ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista AS-i E ja kostja vahel 11.02.1998 sõlmitud liitumislepingust tuleneva võla summas 2907.13 krooni ja viivise 2906.13 krooni, kokku 5813.26 krooni ning menetluskulud. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arveid, mida kostja hagejale tasunud ei ole ning võlgneb 31.03.1998 seisuga hagejale 2907.13 krooni. Kostja kasutas nimetatud summa ulatuses hageja poolt pakutud mobiilsideteenust selle eest tasumata ja on seega rikkunud poolte vahel sõlmitud liitumislepingu tingimusi. Hageja on arvestanud viivist alates 20.04.1998 kuni 25.06.2008. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu põhimõtetest ning tulles kostjale vastu, vähendab hageja viivise nõuet ja nõuab kostjalt viivise tasumist summas 2906.13 krooni. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla summas 2907.13 krooni ja viivise 2906.13 krooni, kokku 5813.26 krooni ning menetluskulud so hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 250.00 krooni, maksekäsukiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivusummas 250 krooni ja õigusabikulud koos käibemaksuga 2 500.00 krooni, kokku 3 000.00 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED Kostjale on hagiavaldus koos sellele lisatud materjalide ning kirjaliku vastamise kohustusega üle antud 12.01.2009.a. Kostja keeldus dokumentide kättesaamise kohta väljastusteatele allkirja andmast. Nimetatud asjaolu on tõendatud kohtutoimikus oleva Soome Vabariigi Kouvola esimese astme kohtu (Kouvolan Käräjäoikeus) õiendiga. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt
Poolte vahel 11.02.1998 sõlmitud liitumislepingutest nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 ja 2 kohaselt enne 01.juulit 2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. 2 TsÜS (kuni 01.07.2002.a kehtinud redaktsioon) § 58 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. TsK § 173 järgi tuleb kohustis täita nõuetekohaselt; § 174 järgi on ühepoolne kohustise tingimuste muutmine või kohustise täitmisest keeldumine lubamatu. TsK § 231 lg 1 kohaselt rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teist protsendimäära. Vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 2907.13 krooni ja viivise 2906.13 krooni, kokku 5813.26 krooni tasumist. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal lepingust tulenevat kohustust täitnud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 5813.26 krooni. Vastavalt
Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on kandnud menetluskulu summas 3000.00 krooni järgmiselt: maksekäsukiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu summas 250 krooni, 250 krooni riigilõivu hagimenetluses ning õigusabikulu summas 2 500.00 krooni.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Vastavalt
p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et kohtu menetluses oli AS E maksekäsukiirmenetluse avaldus VV vastu (tsiviilasi nr 2-07-36102). Nimetatud avaldus jäeti 06.05.2008.a määrusega rahuldamata
Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 27.06.2008, seega hiljem kui kuu aja jooksul pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohus leiab, et hageja menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 250 krooni osas tuleb jätta kostjalt välja mõistmata. Hagi kohtule esitamisel on hageja tasunud riigilõivu summas 250.00 krooni. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 2 500 krooni.
lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 10 000 krooni puhul 5 000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 2907.13 krooni. Käesolevas asjas on hageja kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude kandmist summas 2500 krooni. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 700 krooni ulatuses. 3 Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 700 krooni ning krooni ja hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 250 krooni, kokku 950.00 krooni. Tiia Mõtsnik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.