Edasikaebamise kord Helja Niinemäe võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Balti Investeeringute Grupi Pank AS võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tagaseljaotsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 22.05.
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtu teade toimetati kostjale kätte isiklikult 17.04.2009.a. Määratud tähtajaks kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 2 VÕS § 421 sätestab, et tarbijakrediidilepingus on seaduses sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Kohus märgib, et Riigikohus selgitas 14.01.2009 kohtuotsuses nr 3-2-1-120-08 tarbijakrediidilepingu rikkumise tagajärgi, osundades otsuse punktis 15, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine, kuna VÕS § 415 lõige 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kostjalt leppetrahvi 13 582,58 krooni väljamõistmiseks.
järgi võib viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi Helja Niinemäe vastu osaliselt. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt
lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, kuid suuremas kui pooles ulatuses (86,5% algsest nõudest), jätab hageja menetluskulud 86,5% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 13,5% ulatuses hageja kanda.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.