3-09-1269/2

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-1269 Haldusasi Menetlusosalised ja esindajad AS Regio kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni
3. mai
4. a otsuse tühistamiseks vaidlustuses Maa-ameti hanketeate riigihankes „Aadressiandmete süsteemi tarkvara täiendamine“ (registreerimisnumber 112387) õigusaktidega kooskõlla viimiseks Kaebuse esitaja – AS Regio, esindajad vandeadvokaat Arne Ots ja advokaat Neve Uudelt; Vastustaja – Maa-amet, esindaja vandeadvokaat Martin Männik; Vastustaja – Riigihangete vaidlustuskomisjon Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Resolutsioon Edasikaebamise kord
5. Võtta vastu kaebusest loobumine ja lõpetada asja menetlus.
6. Jätta rahuldamata Maa-ameti taotlus menetluskulude väljamõistmiseks AS-il Regio ning jätta menetluskulud poolte enda kanda. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. AS Regio esitas
8. mail
9. a riigihangete seaduse (edaspidi: RHS) § 129 lg-st 1 lähtudes Tallinna Ringkonnakohtule kaebuse, milles palus tühistada Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni
10. mai
11. a otsuse nr 97-09/
13. Tallinna Ringkonnakohus võttis
14. mai 2009 määrusega AS Regio kaebuse menetlusse ja rahuldas AS Regio esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas hankemenetluse Maa-ameti riigihankes „Aadressiandmete süsteemi tarkvara täiendamine“ (registreerimisnumber 112387).
15. Maa-ameti taotluse alusel tühistas Tallinna Ringkonnakohus
16. mai
17. a määrusega oma 12.mai
18. a esialgse õiguskaitse määruse.
19. AS Regio esitas
20. juunil
21. a Tallinna Ringkonnakohtule avalduse kaebusest loobumiseks ja tasutud riigilõivust poole tagastamiseks. Menetluskulud palus jätta menetlusosaliste enda kanda. Maaamet palus
22. juuni
23. a vastuses kaebusest loobumine vastu võtta ning taotles menetluskulude väljamõistmist AS-ilt Regio.
24. Riigikohtu üldkogu tunnistas
25. juuni
26. a kohtuotsusega asjas nr 3-4-1-7-08 RHS § 129 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Otsuse kohaselt saab Riigihangete Ameti juures oleva vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitada kaebuse esimese astme halduskohtule, mistõttu saatis Tallinna Ringkonnakohus
27. juuni
28. a määrusega AS-i Regio kaebuse koos loobumise avaldusega lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. KOHTU SEISUKOHT
29. Kohus leiab, et AS-i Regio kaebusest loobumine tuleb HKMS § 21 lg 1 alusel vastu võtta ja asja menetlus HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel lõpetada. Kaebuse esitaja on
30. juunil
31. a esitatud avalduse kohaselt teadlik loobumise tagajärgedest ning seega puuduvad loobumise vastuvõtmist takistavad asjaolud.
32. Kohus jätab rahuldamata Maa-ameti taotluse mõista tema menetluskulud väljas AS-ilt Regio. Riigikohus on mitmetes kohtulahendites, sealhulgas
33. jaanuari
34. a otsuses nr 3-3-1-62-08 selgitanud, et haldusorganil ei ole halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine keelatud, kuid selleks, et õigustada halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist kaebuse esitajalt, peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv. Vara ja teenuste hankimine asutuse töö tagamiseks on kahtlemata iga asutuse rutiinne tegevus. Käesolev hankemenetlusvaidlus ei välju Maa-ameti igapäevase põhitegevuse raamidest ning ei ole kohtu arvates materiaal- ega menetlusõiguslikult sedavõrd keerukas, et Maa-ameti koosseisuline ametnik ei oleks ilmselgelt olnud suuteline halduskohtus Maa-ametit kohtuvaidluses esindama. Ebaoluline on seejuures asjaolu, kas asutuse jurist on lubatud puhkusele – vastasel korral seataks haldusorganiga vaidleva isiku kohustus tasuda haldusorgani õigusabikulusid sõltuvusse meelevaldsest asjaolust – millal üks riigiametnik puhkab. Kohus ei sea mingil moel kahtluse alla Maa-ametile osutatud õigusabi professionaalsust ja möönab, et asutusel on suure avaliku huviga vaidluse puhul oma teatud juhtudel otstarbekas ka õigusteenust riskide maandamiseks sisse osta, kuid see ei tähenda, et vastavad kulud peab tingimata kandma isik, kes on realiseerinud oma põhiseaduslikku õigust ja pöördunud riigivõimu väidetava omavoli vastu kohtusse. Sarnaselt kaebajaga jääb kohtule arusaamatuks vastustaja väidetud seos käesoleva haldusasja õigusabi kulude kandmise vaidluse ja pooltevahelise teise kohtuvaidluse vahel.
35. AS-i Regio tasutud riigilõivust HKMS § 84 lg 5 p 2 alusel poole tagastamise taotluse lahendab riigilõivuseaduse § 12 lg-st 1 ja rahandusministri
36. detsembri
37. a määruse nr 68 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“ §-st 10 tulenevalt Tallinna Ringkonnakohus kui riigilõivu võtnud asutus. Kaebajal on võimalik esitada ringkonnakohtule nimetatud korra nõuetele vastav avaldus. Ühtlasi tuleks võtta seisukoht, kas kujunenud olukorras tuleb kaebuse 2 esitajale loobumise eest tagastada pool ringkonnakohtule tasutud riigilõivust või pool halduskohtule esitatava kaebuse pealt tasumisele kuuluvast lõivust (250 krooni) ja ülejäänud tagastada kui enammakstud. Nimelt tuleb RLS § 56 lg 16 kohaselt tasuda riigilõivu käesoleva seaduse §-s 222 sätestatud määras (10 000 või 20 000 krooni) ringkonnakohtule Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni otsuse peale kaebuse esitamisel. Ringkonnakohus võttis käesoleval juhul riigilõivu sellise kaebuse esitamise pealt, mille lahendamine ei kuulunud põhiseadusevastase RHS sätte kohaselt tema pädevusse. Kaebus tulnuks teoreetiliselt algusest peale esitada halduskohtule ja jätta RHS § 129 lg 1 kohaldamata. Halduskohtusse pöördumisel tulnuks tasuda lõivu 250 krooni vastavalt RLS §-le 56 lg
38. Kuna ringkonnakohtule ei saa ega saanud Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse peale otse kaebust esitada, on ka RLS § 56 lg 16 regulatiivse sisuta. Kohus märgib, et ringkonnakohtu seisukoht selles küsimuses oleks vajalik ka õiguse ühetaolise kohaldamise ja kohtupraktika ühtlustamise seisukohalt.
39. Kohus märgib, et tehnilistel põhjustel ei võimalda kohtute infosüsteem jätkata ringkonnakohtus alustatud kohtuasjas menetlust esimese astme kohtus, mistõttu on esimese astme kohtuasjal uus number. Villem Lapimaa 3