2-05-15626/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavaks -

1. detsember 2008.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni tegemise aeg ja koht kohtumaja kohtukantselei Tsiviilasja number 2-05-15626 Tsiviilasi COÜ hagi MDT’i vastu põhivõla 10 000 krooni ja viiviste väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende hageja COÜ (registrikood xxx, asukoht xxx) esindajad hageja lepinguline esindaja Jüri Koger kostja MDT(isikukood xxx, elukoht xxx) Istungi toimumise aeg 17.12.2008.a, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud hageja lepinguline esindaja Jüri Koger. Istungit protokollis sekretär Carmen Vahem. RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada.
3. Välja mõista MDT’ilt põhivõlg 10 000 (kümme tuhat) krooni ja viivis 442 (nelisada nelikümmend kaks) krooni COÜ kasuks.
4. Välja mõista MDT’ilt COÜ kasuks viivis põhivõlalt alates 29.07.2005.a kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
5. jaanuari ja
6. juulit, millele lisandub seitse protsenti aastas).
7. Välja mõista MDT’ilt menetluskulud 1050 (üks tuhat viiskümmend) krooni COÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 29.07.2005.a esitatud hagiavalduse ja selle 18.03.2007.a täpsustuse kohaselt sõlmisid kostja ja AS Sampo Pank järelmaksulimiidilepingu, millega pank võimaldas kostjal lepingus sätestatud järelmaksulimiidisumma kasutamist ja kostja kohustus selle tagastama. Kostja kasutas järelmaksulimiiti kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Tulenevalt lepingust arvestas pank intressi 19 % aastas. Kostja ei tagastanud järelmaksulimiiti tähtaegselt. Seetõttu kuulutas AS Sampo Pank järelmaksulimiidi tagastamise tähtpäeva saabunuks, millest teavitas kostjat 16.11.2004.a kirjaga ja nõudis võlgnevuse tasumist. Kostja ei reageerinud AS-i Sampo Pank nõudele. 17.12.2004.a loovutas AS Sampo Pank nõude kostja vastu hagejale. Kostja hagejale midagi tasunud ei ole. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 10 871,75 krooni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista intressid laenu kasutamise eest ajavahemiku 16.11.2004.a – 28.07.2005.a eest summas 1288 krooni ning viivise 19 % aastas põhinõudelt alates 28.07.2005.a kuni põhivõla tasumiseni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 1110 krooni. 17.12.2008.a istungil täpsustas hageja nõuet. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 10 000 krooni ning võlaõigusseaduses sätestatud viivise alates 20.12.2004.a kuni hagiavalduse esitamiseni kindla summana ning alates hagiavalduse esitamisest protsendina põhinõudest. Kostja vastus Kostja tunnistas kirjalikus vastuses põhivõlga summas 10 000 krooni. Ülejäänud osas vaidles kostja hagile vastu. Kuna tarbijakrediidilepingus puudub krediidi kulukuse määr aasta kohta, siis on lepingus sätestatud intressi- ja viivisemäärad tühised. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on AS Sampo Pank ja kostja sõlminud 19.04.2004.a järelmaksulimiidilepingu, millega pank võimaldas kostjal järelmaksulimiidi kasutamist summas 10 000 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et AS Sampo Pank ütles lepingu üles 16.11.2004.a kirjaga. 17.12.2004.a on hageja ning AS Sampo Pank sõlminud nõude loovutamise lepingu, millega AS Sampo Pank loovutas nõude kostja vastu hagejale. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kostja tunnistas põhinõuet summas 10 000 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 10 000 krooni. Lisaks on hageja palunud kostjalt välja mõista seaduses sätestatud viivise. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 esimesele ja teisele lausele võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks 2 poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
8. jaanuari ja
9. juulit, kui seaduses või lepingiga ei ole ette nähtud teisiti. Seega võlgneb kostja ajavahemikul 20.12.2004.a – 28.07.2005.a põhivõla tasumisega viivitamise eest viivist summas 442 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 lg 1 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt alates 29.07.2005.a kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
10. jaanuari ja
11. juulit, millele lisandub seitse protsenti aastas). Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 tuleb kostjalt hagejale välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu katteks 1050 krooni. Indrek Soots kohtunik 3