisega hagejat kohustusest ruumid akti alusel rendileandjale üle anda. Antud nõude mittetäitmisel kuni 20.03.1998 avatakse korter ning pitseritakse ilma tema (hageja) kohalolekuta (tl 81). 30.12.1997 on hageja Narva Linnavalitsusele esitanud avalduse, milles soovib eesõigusega erastada korterit aadressil xxx, kui viimane rentnik (tl 111- 112). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et alates kuni 01.09.1995 kuni 31.12.1997 oli xxx asuv ruum kauplusena hageja kui rentniku kasutuses. Hageja on esitanud nõude rendilepingu eluruumi üürilepinguks tunnistamise ja üürilepingu sõlmimise kohustamise nõudes. Kostja nõuet ei tunnista, leides, et hagejal ei ole õiguslikku alust renditud ruumides elamiseks, samuti on hageja väide, et ta alates 01.01.1998 kasutab vaidlusaluseid ruume elamiseks, väär. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01. juulit 2002, kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. Kuni 01.07.2002 kehtinud TsK § 165 lg 1 kohaselt leping loetakse sõlmituks, kui poolte vahel – vastavatel juhtudel ka nõutavas vormis – on saavutatud kokkulepe kõigis selle olulistest punktides. Olulised on need lepingu punktid, mis on sellisteks tunnistatud seadusega või on vajalikud antud liiki lepingutes, samuti kõik need punktid, millede suhtes ühe poole avalduse põhjal peab olema saavutatud kokkulepe. Kuni 01.07.2002 kehtinud rendiseaduse § 2 lg 1 kohaselt rendisuhte puhul kasutab üks isik (rendile võtja ehk rentnik) lepingu alusel tasu eest teisele isikule (rendile andjale) kuuluvat vara. Kuni 01.07.2002 kehtinud elamuseaduse § 28 sätestab üürilepingu mõiste. Elamuseaduse § 28 lg1 kohaselt üürilepingu järgi kohustub eluruumi üürileandja andma teise isiku (üürniku) kasutusse eluruumi selles elamiseks kokkulepitud tähtaja jooksul ja tingimustel, üürnik aga kohustub kasutama üüritud eluruumi vastavalt selle otstarbele ja maksma üüri. Elamuseaduse § 2 kohaselt elamusuhete objektiks on eluruum. Eluruumiks loetakse elamut või korterit, mis on kasutatav alaliseks elamiseks 5

(8)Elamuseaduse § 4 kohaselt eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks on omandiõigus eluruumile, liikmelisus elamuühistus (-kooperatiivis), eluruumi üürileping või muu seaduses ettenähtud alus. Elamuseaduse 31 lg 1 kohaselt üürileping sõlmitakse kirjalikult Üürileping on kahepoolne tehing, seega eeldab selle sõlmimine mõlema lepingu poole tahet, mis on väljendunud tahteavalduses ning kokkuleppe saavutamist kõigis lepingu olulistes tingimustes. Lepingu tõlgendamisel tuleb üldjuhul lähtuda lepingupoolte ühisest tahtest. Kohtule pole esitatud tõendeid, et kostja oleks peale rendilepingu lõppemist 31.12.1997 väljendanud tahet sõlmida hagejaga vaidlusaluse eluruumi suhtes üürilepingut ning, et pooled oleksid sõlminud kirjaliku üürilepingu. 01.09.1995.a sõlmitud rendilepingu (tl 3-6) alusel anti korter hageja kasutusse kauplusena. Vastavalt rendilepingu p.3.3.1 kohustus hageja kasutama renditud ruumi ainult kauplusena, mitte eruruumina, st, selles alaliselt elamiseks. Rendileping oma sisult ei vasta üürilepingu tunnustele. Seega ei andnud rendileping hagejale õiguslikku alust renditud ruumides elamiseks. Hageja väite, et kasutas ta alates 01.01.1998 kuni 1999.a korterit asukohaga xxx elamiseks, ei ole tõendatud. Narvas Tunnistaja A. Z. on andnud ütlusi (tl 148), mille kohaselt hageja elas koos abikaasaga peale kaupluse lõpetamist vaidlusaluses korteris, kuna ta nägi vahetevahel nende autot maja ees seismas. Samuti olid korteris toolid ja diivan. Kohus leiab, et tunnistaja poolt väljatoodud asjaolud ei kinnita vaieldamatult hageja korteris elamist. Hageja on kohtule oma tsiviilasjas nr 2-99-35 (endine nr 2-1853) esitatud vastuses selgitanud, et ta rendis ruume aadressil xxx alates 31.08.1995 kuni 31.12.1997, alates 01.01.1998.a on ruumid tema poolt vabastatud (tl 72). Samas tsiviilasjas esitatud kirjalikus seletuses (tl 75-77) on hageja selgitanud, et ta andis korteri võtmed ära jaanuaris 1998.a Asjas on tõendamist leidnud,. et peale 1999.a pole hageja vaidlusalusest ruumide kasutanud ega seal elanud. Nimetatud asjaolu on tõendatud hageja kohtuistungil antud seletuste ning kostja poolt esitatud tõenditega (tl 82-91). Isegi juhul, kui hageja kasutas korterit asukohaga xxx ajavahemikus 01.01.1998 kuni 1999 elamiseks, kasutades seda otstarbekohaselt, ei anna see alust väita, et pooled olid üürilepingulistest suhetes, sest ilma mõlema lepingu poole vastavasisulise tahteta lepingu sõlmimine võimalik ei ole. Kohtule pole esitatud tõendeid, et hageja oleks tasunud eluruumi kasutamise eest kostjale üüri. Kuna poolte vahel sõlmitud rendileping oli lõppenud 31.12.1997.a , poolte vahel alates 01.01.1998 eluruumi üürilepingu sõlmitud ei olnud, siis hageja kasutades vaidlusaluseid ruume elamiseks, tegi seda omavoliliselt. Kuna poolte vahel olid sõlmitud rendileping vaidlusaluse korteri kasutamiseks kauplusena, mitte eluruumina (s.o elamiseks), rendileping on alates 31.12.1997 lõppenud, pooled ühist tahet üürilepingu sõlmimiseks väljendanud ei ole, puudub kohtul alus tunnistada 01.01.1995.a sõlmitud rendileping üürilepinguks. Asjaolu, et vaidlusalune korter (eluruum) oli hagejale rendile antud mitteotstarbekohaselt, mis oli vastuolus elamuseaduse § 3 lg 2, ei muuda iseenesest 01.09.1995.a sõlmitud rendilepingut üürilepinguks. Hageja on nõude kohustada kostjat sõlmima temaga Xxx asuva eluruumi üürileping alusena viidanud elamuseaduse §-ile 28, mis on alates 01.01.2002. kehtetu. Hagi esitamise ajal kehtiva VÕS-s sätestatud alustele hageja viidanud ei ole. Hageja on esitanud nõude tunnistada tema xxx asuva eluruumi ostueesõigust. Kostja nõuet ei tunnista, kuna hageja ei

(8)Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg 1 kohaselt erastamise objektiks on elamu või korter koos sellele vastava muu osaga ehitisest või ehitusjärgus olev elamu või korter, mis on riigi või riigi äriühingu omandis (edaspidi riigile kuuluvad eluruumid) või kohaliku omavalitsusüksuse või aktsiaseltsi, kelle kõik aktsiad kuuluvad kohalikule omavalitsusüksusele, või osaühingu, kelle ainuke osa kuulub kohalikule omavalitsusüksusele, omandis (edaspidi munitsipaalomandisse kuuluvad eluruumid). Eluruumide erastamise seaduse § 4 p 1 kohaselt eluruumi erastamise õigustatud subjektiks on üürilepingu alusel kasutatava eluruumi üürnik või üks alaliselt temaga koos elav täisealine perekonnaliige vastavalt üürniku ja temaga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete ja samas eluruumis elavate üürniku täisealiste endiste perekonnaliikmete omavahelisele kohustatud subjekti poolt kinnitatud kirjalikule kokkuleppele Eluruumide erastamise seaduse § 5 p 1 kohaselt eluruumi ostmise eesõigus on üürilepingu alusel kasutatava eluruumi puhul eluruumi üürnikul või ühel temaga koos elaval täisealisel perekonnaliikmel, kui avaldus eluruumi erastamiseks on esitatud

1. aasta
2. märtsiks. Eluruumide erastamise seaduse § 22 lg 5 kohaselt kui eluruumi üürileping sõlmitakse või vormistatakse ümber pärast
3. aasta
4. märtsi, on eluruumi üürnikul või § 4 punkti 1 kohasel kokkuleppel üürnikuga koos elaval täisealisel perekonnaliikmel eluruumi ostmise eesõigus, kui avaldus eluruumi erastamiseks on esitatud kolme kuu jooksul pärast eluruumi üürilepingu sõlmimist või ümbervormistamist. Hageja väide, et talle tehti ettepanek korteri erastamise avalduse esitamiseks on põhjendamata ja tõendamata. Samuti pole asjas arutamisel tõendamist leidnud, et hageja oleks eluruumide erastamise seaduse § 4 lg 1 mõistes vaidlusaluse eluruumi erastamise õigustaud subjekt Kirjaliku eluruumi erastamisavalduse (tl 112) esitamise momendil 30.12.1997 polnud tema ega tema perekonnaliikmed Puškini 17 -2 eluruumi üürnikeks, sh polnud temaga kolm kuud enne erastamisavalduse esitamist sõlmitud eluruumi üürilepingut või seda ümbervormistatud. Seega puudus hagejal avalduse tegemisel subjektiivne õigus korteri omandamiseks ja õiguspärane ootus tema avalduse rahuldamiseks. Mingeid dokumentaalseid tõendeid kinnitamaks eluruumi kasutamise õiguslikku alust hageja esitanud ei ole. Munitsipaaleluruum kujutab endast kohaliku omavalitsuse omandit ja selle käsutamiseks on Narva Linnavolikogu 23.12.2004 määrusega nr 61/47 kinnitatud „Narva linna 0mandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise kord“. Kuna hagejal ei ole eluruumi kasutamiseks õiguslikku alust, siis ei ole temal ostueesõigust eelnimetatud korra punktide 110 ja 111 mõttes. Hageja tõendeid, et poolte vahel oleks sõlmitud tehinguid, millest tuleneb tema Puškini 17 – 2 Narvas asuva korteri ostueesõigus, esitanud ei ole. Rendilepingu kehtetuse osas nõuet esitatud ei ole, seetõttu kohus hageja sellekohastele väitele ja tõendile (tl 137) hinnangut ei anna. Kohus hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hageja esitatud asjaolud ja tõendid ei anna alust hagi rahuldamiseks. Hagi tagamise tühistamine TsMS 386 lg 4 kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, kuulub Viru Maakohtu 27.mai 2008 hagi tagamise määrus tühistamisele. 7

(8)Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotusemenetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kooskõlas TsMS §162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis vastavalt TsMS §162 lg1, lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda. Vastavalt TsMS §-ile 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 162 lg1, lg2, § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 sätete kohaselt. Helgi Vinni Kohtunik 8