2-08-11682/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-11682 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Margo Klaar ja Mare Merimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 24.08.2009 Tallinnas Tsiviilasi A. A. hagi A. A. vastu elatusraha saamiseks Tsiviilasja hind 10 575 krooni Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 07.10.2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. A. apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A. A. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht: XXXXXXX XXXX, XXXXXXXXXX XXXX, XXX XXXX XXXXX XXXXXXX), esindaja Annika Murulaid Kostja A. A. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht: XXXXX XX XX-XX, XXXXX-XXXXXXX XXXX , XXXXXXX XXXX, XXXXX XXXXXXX), esindaja Anu Talu RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu 07.10.2009 otsus tsiviilasjas nr. 2-08-11682 muutmata, apellatsioonkaebus rahuldamata ja apellatsioonimenetluse menetluskulu apellandi kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Asjaolud Pooltel on ühine laps A. A., sünd XX.XX.XXXX. 07.01.2008 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-07-43421 on lapse elukohaks määratud hageja elukoht. Hageja esitas kostja vastu hagi lapse jaoks elatise väljamõistmiseks 2175 kr. alates hagi esitamisest 27.03.2008 põhjendusega, et kostja toetus lapse ülalpidamiseks on minimaalne, s.o 100–200 kr. kuus. Seejuures lapse vajadused järjest kasvavad. Kostja oli nõus tasuma elatist 1000 kr. kuus, leides, et tal ei ole nõutavs suuruses võimalusi elatist maksta. Kostjal on uus pere ja 4-aastane poeg J.. Samuti on kostja elukaaslasel eelmisest suhtest tütar G., kelle ülalpidamiseks tasub too igakuiselt 900 kr. Pere kogusissetulek on kokku 12 060 kr. kuus. Kokku kulutab pere 12 060 kr. kuus. Maakohtu otsus Pärnu Maakohus rahuldas hagi ning mõistis välja kostjalt hageja kasuks lapse A. A.i ülalpidamiseks 2175 kr. kuus alates hagi esitamisest 27.03.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX. Menetluskulud jäid kostja kanda. Lapse vajadused 2175 kr. ulatuses on põhjendatud, kuna nimetatud summa on seadusandja poolt kehtestatud miinimum elatusrahamäär. Kostja töötab OÜ-s S. L. alates 20.09.2007 ja tema 6 kuu keskmine netotöötasu on 7097 kr. Kostja ei ole esitanud kohtule asjaolusid ega tõendeid, mis annaksid aluse elatusraha välja mõista väiksemas summas, kui hageja nõuab. Kostja väitel on tal veel teine alaealine laps J-M. J., kes on 4 aastane. Kostja arvestuse kohaselt on tema elukaaslase töötasu 7560 kr. kuus. Seega on pere sissetulek keskmiselt 7097 + 7560=14 657 kr. kuus. Kostja arvestuse kohaselt on väljaminekud kuus 12 060 kr. Seega ei ole kostja tõendanud, et elatusraha väljamõistmisel miinimummääras jääks tema teine laps vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega mõista välja kostjalt elatis igakuuliselt 1000 kr. poja ülalpidamiseks ning menetluskulud jätta poolte endi kanda. Maakohus on ebapiisavalt tuvastanud ülalpidamist vajava lapse vanemate majandusliku olukorra, mille tulemusena on ebaõigesti hinnanud kummagi vanema varalist seisundit ning seoses sellega jättis alusetult kohaldamata PKS § 61 lg 5. Kohus ei ole põhistanud, kuidas kostja, kellel on väiksem keskmine töötasu kui hagejal, ning kes lisaks elatist saavale lapsele peab üleval teist last, on varaliselt kindlustatud sellisel määral, et elatusraha väljamõistmisel miinimummääras jääks kostja teine laps kindlustatuks saamas määras kui elatist saav laps. Arvestades asjaolu, et ülalpidamist vajav laps elab vanema juures, kelle varaline seisund on parem kui kostjal, ning kellel ei ole teist last, on kohtu seisukoht arusaamatu. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kostja poolt kohtule esitatud arvestuses ei ole teise lapse kulutusi, peale elukindlustuse, eraldi välja toodud. Kostjaga koos elava lapse vajalikud kulutused ei saa olla väiksemad, kui seadusandja poolt kehtestatud miinimummäär. Kohus ei ole kõiki tõendeid hinnanud igakülgselt ja täielikult ning on jätnud tähelepanuta asjaolu, et kostjal on kohustus krediidiasutuse ees seoses perekonnale eluaseme soetamisega. Samas hageja kohustused krediidiasutuse ees on eeldatavalt seotud hageja ülemäärase kulutamisega ning elamisega üle oma võimete, mitte reaalsete eluks vajalike kulutustega. Hagejale kuulub 13,75 ha kinnistu, samas kui kostjale kuulub 1/2 korteriomandist (millise eest on pangalaen kuni käesoleva ajani veel tasumata). 2