KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Lauri Madise ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2007 Tallinn Haldusasja number 3-06-1830 Haldusasi M. P. kaebus Lääne Politseiprefektuurilt avalik-õiguslikus suhtes alusetult tasutud 2625 krooni rahatrahvi osamaksete tagastamise ja intresside nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 01.02.2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev M. P. apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja M. P. Vastustaja Lääne Politseiprefektuur, esindaja Irina Punko
- september 2007 RESOLUTSIOON Jätta M. P. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
- veebruari 2007 kohtuotsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Riigikohtu 03.04.2006 otsusega nr 3-1-1-2-6 määrati M. P. pojale M. P. väärteo korras karistusena rahatrahv summas 10 500 krooni – 12 kuu jooksul võrdsetes osades, s.o 875 krooni kuus. Väärteo toimepanemise ajal oli M. P. alaealine. M. P. tasus 27.04.2006 rahatrahvi osamakse Pärnu Maakohtu arvele ning 10.05.2006 ja 26.06.2006 Lääne Politseiprefektuuri arvele. 14.08.2006 esitas M. P. Lääne Politseiprefektuurile avalduse ekslikult M. P.i eest tasutud rahatrahvi osamaksete tagastamise nõudes. Lääne Politseiprefektuuri 23.08.2006 kirjaga keelduti kaebajale rahatrahvi osamaksete tagastamisest, sest rahatrahvi tasumise puhul ei ole oluline, kas see tuleb ainuisikuliselt võlgnikult või on võlgnikul muud kokkulepped kolmandate isikutega. 3-06-1830
- M. P. kaebuses taotleti Lääne Politseiprefektuurilt avalik-õiguslikus suhtes alusetult tasutud 2625 krooni rahatrahvi tagastamist ja osamaksetelt arvestatud intressi 45,05 krooni. Põhjusel, et M. P.i ei teavitatud jõustunud kohtuotsuse täitmise viisist (tasumise tähtaeg oli aga saabumas), so kellele ja millisele arveldusarvele tuleb rahatrahv tasuda, tasus kaebaja 27.04.2006 M. P.ilt karistusena väljamõistetud rahatrahvi esimese osamakse 875 krooni Pärnu Maakohtu trahviarvele. Kaebuse väitel lähtus kaebaja rahatrahvi tasumisel asjaolust, et väärteo toimepanemise ja menetlemise ajal oli poeg alaealine ja tema emana seaduslik esindaja. Üldjuhul tasuvad alaealistele väärteo korras karistusena määratud rahatrahvid nende vanemad. Kohtuotsuse jõustumise ajaks oli poeg saanud täisealiseks, mistõttu võis rahatrahvi mittetasumisega kaasneda vabaduskaotuslik karistus arestina. Tasunud ära rahatrahvi kolm osamakset, leidis kaebaja, et teise isiku karistuse ülevõtmine ei ole õiguspärane. Karistamise eesmärk ei saa olla täidetud, kui karistus rahatrahvina kohaldub isiku suhtes, kes ei ole süütegu toime pannud. Kaebaja ei ole väärtegu toime pannud, tal on õigus õigusliku aluseta teise isiku eest tasutud ja teisele isikule karistusena määratud rahatrahvi osamaksete tagastamisele riigivastutuse seaduse (RVastS) § 22 lg 1 ning võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 1028 lg 1 ja 1036 alusel koos intressiga vastavalt RVastS § 23 lg 1 p-le
- Lääne Politseiprefektuur leidis, et kaebaja on meelevaldselt teinud M. P.i väärteoasja enda asjaks. Rahatrahvi tasumise puhul ei ole võimalik kindlaks teha raha päritolu ja seda, kes on rahatrahvi tasunud. Väärteomenetluse seadustik ega täitemenetluse seadustik ei näe ette, et teised isikud ei võiks teha rahaülekannet või tuua sularaha näiteks kohtutäiturile. Pole välistatud, et raha toiminguteks on saadud võlgnikult endalt. Rahatrahvi tasumise kohustust ei ole vastustaja poolt kaebajale pandud. Sellist kohustust ei saa panna ka täitemenetluse käigus, lapsevanem ei vastuta oma lapse tasumata trahvide eest enda varaga ja tema vara suhtes ei ole võimalik sissenõuet täitmisele pöörata. Vastustaja on veendunud, et kaebaja tasus rahatrahviosad vabatahtlikult. Kaebaja on ka varem tasunud oma poja eest rahatrahvi, seda 26.07.2004 määratud otsuse põhjal. Väite kinnitamiseks esitas vastustaja väljavõtte politsei infosüsteemist POLIS. Kaebaja ega tema poja poolt ei ole rahatrahvi liigselt tasutud. Vastustaja alusetut rikastumist ei ole mingil juhul toimunud.
- Tallinna Halduskohtu 01.02.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et antud juhul ei saa olla tegemist karistuse ülevõtmisega ja M. P.i väärteo- asi võib puudutada kaebajat ainult kui lapsevanemat. Rahatrahvi tasumine poja eest ei ole välistatud ja haldusasja materjalidest nähtuvalt on kaebaja teinud seda vabatahtlikult. Pärnu Maakohus on saatnud kaebajale selgitava sisuga kirja, kus on märgitud arve number, kuhu järgmised osamaksed tasuda. Ülekannete selgitustes on samuti märgitud, et osamaksed tasuti M. P.i väärteoasjas. Antud asjas ei ole rahatrahvi liigselt tasutud ja kui lahend on väärteomenetluses täitmata, siis üldjuhul summade tagastamise küsimust ei saa tekkida. Kaebaja väited rahatrahvi ekslikust tasumisest ei ole asjas sisalduva muu materjali taustal veenvad. Viited RVastS §-dele 22 ja 23 seoses alusetu rikastumisega ei ole asjakohased, sest summad on tasutud trahvina ja trahvi sissenõudmise või laekumise puhul ei ole tegemist alusetu rikastumisega avalik-õiguslikus suhtes. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
- M. P. apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus ning rahuldada kaebus ja kohustada vastustajat arvestama intressi kuni osamaksete tagastamiseni. 1) Kaebaja tasus tema pojale väärteokorras määratud rahatrahvi kolm osamakset summas 2625 krooni, olles õiguslikus eksituses, arvates, et alaealise poolt toime pandud väärtegude puhul 2
(5)3-06-1830 tuleb karistusena määratud rahatrahv tasuda alaealise vanemal. Kaebaja õiguslikku eksitust süvendas asjaolu, et Pärnu Maakohtu 02.05.2006 kirjaga teavitati teda Lääne Politseiprefektuuri arveldusarvest ja viitenumbrist, millele tuleb rahatrahvi osamaksed tasuda. 2) Vastustaja seisukoht, mille kohaselt lapsevanema poolt rahatrahvi tasumine lapse eest on käsitletav olukorrale lahenduse leidmisena ning sõltub lapse ja lapsevanema kokkuleppest, on vastuolus väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-s 3 sätestatud väärteomenetlusõiguse isikulise kehtivusega ja põhiseaduse §-ga 146, mille kohaselt mõistab õigust ainult kohus. Lapsevanemal puudub õigus leppida lapsega kokku kohtuotsusega mõistetud karistuse muutmise või kohtuotsusest erineva karistuse kandmise osas. 3) Vastustaja on õigusliku aluseta tuginenud tasutud rahatrahvi osamaksete mittetagastamisel üksnes paljasõnalisele väitele, et rahatrahvi osamaksete tasumine võib olla toimunud kaebaja ja tema poja vahelise kokkuleppe alusel, esitamata ühtegi tõendit. Maksekorralduste koopiad ja Pärnu Maakohtu teatised Lääne Politseiprefektuurile kinnitavad rahatrahvi maksmist kaebaja poolt ja kaebaja arveldusarvelt. Vastustaja ja kohus nõustusid kaebajaga, et tal puudus kohustus rahatrahvi tasumiseks. Seega on kaebaja nõue rahatrahvi tagastamiseks RVastS § 22 lg 1 alusel põhjendatud. Maksekorraldustel olev tekst, et kaebaja on sooritanud maksed teise isiku eest, ei oma asjas määravat tähtsust ega kinnita kaebaja ja rahatrahvi kohustatud isiku vahelist kokkulepet. Ilma vastava tekstita ei oleks saanud maksekorraldust sooritada. 4) Kohus rikkus menetlusnorme, jättes hindamata tõendid kogumis ja vastastikkuses seoses ning rajades otsuse vastustaja oletustele ja tõendamata väidetele. Kaebaja seisukohalt ei oma tähtsust, kas väärteokorras karistatud isik on oma kohustused täitnud või mitte. Kohus jättis tähelepanuta, et Lääne Politseiprefektuur ei ole kaebaja poolt tasutud rahatrahvi osamaksete võrra vähendanud kohustatud isiku kohustust rahatrahvi tasumise osas. Halduskohus on rikkunud HKMS § 45, sest on otsustanud kolmanda isiku õiguste ja kohustuste üle, jättes kolmanda isiku menetlusse kaastamata. 5) RVastS § 23 lg 1 p 1 sätestab isiku õiguse nõuda avaliku võimu kandjalt alusetult saadud raha eest intressi kuus protsenti aastas. 21.02.2007 kuulus tasumisele intress 114,95 krooni. Vastustajal tuleks jätkata intressi arvestamist alates 22.02.2007 kuni nõude rahuldamiseni. 6) Vastustaja esitas kohtule andmekogust POLIS õiendi, millel on korrakaitseosakonna andmed menetlusvälise isiku poolt toime pandud väärtegude kohta. Karistusregistri seaduse (KarRS) § 4 lg 2 sätestab, et karistusregistrisse kantud andmete väljastamine on keelatud, välja arvatud karistusregistri seaduses ettenähtud juhul. KarRS § 17 lg 1 p 5 annab kohtuvälisele menetlejale õiguse saada andmeid karistusregistrist kohtuvälise menetleja menetluses oleva väärteoasja lahendamiseks. Käesolevas menetluses ei toimu väärteoasja menetlemist kohtuvälise menetleja poolt. Veelgi enam, karistusandmeid on väljastatud isiku kohta, keda ei ole kohtumenetlusse kaasatud ja kes ei ole ka teadlik käesolevast haldusmenetlusest. POLIS andmekogu pidamise korra p 21 annab politseiasutusele õiguse saada andmekogust andmeid politseiasutusele seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega pandud ülesannete täitmiseks. Kaebajale jäi arusaamatuks vastustaja eesmärk POLIS andmekogust väljatrüki esitamisel ja millisel õiguslikul alusel sai vastustaja menetlusvälise isiku andmeid andmekogust seoses käesoleva haldusasjaga. Kaebaja arvates on tegemist ebaseaduslikult saadud ja avaldatud tõendiga, mis ei ole kohtumenetluses lubatav ja tuleks jätta tõendina arvestamata. 6. Lääne Politseiprefektuur palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja jäi oma seisukohtade juurde. Kaebaja käitumine näitab, et ta on vabatahtlikult võtnud poja asjaajamise enda kanda. Kaebaja viide kolmanda isiku kaasamata jätmisele on ebaselge. Antud juhul on tegemist väärteomenetlusest välja kasvanud vaidlusega ning ka kohtuvälise menetleja lahendi täitmisele pööramisel saavad tõenditeks olla väärteomenetlusega seonduvad andmed ja dokumendid. VTMS § 82 lg 1 järgi on kohustus pidada väärteoasjade kohta registrit. Tegemist on menetlusregistriga, mitte karistusregistriga karistusregistri seaduse mõttes. 3
(5)3-06-1830 Vastustaja tuvastas esitatud tõendite põhjal, et kaebaja on omanud puutumust oma poja varasemate väärteoasjadega ja tasunud trahvi. Tähtsust omas rahatrahvi tasumise fakt ja kuna vastustajal ei ole pangast maksekorralduse saamise võimalust, sai ainsaks tõendiks olla menetlusregistri väljavõte. Eeltoodu välistab kaebaja eksimusest tingitud käitumise. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu kaevatava otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kohtule esitatud kaebuse rahuldamiseks. Kohus on tuvastanud asja lahendamiseks olulised asjaolud, hinnanud õigesti tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ning kohaldanud õigesti materiaalõigusnorme. Kohus ei ole rikkunud kohtumenetluse norme, mis võiks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Ringkonnakohus nõustub kohtuotsuse põhjendustega ega pea HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Kaebuse esitaja taotleb tema pojale karistusena määratud rahatrahvi osamaksete tagastamist RVastS § 22 lg 1 alusel. Nimetatud säte käsitleb alusetut rikastumist avalik-õiguslikus suhtes ja selle sätte esimese lause alusel võib isik nõuda avaliku võimu kandjalt õigusliku aluseta avalikõiguslikus suhtes üleantud asja või raha tagastamist, kui seadus ei sätesta teisiti.
- Halduskohus leidis õigesti, et vaidlusalusel juhul ei ole tegemist alusetu rikastumisega avalik-õiguslikus suhtes. Kaebuse esitaja ei ole kandnud avaliku võimu kandja (vastustaja) arvele raha õigusliku aluseta, vaid oma poja eest tema suhtes jõustunud kohtuotsuse alusel. Riigikohtu 03.04.2006 kohtuotsusest väärteoasjas nr 3-1-1-2-06 nähtub, et kaebuse esitaja on poja seadusliku esindajana vaidlustanud kohtuvälise menetleja 21.07.2005 otsuse M. P. liiklusseaduse § 7419 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 24.06.2005 rahatrahvi määramise kohta Järva Maakohtus. Riigikohus on M. P.i kaitsja kassatsiooni alusel tühistanud Järva Maakohtu 21.10.2005 kohtuotsuse rahatrahvi ositi täitmiseks määramata jätmise osas ja määranud 03.04.2006 kohtuotsusega rahatrahvi ositi tasumiseks kaheteist kuu jooksul võrdsetes osades. Tasumise õiguslik alus ei ole ära langenud, väärteootsus on jätkuvalt olemas ja osaliselt täitmata. Vastustaja ei omandanud kaebaja raha õigusliku aluseta ega alusetult rikastunud, sest vastustaja arvele on tasutud rahatrahvi osamaksed jõustunud kohtuotsuse täitmiseks. Seega jättis halduskohus põhjendatult rahuldamata kaebuse esitaja nõude, mis põhines alusetu rikastumise sätetel.
- Asjaolu, et halduskohus nõustus vastustaja seisukohtade ja järeldustega, ei anna alust väita, et kohus oleks jätnud tõendid hindamata. Kaebaja väited rahatrahvi ekslikust tasumisest ei veena ka ringkonnakohut. Haldusasjast ei nähtu, et kaebajalt oleks nõutud trahvi tasumist. Kehtivast õigusest ei tulene lapsevanemale keeldu toetada oma täisealist last materiaalselt, sealhulgas tasuda oma täisealise lapse eest viimasele karistuseks määratud rahatrahvi. Vanema poolt lapsele määratud rahatrahvi tasumine ei ole käsitatav kohtuotsusega mõistetud karistuse muutmisena, vaid pigem hoolitsuskohustuse täitmisena. Kaebuse väitel on kaebuse esitaja omal algatusel tasunud poeg M. P. karistusena mõistetud rahatrahvi kolm osamakset kaks kuud peale väärteo toimepanemist täisealiseks saanud poja suhtes võimaliku vabadusekaotusliku karistuse (aresti) vältimiseks rahatrahvi mittetasumise tõttu. Sellises olukorras on mõistlik eeldada, et kaebuse esitaja ja tema täisealise poja vahel oli kokkulepe rahatrahvi osamaksete tasumise suhtes. See, et kaebuse esitaja ei olnud pärast poja eest kolme rahatrahvi osamakse tasumist enam huvitatud poja suhtes 4
(5)3-06-1830 võimaliku vabadusekaotusliku karistuse (aresti) ärahoidmisest ja leidis, et karistuse eesmärk saab täidetud, kui tema poeg tasub ise talle väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahvi, ei ole ringkonnakohtu hinnangul tingitud väidetavast õiguslikust eksitusest. Kaebuse esitaja poolt ringkonnakohtule esitatud väljavõte ajalehest „Järva Teataja“ ei saanud kaebajat viia õiguslikku eksitusse vaidlusaluste rahatrahvi osamaksete tasumise ajal, sest artikkel on ilmunud 24.03.
- Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks hinnata kaebaja väiteid vanemate eksitamisest ja lastele määratud rahatrahvide tasumiseks mõjutamisest.
- Kaebuse esitaja taotleb Lääne Politseiprefektuurilt avalik-õiguslikus suhtes alusetult tasutud 2625 krooni rahatrahvi osamaksete tagastamist ja intresse. Vaidlus selle üle, kas Lääne Politseiprefektuur on kohustatud tagastama kaebuse esitajale poja eest tasutud rahatrahvi osamaksed või mitte, saab puudutada vaid kaebuse esitaja õigusi. Käesoleva kaebuse lahendamisel ei otsustata kolmandate isikute õiguste ja vabaduste üle. Seega on halduskohus jätnud õigesti menetlusse kaasamata kolmanda isiku.
- Lääne Politseiprefektuuri poolt halduskohtule esitatud õiendit M. P.i poolt toimepandud väärtegude eest määratud karistuste kohta perioodil 25.03.2002 - 20.09.2006 ei saa pidada asjakohatuks, kuna sellelt nähtub kaebaja poolt poja eest 09.08.2004 rahatrahvi tasumine. Halduskohus oli õigustatud nimetatud õiendi asja juurde võtma. Isegi juhul, kui halduskohtu poolt õiendi asja juurde võtmine oleks käsitatav menetlusnormide rikkumisena, ei saa sellist rikkumist pidada oluliseks rikkumiseks, mis tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise, sest rikkumine ei võinud mõjutada asja sisulist otsustamist.
- Neil põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Lauri Madise Ruth Virkus Lilianne Aasma 5
(5)