§-de 94, 113 lg 1 ja 101 lg 1 p 6 alusel arvutanud viivist kostja poolt tasumata summalt alates
) § 208 lg 1 ja 3 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna ja võtma asja vastu.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et OÜ Family Group on saanud kauba, mille eest on tasumata ning kostja on 21.09.2006 sõlmitud käenduslepinguga võtnud endale kohustuse vastutada OÜ Family Group poolt maksmata jäänud arvete eest 50 000 krooni ulatuses.
lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. 2 Poolte vahel on vaidlus kostjalt viivise nõudmise õiguse ja selle maksmise kohustuse üle. Kohus on seisukohal, et hageja sellekohane nõue tuleb rahuldada osaliselt. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist, sest kostja on jätnud oma lepingulise kohustuse – tasuda hagejale kauba saaja poolt tasumata jäänud summad kokku kuni 50 000 krooni ulatuses – täitmata. Hageja ei saa nõuda ja ei nõuagi OÜ Family Group poolt kohustuse täitmata jätmisega põhjustatud viivist, vaid kostja poolt käenduslepingus võetud kohustuse täitmata jätmisest tingitud viivist.
lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kohus on seisukohal, et tulenevalt 21.09.2006 käenduslepingu punktidest 3.
§-de 94 lg 1 ja 113 lg 1 alusel 9,5 % aastas, so 0,026 % päevas. Kostjalt tuleb välja mõista perioodi eest 09.02.2009 kuni hagiavalduse esitamiseni kohtusse, so 19.03.2009 viivis (0,026x39x50000) 507 krooni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt välja viivise 0,026 % viivitatud summalt päevas alates 20.03.2009 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks selliselt, et kostja peaks maksma hagejale võla igakuuliste 1500 krooni suuruste maksetena. Hageja vaidleb sellisele võla tasumise korrale vastu ning kohtule ei ole esitatud tõendeid kostja tegeliku majandusliku olukorra, sissetulekute ja väljaminekute, võlakohustuste ja varade kohta. Lisaks tuleb märkida, et kostja ei ole asunud võlga tasuma. 1500 krooni suurune kuumakse on väga väike, et hageja saaks sellega nõustuda ning kohus saaks sellise makse põhjendatuks ja mõistlikuks lugeda. Kohtuotsuse täitmise käigus on pooltel samuti võimalik sõlmida kokkuleppeid võla tasumise tähtaegade ja korra osas, arvestades kostja tegelikku majanduslikku olukorda, mille saab välja selgitada kohtutäitur. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. Hagi jääb rahuldamata väga väikeses osas viivise väljamõistmiseks, mistõttu hageja kõikide menetluskulude kandmine kostja poolt on põhjendatud. 3 TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule... Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.