) § 402, millise kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja
lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist.
lg 2 järgi võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse 2 2-08-2924 rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt
lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seoses hageja leppetrahvi nõude rahuldamata jätmisega selgitab kohus järgmist. Riigikohus on 14.01.2009.a tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 tehtud otsuses leidnud, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. See tuleneb võlaõigusseaduse (
) § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi.
Seoses hageja tagastamata intressi summalt viivise nõude rahuldamata jätmisega märgib kohus järgmist. Krediidilepingu lõpetamise tagajärjel tekib esmalt hiljemalt lepingu lõppemisel kogu krediidi tagastamise nõue, millele lisandub nõue ülesütlemise hetkeks tasumata intresside tasumiseks. Alates laenulepingu ülesütlemisest lõpeb ka laenusaaja intresside maksmise kohustus. Kui aga krediidisaaja laenu tagasimaksega viivitab, s.t koheselt peale ülesütlemist tagasi ei maksa, võlgneb ta kogu viivitatud summalt, välja arvatud intressid, viivise
MS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on hagi esitamisel tasutud riigilõiv, riigilõiv elektroonilise dokumendi väljatrüki eest summas 25 krooni ja väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise eest tasutud 200 krooni kokku tasutud riigilõiv summas 5 975 krooni. Kuivõrd kohus rahuldab hagi tsiviilasja hinnast osaliselt summas 89 642,17 krooni, millelt oleks tulnud hagejal tasuda riigilõivu 4750 krooni, siis peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta hagi esitamisel tasutud riigilõivust osaliselt hageja so summas 1000 krooni enda kanda ja ülejäänud menetluskulud kostja kanda s.o kokku summas 4975 krooni. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Maire Lukk Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.