Menetluskulude jaotus 5. Välja mõista M K-T`lt riigilõiv 85 000 (kaheksakümmend viis tuhat) krooni riigituludesse. Edasikaebamise kord Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama
sätestatud nõuetele.Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250.- krooni ja mitte rohkem kui 100.000.- krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või 221013921094 Hansapangas, märkides viitenumber 3100057358. Hagi aluseks olevad asjaolud 27.04.2009.a. esitas hageja kohtule hagi M K-T vastu tekitatud kahju 1 064 729 krooni hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt algatas Harju Maakohus 04.12.2008.a. kostja suhtes pankrotimenetluse ja ajutiseks halduriks määrati R Vaiksaar. 05.03.2009.a. kuulutas Harju Maakohus välja hageja pankroti. Kostja oli hageja juhatuse liige alates 25.01.2007.a. kuni 09.03.2009.a. Ajutine haldur jõudis kohtule esitatud aruandes järeldusele, et kostja juhatuse liikmena ei ole oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja poolt esitatud raamatupidamisdokumentidest nähtub, et kassajääk seisuga 21.12.2008.a. on 1 064 729 krooni. Nimetatud raha kostja haldurile üle andnud ei ole ning selle summa kasutamise kohta ei ole kostja kuludokumente ega aruannet esitanud. Seega peab olema kassas näidatud raha kostja valduses või on ta selle kulutanud isiklikeks eesmärkideks. Menetluse käik maakohtus Hagiavaldus koos lisadega on kostjale
kätte toimetatud. Kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas võib piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse, kuna hageja on esitanud kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad
Kohus loeb hageja esitatud faktiväited kostja poolt omaksvõetuks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 mille kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tuleneva kohustust rikkuva käitumisega. Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 kohaselt juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Sama paragrahvi lg 2 järgi juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kooskõlas ÄS § 187 lg 3 juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui osaühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. Menetluskulud Juhindudes
Tulenevalt
¹ lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud.
lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. 30.04.2009.a. määrusega määras kohus hagejale riigipoolse menetlusabi ja vabastas hageja täielikult riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 1 064 729 riigilõivu 85 000 krooni. Maie Seppo kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.