2-09-6598/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Meelis Eerik Otsuse avalikult teatavaks

1. juuni 2009.a. Tallinn tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-09-6598 Tsiviilasi A L (L , isikukood xxx, elukoht xxx) hagi A Š (Š , isikukood xxx, elukoht xxx) vastu elatise väljamõistmiseks 54 450 krooni Tsiviilasja hind Istungi toimumise aeg
2. mai 2009.a Istungil osalenud isikud AL RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada.
4. Välja mõista A Š elatis seadusega kehtestatud minimaalses määras kuus A L kasuks D Š a (isikukood xxx) ülalpidamiseks alates 01.02.2009.a kuni D Š a täisealiseks saamiseni xxx.
5. Välja mõista A Š elatis seadusega kehtestatud minimaalses määras kuus A L kasuks M Š (Š , isikukood xxx) ülalpidamiseks alates 01.02.2009.a kuni M Š täisealiseks saamiseni xxx.
6. Jätta menetluskulud A Š kanda. Edasikaebamise kord Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise kohustusest. Kostja võib esitada kaja Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue A L esitas 17.02.2009 Harju Maakohtule hagi A Š vastu elatise saamiseks poolte ühiste laste D ja M Š ülalpidamiseks summas a 3 025 krooni kuus alates 01.02.
7. Istungil vähendas hageja nõuet ning palus välja mõista elatis igale lapsele minimaalses määras. Kostja vastuväited ja põhjendused Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja töötasu on keskmiselt 8 000 krooni (bruto). Seetõttu on kostjal võimalik tasuda igale lapsele 1 500 krooni kuus. Kostja soovis asjas lahendada kohtuistungil, kuid istungile ei ilmunud. Kohtuotsuse põhjendused Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta, põhjendavas osas võib piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. D Š a ja M Š sünnitunnistustest nähtub, et pooled on nende vanemad (t lk 7-8). Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda kohustatud vanemalt PKS § 61 lg 1 alusel lapsele elatise väljamõistmist. Hageja nõuab elatist igale lapsele minimaalses määras. Seadusega sätestatud minimaalne määr tuleneb PKS § 61 lg-st
8. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus leiab, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kui Vabariigi Valitsus suurendab kuupalga alammäära, tuleb kostjal automaatselt selle võrra elatist rohkem maksta. Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, muud menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Meelis Eerik Kohtunik 2