Obsah (10)

§ 45§ 29§ 123§ 128§ 31§ 43§ 126§ 69§ 129§ 117

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 14. august 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-1337 Haldusasi OÜ Astlanda Ehitus, AS

) § 29 lg 3 p 6 alusel põhjendusega, et kõigi pakkumuste jõusoleku tähtaja viimane päev oli

1. juuli
2. a ning pakkumuste jõusoleku tähtaeg on käesolevaks ajaks möödunud. Hankemenetluse peatamise tõttu kuni
3. augustini
4. a ei saanud vastustaja täita

§ 45

lõikest 2 tulenevat kohustust teha pakkujatele ettepanek pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamiseks. Juba möödunud pakkumuse jõusoleku tähtaega pole võimalik pikendada. Ühispakkujate AS Facio Ehitus, AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg ja OÜ Sherman

1. juuli
2. a avaldus pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks jääb tähelepanuta, sest pakkumuse jõusoleku tähtaeg on pakkumuse tingimus ning pakkumuse tingimuste muutmine pärast pakkumuse esitamist ja pakkumuse esitamise tähtaja möödumist pole lubatud, vastasel korral ei oleks hankijal võimalik täita kõigi pakkujate võrdse kohtlemise kohustust. Pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamise eelduseks on hankija sellekohane kirjalik ettepanek. Ühispakkujate avalduse arvestamisel tekiks olukord, kus hankemenetluses osaleks vaid üks pakkuja, teised jääksid hankemenetlusest kõrvale ning avalduse esitaja saaks teiste pakkujate ees põhjendamatu eelise. Põhjendatud vajadus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks seisneb selles, et hankemenetluses esitatud pakkumused on lõppenud ning järelikult puudub hankijal alus eduka pakkumuse kindlakstegemiseks ja hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmiseks. Hankemenetluse eesmärgi (hankelepingu sõlmimine) saavutamine on muutunud võimatuks. Pakkumuste jõusoleku tähtaja lõppemine on hankijast sõltumatu objektiivne asjaolu. Lisaks menetluse jätkamise objektiivsele võimatusele arvestab hankija ka sellega, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel on kõigi pakkujate jaoks võrdne tähendus ning kehtetuks tunnistamisega ei eelistata ega kahjustata ühtki pakkujat teistest suuremal määral.
3. Kaebajad esitasid
4. augustil
5. a vaidlustuskomisjonile vaidlustuse, milles paluti Keila Hariduse Sihtasutuse
6. augusti
7. a otsus tühistada ja jätta menetluskulud hankija kanda.
8. Vaidlustuskomisjoni
9. septembri
10. a otsusega jäeti kaebajate vaidlustus rahuldamata. Otsuse põhjendused: 1) vaidlus on selles, kas esines alus hankija poolt hankemenetluse lõpetamiseks

§ 29

lg 3 p 6 järgi; kas hankija oli kohustatud ajal, mil hankemenetlus oli vaidlustuskomisjoni 2. juuli 2008. a ot2 susega peatatud,

§ 45

lg 2 kohaselt tegema pakkujatele ettepaneku pikendada esitatud pakkumuste jõusoleku tähtaega; kas vaidlustajal on õigus ise pikendada oma pakkumuste jõusoleku tähtaega. Kuna

§ 29

lg 3 p 6 näeb hankija omal algatusel hankemenetluse kehtetuks tunnistamise vaid põhjendatud vajaduse korral, siis hankija otsuse õiguspärasuse tuvastamiseks tuleb kindlaks teha, kas hankija otsuses toodud motivatsioon väljendab põhjendatud vajadust riigihanke kehtetuks tunnistamiseks

§ 29lg 3 p 6 mõttes; 2) vaidlustuskomisjoni 2.

juuli

1. a otsusega peatati hankemenetlus. Otsuses märgiti, et hankemenetluse peatamise ajal on keelatud kõik toimingud ja otsuste tegemine hankemenetluses. Vaidlustuskomisjoni otsus, millega rahuldati vaidlustus osaliselt, tehti avalikult teatavaks
2. juulil
3. a. Vaidlust pole selles, et kõigi esitatud pakkumuste jõusoleku tähtaeg lõppes
4. juulil 2008.a.

§ 123

lg 3 alusel võib vaidlustuskomisjon vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse hankemenetluse peatamise kohta. Õige on vaidlustajate seisukoht, et

§ 123

lg 3 sõnastus ei võimalda vaidlustuskomisjonil hankemenetluse peatamisel hakata otsuses loetlema toiminguid, õigusi või kohustusi, millele hankemenetluse peatamine ei laiene. Õige on ka see, et taotleda võib vaid hankemenetluse peatamist tervikuna. Kui vaidlustuskomisjon on hankemenetluse peatanud, siis tulenevalt

§ 128

lõikest 1 ei tohi hankija jätkata peatatud hankemenetlust enne 14 päeva möödumist vaidlustuskomisjoni otsuse teatavaks tegemisest. Hankemenetluse peatamise eesmärgiks saab olla eelkõige pakkujate huvide kaitsmine ja vaidlustuskomisjoni otsuse täitmise tagamine. Peatamine peab välistama hankija toimingud ja otsused, mis teeksid võimatuks hankemenetluse jätkamise peale

§ 128lõikes 1 toodud tähtaega.

Peatamise regulatsioon ei jaga toiminguid menetluse jätkamisele ja menetluse lõpuleviimisele suunatud toiminguteks ning ei sätesta, et peatamise korral on lubatud menetluse jätkamisele suunatud toimingud. Käesolevas asjas on oluline, kas hankija pidi peatatud hankemenetluse ajal tegema ettepaneku pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamiseks või mitte. Erinevalt varasemast regulatsioonist on alates 1. maist 2007. a kehtiv

§ 45

lg 2 pannud hankijale kohustuse teha pakkujale vähemalt 10 päeva enne pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppu ettepaneku pikendada pakkumuste jõusoleku tähtaega. See kohustus tuleb hankija poolt täita ka ajal, mil hankemenetlus on peatatud. Seaduse eesmärgiks ei saanud olla olukorra tekitamine, kus korduvate vaidlustuste esitamise ja hankemenetluse peatamiste tõttu võivadki kõigi esitatud pakkumuste jõusoleku tähtajad vaidlustusmenetluse jooksul lõppeda ja hankemenetluse lõppeesmärk jääb täitmata. Pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamise ettepaneku tegemine ei ole hankija kaalutlusotsus - ettepaneku tegemine pole hankija õigus teostada hankemenetluses toiming, vaid seadusest tulenev kohustus. Ettepaneku tegemise kohustus loob olukorras, kus käib vaidlustusmenetlus ja hankemenetlus on peatatud, võimaluse hankemenetluse jätkumiseks; 3) hankijal tekkis õigus hankemenetlust jätkata 6. augustil 2008. a. Selleks ajaks olid hankemenetluses pakkumuste jõusoleku tähtajad möödunud. Hankija ei täitnud seadusest tulenevat kohustust ja seetõttu olid esitatud pakkumuste jõusoleku tähtajad lõppenud 28. juulil 2008. a. Seega on vaidlustatud otsuse motiiv, et hankija oli hankemenetluse jätkamise võimaluse tekkimisel (6. augustil 2008. a) olukorras, kus kõigi esitatud pakkumuste jõusoleku tähtajad olid lõppenud, õige, kuigi selle olukorra tekitas hankija ise. Kuigi hankija jättis

§ 45

lõikest 2 tuleneva kohustuse täitmata, puudub vaidlustuskomisjonil alus hankija kohustamiseks see toiming teha ja taastada ajahetk, kus hankijal oleks võimalik pikendamise ettepanekut pakkujatele teha; 4)

§ 31

lg 2 p 11 näeb ette, et hankija määrab vaid pakkumuste jõusoleku minimaalse tähtaja. Seega on igal pakkujal õigus määrata oma pakkumuse jõusoleku tähtaeg, mis ei tohi olla lühem minimaalsest. Vaidlustajad esitasid hankijale

1. juulil
2. a avalduse, mille kohaselt pikendati pakkumuse jõusoleku tähtaega 1 kuu võrra, määrates pakkumuse viimaseks jõusoleku päevaks
3. augusti
4. a. Vaidlustajad on andnud teada, et pakkumuse jõusoleku tähtaega on pikendatud ühe kuu võrra ka
5. augustil
6. a. Pakkujatele ei tulene

-st seaduslikku alust ise oma pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks ilma hankija sellekohase ettepanekuta.

§ 45

lg 1 kohaselt võib pakkuja pikendada pakkumuse jõusoleku tähtaega hankija kirjalikul ettepanekul. Seetõttu on hankija 3 toimingud õiguspäraselt ja jätnud pikendamise avalduse tähelepanuta.

§ 43

lg 1 sätestab, et pakkumus on tahteavaldus, mis on pakkujale siduv alates pakkumuste esitamise tähtpäevast vähemalt kuni hankedokumentides määratud pakkumuse jõusoleku minimaalse tähtaja lõppemiseni. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg on pakkuja määratud tähtaeg, mille jooksul on ta seotud oma pakkumusega. Pakkumuste jõusoleku tähtaeg on

-s sätestatud eelkõige pakkujate kaitseks, sidudes nad esitatud pakkumustega nende endi määratud ajavahemikuks. Hankemenetluse peatamisega ei peatu esitatud pakkumuste jõusoleku tähtajad. Vastasel juhul tekiks olukord, kus hankemenetluse peatamisega luuakse võimalus kohustada pakkujaid sõlmima nende poolt pakutud tingimustel hankeleping pikema ajavaheliku järel juba muutunud majanduslikus situatsioonis; 5) vaidlustatud otsusest nähtuvad kaalutlused, mida hankija on arvestanud hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel. Ehkki hankija ei täitnud

§ 45

lõikest 2 tulenevat kohustust, on hankemenetluse kehtetuks tunnistamise põhimotiiv (puudusid jõusolevad pakkumused) õige. Esitatud vaidlustuste tõttu ei olnud hankijal võimalik pakkumuste jõusoleku ajal edukat pakkumust välja selgitada ja eduka pakkumuse esitanud pakkujaga hankelepingut sõlmida. Vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamine ei aitaks kaasa vaidlustajate poolt soovitud eesmärgi saavutamisele, kuna puudub seadusest tulenev alus peale pakkumuste jõusoleku tähtaja möödumist pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamiseks; 6) eelnevast tulenevalt on hankija otsuses toodud motiivide alusel hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks

§ 29

lg 3 p 6 mõttes põhjendatud vajadus – hankijal puudus tekkinud olukorras võimalus hankemenetlust jätkata.

2. augustil
3. a korraldas Keila Hariduse Sihtasutus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse „Keila Gümnaasiumi uue hoone vundamendi ehitustööd“. Hankeleping nimetatud hankes sõlmiti
4. augustil
5. a.
6. septembril
7. a kuulutas Keila Hariduse Sihtasutus välja riigihanke „Keila Gümnaasiumi uue hoone ehitus“ (registreerimisnumber 108051). Hankeleping nimetatud hankemenetluses sõlmiti
8. jaanuaril
9. a.
10. Kaebajad esitasid
11. septembril
12. a Tallinna Ringkonnakohtule kaebused, mis saadeti Riigikohtu halduskolleegiumi
13. juuni
14. a otsusega nr 3-3-1-45-09 lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. Kaebustes palutakse vaidlustuskomisjoni
15. septembri
16. a otsus tühistada ja teha uus otsus, millega tühistada Keila Hariduse Sihtasutuse
17. augusti
18. a otsus hankemenetluse kehtetuks tunnistamise kohta ja kohustada hankijat jätkama hankemenetlust väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluses „Keila Gümnaasiumi uue hoone ehitustööd“ (registreerimisnumber 103181). Kaebuse põhjendused: 1) vaidlustuskomisjon on

§ 31

lg 2 p 11, § 45 lg 1 ja 2 ning § 43 lg 1 ebaõigesti kohaldades ning põhiseaduse (edaspidi: PS) § 14 kohaldamata jättes leidnud, et pakkuja ei või olukorras, kus hankija rikub

§ 45sätestatud kohustust, omal algatusel pikendada oma pakkumuse jõusoleku tähtaega.

Tulenevalt õigusest heale haldusele ja PS § 3 lõikest 1 on pakkujatel pakkumuste esitamisel mõistlik ja õiguspärane ootus, et hankija käitub õiguspäraselt ja pakkujatel võimaldatakse pakkumuse jõusoleku tähtaega pikendada. Olukorras, kus hankija rikub

§ 45

lõikes 2 sätestatud kohustust, eirates seeläbi ka PS § 3 lg 1, § 13 ja õiguspärast ootust hankemenetluse jätkamisele, on pakkujatel hea halduse põhimõttest tulenevalt õigus omal algatusel ja ilma hankija eelneva ettepanekuta pikendada pakkumuse jõusoleku tähtaega. Vastupidine seisukoht tähendaks hankija omavoli õigustamist. Kaebajad on 28. juuli ja 28. augusti 2008. a avaldustega oma pakkumuse jõusoleku tähtaega õiguspäraselt pikendanud; 2) vaidlustuskomisjon on

§ 29

lg 3 p 6 ebaõigesti kohaldades leidnud, et esineb põhjendatud vajadus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks. Kaebajate hinnangul puudus hankijal õigus hankemenetluse

§ 29lg 3 p 6 alusel kehtetuks tunnistamiseks.

Seda esiteks põhjusel, et kuna kae- 4 bajad olid oma pakkumuse jõusoleku tähtaega pikendanud, oli olemas üks jõusolev pakkumus. Isegi kui see ei olnud enam jõus, puudus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks põhjendatud vajadus

§ 29lg 3 p 6 mõttes.

Selliseks vajaduseks võib eelkõige olla hankemenetluse väline hankijast sõltumatult tekkinud takistus lepingu sõlmimiseks (sisuliselt vääramatu jõud). Antud juhul tekitas hankija

§ 45

lõikest 2 tuleneva kohustuse täitmata jätmisega ise situatsiooni, kus tema arvates esineb alus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks hankija algatusel. Põhjendatud vajaduseks ei saa pidada põhjust, mille hankija on oma õigusvastase tegevusetusega esile kutsunud. Vastupidine seisukoht on vastuolus õiguse aluspõhimõtete ja hea halduse põhimõttega. Hankemenetluse välised ja hankijast sõltumatult tekkinud takistused hankemenetluse jätkamiseks puudusid. Hankemenetlus saab lõppeda pakkumuste jõusoleku tähtaja möödumisel üksnes

§ 29

lg 3 p 7 alusel, mis eeldab, et hankija oleks täitnud

§ 45

lõikest 2 tulenevat kohustust ja mitte ükski pakkuja ei oleks soovinud oma pakkumuse jõusoleku tähtaega pikendada. Seadusandja eesmärgiks pole olnud tekitada olukorda, kus hankija omandab õigusvastase tegevusetuse tulemusena mingi täiendava hankemenetluse lõpetamise aluse; 3) vaidlustuskomisjon on jätnud põhjendamatult tähelepanuta asjaolu, et hankija käitumine on vastuolus õiguse aluspõhimõtete, hea halduse põhimõtte (PS § 14), riigihanke eesmärkide ja tõhusa menetluse põhimõtetega. Samuti on vaidlustuskomisjon PS § 3, § 13 ja § 14 kohaldamata jättes jätnud tõkestamata hankija õigusvastase käitumise. On lubamatu, et hankija õigusvastase tegevusetuse tagajärjel saavad seaduslikult käituvate kaebajate huvid kahjustatud ja ebaseaduslikult käituva hankija huvid parema kaitse võrreldes olukorraga, kus hankija oleks

§ 45lõikest 2 tulenevat kohustust täitnud.

Vaidlustuskomisjon tuvastas küll hankija õigusvastase tegevusetuse, kuid otsust tühistamata jättes leidis sisuliselt, et hankija omavoli on hankemenetluse kehtetuks tunnistamise mõjuvaks põhjuseks. PS §-st 14 tuleneb isiku põhiõigus heale haldusele ja ka sellele, et menetlus oleks eesmärgipärane ja efektiivne. Hea halduse põhimõttega on kooskõlas, et eeskätt haldusorgan, mitte isik vastutab haldusmenetluse õiguspärase läbiviimise eest. Hea halduse põhimõte peab välistama avaliku võimu kandja formaalselt õiguspärased, kuid sisult äärmiselt ebaõiglased otsustused. Hea halduse põhimõtte ülesandeks on ka pakkuda õiglaseid ja mõistlikke lahendusi olukorras, kus õiguslik regulatsioon on lünklik või pakub äärmiselt ebaõiglaseid lahendusi. Vaidlustuskomisjon on jätnud hea halduse põhimõtte põhjendamatult kohaldamata. Kaebajatele negatiivsete tagajärgede tekkimise aluseks ei saa olla hankija enda õigusvastane käitumine. Hea halduse põhimõte välistas hankija võimaluse hankemenetluse lõpetamiseks

§ 29lg 3 p 6 alusel tema enda õigusvastase tegevusetuse tõttu.

Hankija tegevusetuse juures tuleb arvestada ka asjaolu, et juba

1. juulil
2. a hankijale esitatud teates juhtisid kaebajad tähelepanu pakkumuste jõusoleku tähtpäevade lähenemisele ja

§ 45lõikest 2 tulenevale kohustusele ning teatasid valmisolekust tähtaega pikendada.

Hankija käitumise vastuolu hea halduse põhimõttega näitab seegi, et käesolev vaidlustus on kõnealuses hankemenetluses juba neljas; 4) vaidlustuskomisjon on PS § 3 lg 1, § 13 ja § 14 eirates leidnud, et komisjonil puudub õiguslik alus kohustada Keila Hariduse Sihtasutust täitma

§ 45

lg 2 sätestatud kohustust ja et puudub

-st tulenev alus peale pakkumuste jõusoleku tähtaja möödumist pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamiseks. Ehkki kaebajate hinnangul oli nende pakkumus jõus, leiavad nad alternatiivselt, et vaidlustuskomisjonil oli PS §-st 14 tulenevalt õiguslik alus kohustada Keila Hariduse Sihtasutust täitma

§ 45

lõikest 2 tulenevat kohustust, kuigi

§ 126otseselt selliseid volitusi ei sätesta.

Isegi kui vaidlustuskomisjonil volitus puudus, on selline volitus kohtul. Ehkki

ei sätesta otseselt alust ka peale pakkumuste jõusoleku tähtaja möödumist pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamiseks, on PS §-s 14 sätestatud hea halduse põhimõte materiaalõiguslikuks aluseks, millest tulenevalt on võimalik kohustada hankijat ka pärast pakkumuste jõusoleku tähtaja möödumist

§ 45lõikes 2 sätestatud kohustust täitma.

Kui hankija täidab nimetatud kohustuse ja ükski pakkuja ei soovi oma pakkumusega enam seotud olla, on hankijal õigus lõpetada hankemenetlus

§ 29lg 3 p 7 alusel.

5 8. Keila Hariduse Sihtasutuse vastuses palutakse jätta kaebus rahuldamata. Vastuväited: 1) vaidlustuskomisjon leidis õigesti, et pakkujal puudub õigus omal algatusel pikendada pakkumuse jõusoleku tähtaega. Kaebajate vastupidise seisukoha argumentatsioon ei rajane ühelegi konkreetsele õiguslikule alusele ning põhjendus on tuletatud hea halduse põhimõttest. Omal algatusel pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamise õigus ei ole hea halduse põhimõttest tuletatav ja on otseses vastuolus

sätete ja neist tulenevate järeldustega. Pakkuja ei saa pärast pakkumuse esitamist omal algatusel muuta pakkumise jõusoleku tähtaega põhjusel, et pakkumuse jõusoleku tähtaeg on pakkumuse tingimus ning pakkumuse tingimused ei kuulu pärast pakkumuse esitamist muutmisele pakkuja enda algatusel. Seda asjaolu silmas pidades näeb

§ 45lg 1 ette tähtaja pikendamise võimaluse üksnes hankija kirjalikul ettepanekul.

Kuna viidatud säte välistab ühemõtteliselt tähtaja pikendamise ilma hankija kirjaliku ettepanekuta, leidis vaidlustuskomisjon põhjendatult, et hankija jättis pikendamisavalduse õiguspäraselt tähelepanuta; 2) õige pole väide

§ 29

lg 3 p 6 ebaõigest kohaldamisest ja hankijal hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks põhjendatud vajaduse puudumisest. Sätte kohaldamise faktiliseks aluseks ehk põhjendatud vajaduseks oli objektiivne asjaolu, et kõigi pakkumuste jõusoleku tähtajad olid möödunud, mistõttu oli välistatud hankemenetluse eesmärgi – hankelepingu sõlmimise – saavutamine.

§ 69

kohaselt toimub hankelepingu sõlmimine nõustumuse andmisega edukaks tunnistatud pakkumusele. Kui jõusolevad pakkumused puuduvad, on hankelepingu sõlmimine võimatu. On vaieldamatu, et alustatud hankemenetlus tuleb seaduses sätestatud korras, st ühel

§ 29lõikes 3 loetletud alustest lõpetada.

Ainus alus, mille kohaldamine oli

1. augusti
2. a seisuga võimalik, oli

§ 29lg 3 p 6.

Ainuüksi alternatiivide puudumine iseenesest on käsitletav põhjendatud vajadusena nimetatud sätte tähenduses. Seetõttu leidis vaidlustuskomisjon õigesti, et hankija otsus on kooskõlas

§ 29

lg 3 punktiga 6; 3) alusetud ja asjakohatud on väited, et vaidlustuskomisjon jättis kohaldamata hea halduse põhimõtte. Kuna hankijal ei olnud alternatiivi hankemenetluse kehtetuks tunnistamisele

§ 29

lg 3 p 6 alusel, on hankija otsus seaduslik ja kooskõlas muuhulgas ka hea halduse põhimõttega; 4) õige pole seisukoht, nagu oleks vaidlustuskomisjon, leides, et hankijat ei saa kohustada täitma

§ 45

lg 2 sätestatud kohustust pärast pakkumuse jõusoleku tähtaja möödumist, jätnud alusetult kohaldamata PS § 14. Pakkumuse jõusoleku tähtaega saab pikendada üksnes enne selle tähtaja möödumist. Pakkumus, mille jõusoleku tähtaeg möödub, lõpeb ning lõppenud (olemast lakanud) pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamine pole võimalik. Seetõttu kohustab ka

§ 45

lg 2 hankijat tegema lõikes 1 nimetatud ettepaneku pakkujale vähemalt 10 päeva enne pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppu. Pärast pakkumuse jõusoleku tähtaja möödumist ei ole hankijal enam võimalik teha

§ 45lg 2 nõuetele vastavat ettepanekut.

Järelikult leidis vaidlustuskomisjon õigesti, et

-st tulenev alus peale pakkumuste jõusoleku tähtaja möödumist jõusoleku tähtaja pikendamiseks puudub; 5) kuna vaidlustuskomisjoni otsus pole vaidlustatav ilma selle resolutsiooni peale kaebust esitamata, ei pidanud hankija otsuse põhjendustega mittenõustumisel otsuse peale kaebust esitama. Samas on hankija jätkuvalt vaidlustusmenetluses avaldatud seisukohal, et ta ei ole

§ 45lõikes 2 sätestatud kohustust rikkunud.

Ajal, mil hankemenetlus oli vaidlustuskomisjoni otsusega peatatud, ei võinud hankija teha hankemenetluses ühtegi otsust ega toimingut. Mistahes muust peatamise mõiste tõlgendusest järelduks, et teatud otsuseid ja toiminguid on hankijal õigus teha, kusjuures lubatut ja mittelubatut pole võimalik adekvaatselt piiritleda.

§ 123

lg 3 lubab vaidlustuskomisjonil eraldi määrata, et peatamine ei laiene teatud konkreetsete toimingute tegemisele. Kuna antud juhul vaidlustuskomisjoni otsusega hankemenetlus ühemõtteliselt peatati, ei saanud hankija asuda seisukohale, et mõnele toimingule, näiteks

§ 45

lõikes 2 märgitud ettepaneku tegemisele, peatamine ei laiene; 6) kaebajad ei saa käesolevas asjas esitada kohustamiskaebust, mistõttu tuleks see jätta rahuldamata ka juhul, kui kohus peab muus osas kaebust põhjendatuks. Apellatsioonimenetluse regulatsioon ei võimalda taotleda kohtult lahendit, mida asja läbivaatamisel vaidlustuskomisjonis ei taotletud. 6 Vaidlustuses taotleti hankija otsuse tühistamist, menetluse jätkamiseks kohustamise taotlust vaidlustus ei sisaldanud. Hankija otsuse tühistamisel peab hankija uuesti otsustama, mil viisil ta hankemenetluse lõpuni viib, ja kohus ei saa teha ettekirjutust, millised peavad olema hankija järgnevad toimingud. 9. Vaidlustuskomisjon palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt: 1) vaidlustuskomisjon on jätkuvalt seisukohal, et hankija 11. augusti 2008. a otsuses esitatud motiivide alusel oli hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks

§ 29

lg 3 p 6 mõttes põhjendatud vajadus – hankijal puudus tekkinud olukorras võimalus hankemenetlust jätkata.

§ 29

lg 3 p 6 alusel tehtav hankija otsus on kaalutlusotsus, mis peab sisaldama asjakohaseid põhjendusi, olema kooskõlas tegelike asjaoludega ning olema kontrollitav.

§ 29

lg 3 p 6 sõnastus ei välista hankemenetluse kehtetuks tunnistamist põhjendatud vajaduse korral ka juhul, kui vajadus ei ole tingitud hankija välistest asjaoludest. Kaebuse esitajad on viidanud Riigihangete juhises märgitule, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamise vajaduseks on eelkõige hankemenetluse väline, hankijast sõltumatult tekkinud takistus. Seega näevad ka nimetatud juhendmaterjali autorid ette võimaluse, et hankemenetluse saab kehtetuks tunnistada ka põhjustel, mis on otseselt tingitud hankijast. Hankijal oli

§ 128lg-st 1 tulenevalt õigus hankemenetlust jätkata 6.

augustil

1. a, kuid siis ei olnud enam jõusolevaid pakkumusi. Kõigi vaidlusaluses hankemenetluses esitatud pakkumuste jõusoleku tähtajad lõppesid
2. juulil
3. a. Seega vaidlustuskomisjoni hinnangul on jõusolevate pakkumuste puudumine

§ 29lg 3 p 6 mõttes põhjendatud vajaduseks hankemenetlus kehtetuks tunnistada.

2)

§ 45

lg 2 alusel peab hankija tegema pakkujale vähemalt kümme päeva enne tema pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppu, kui hankemenetlus ei ole selleks hetkeks lõppenud, ettepaneku pikendada pakkumuse jõusoleku tähtaega. Vaidlustuskomisjon jääb vaidlustatud otsuses toodud seisukoha juurde, et

§ 45

lg-st 2 tulenev kohustus tuleb hankija poolt täita ka ajal, millal hankemenetlus on vaidlustuskomisjoni poolt peatatud. Kuid asjaolu, et hankija

§ 45

lg-st 2 tulenevat kohustust ei täitnud, ei muuda midagi olukorras, kus hankemenetluses 6. augustil 2008.a puudusid jõusolevad pakkumused. 3) Vaidlustuskomisjon jääb ka seisukohale, et pakkuja ise ei saa oma pakkumuse jõusoleku tähtaega pikendada.

§ 45

lg 1 järgi võib pakkuja pikendada pakkumuse jõusoleku tähtaega hankija kirjalikul ettepanekul. Sellest tulenevalt on hankija õigesti jätnud tähelepanuta kaebuse esitajate 28. juuli 2008. a kirja nr k-85, milles nad pikendavad oma pakkumuse jõusoleku tähtaega.

ei näe ette, et pärast pakkumuste jõusoleku tähtaja möödumist oleks võimalik pakkumuste jõusoleku tähtaega pikendada.

§ 45

lg-st 2 tuleneb, et hankija peab tegema pakkujatele ettepaneku pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks vähemalt kümme päeva enne pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppu, kui hankemenetlus ei ole selleks hetkeks lõppenud. Seega saab hankija vastava ettepaneku teha vaid pakkumuse jõusoleku ajal, mitte peale selle lõppemist. 4)

ei ole vaidlustuskomisjonile andnud pädevust kohustada hankijat tegema toiminguid hankemenetluses (v a

§ 126

lg 5, mille alusel saab vaidlustuskomisjon vaidlustuse lahendamisel kohustada hankijat viima hanke alusdokument vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetele). Seega ei saanud vaidlustuskomisjon kohustada hankijat täitma

§ 45lg-st 2 tulenevat kohustust.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. OÜ Sherman, AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg ning Facio Ehituse AS esitasid
2. septembril
3. a apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, milles paluti tühistada vaidlustuskomisjoni 7
4. septembri
5. a otsus nr 105-08/103181 ja teha uus otsus, millega tühistada Keila Hariduse Sihtasutuse
6. augusti
7. a otsus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks ja kohustada hankijat jätkama hankemenetlust. Ringkonnakohtule kaebuse esitamisel lähtusid nad

§ 129lg-st 1, mis tunnistati Riigikohtu üldkogu 8.

juuni

1. a otsusega asjas nr 3-4-1-7-08 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Seetõttu tühistati Riigikohtu halduskolleegiumi
2. juuni
3. a otsusega nr 33-1-45-09 Tallinna Ringkonnakohtu
4. märtsi
5. a otsus käesolevas haldusasjas (end nr 3-081854) ja saadeti kaebused lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.
6. augustil
7. a toimunud kohtuistungil muutis kaebuse esitajate esindaja Keila Hariduse Sihtasutuse
8. augusti
9. a otsuse tühistamise nõude tuvastamisnõudeks. Nõude muutmine hõlmas ka kohustamisnõuet, kuna kohustamisnõue on käesoleval juhul lahutamatult seotud tühistamisnõudega, tulenedes sellest (kohustamisnõude rahuldamine eeldab hankija otsuse tühistamist). Põhjendatud huvina hankija otsuse õigusvastaseks tunnistamiseks tõi kaebuse esitajate esindaja esile soovi esitada hankija vastu hiljem kahjunõue. Kohus leidis, et on tühistamis- ja kohustamiskaebuselt õigusvastasuse tuvastamise kaebusele üleminek on käesolevas asjas lubatav. Kohtupraktikas aktsepteeritakse põhjendatud huvina tuvastamiskaebuse esitamiseks kavatsust esitada hiljem kahju hüvitamise nõue (vt nt Riigikohtu otsused haldusasjas nr 3-3-1-91-06 ja 3-3-1-58-08). Seejuures ei ole kaebuse muutmise lubatavuse otsustamisel vajalik analüüsida, kas kahju hüvitamise nõude esitamine on perspektiivikas, mistõttu on asjakohatu vaidlustuskomisjoni väide, et

ei näe väidetavalt ette võimalust antud asjaoludel kahju hüvitamise nõude esitamiseks. 11. Vaidlus puudub selles, et Keila Hariduse Sihtasutusel oli tulenevalt

§ 128lg-st 1 õigus jätkata hankemenetlust 6.

augustil

1. a. Vaidlus on selles, kas sel hetkel olid kaebajate pakkumised jõus või kehtetud. Kohus leiab, et
2. augustil
3. a ei olnud antud hankemenetluses kehtivaid pakkumusi, mistõttu oli hankija sunnitud hankemenetluse

§ 29lg 3 p 6 alusel lõpetama.

Seejuures ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust, kelle süül taoline objektiivne olukord oli tekkinud. Kohus põhjendab oma seisukohti järgmiselt. 12.

§ 45

lg 1 sätestab, et pakkuja võib pikendada pakkumuse jõusoleku tähtaega hankija kirjalikul ettepanekul.

§ 45

lg 2 kohaselt on hankija kohustatud tegema sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepaneku pakkujale vähemalt kümme päeva enne tema pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppu, kui hankemenetlus ei ole selleks ajaks lõppenud. Pakkuja teavitab hankijat pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamisest või sellest keeldumisest viie tööpäeva jooksul vastava ettepaneku saamisest arvates. Nendest sätetest tulenevalt on pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamise ettepaneku tegemise ainupädevus hankijal. Pakkuja ei saa hankemenetluses üle võtta hankija funktsioone või pidada teatud hankija pädevusse kuuluvate toimingute sooritamata jätmist ebaoluliseks, kuna see viiks paratamatult ebaselgete reeglitega pakkumismenetluseni ja ebaõiglase tulemuseni, s.h pakkujate ebavõrdse kohtlemiseni. Riigihankemenetluses on täpsetel, prognoositavatel ja formaliseeritud menetlusreeglistikul eriti oluline roll. Tulenevalt

§-st 45 saab pakkuja oma pakkumuse jõusoleku tähtaega pikendada üksnes ajal, mil pakkumus on veel jõus, ning pakkumuse jõusoleku tähtaega saab pakkuja pikendada üksnes hankija sellekohase kirjaliku ettepaneku alusel. 13. Olukorras, kus kõigi pakkumuste jõusoleku tähtaeg on lõppenud, enne tähtaja lõppemist ei ole pakkujatele pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamise ettepanekut tehtud ja seda ei ole enam võimalik ka teha, esines Keila Hariduse Sihtasutusel põhjendatud vajadus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks

§ 29lg 3 p 6 mõttes.

Põhjendatud vajaduse olemasolu kindlakstegemisel ei oma tähtsust, kelle tegevus põhjustas kujunenud olukorra. Oluline on fakt, kas eksisteerivad kehtivad pakkumused. Kõigi pakkumuste jõusoleku tähtaja möödumine ja selle asjaolu kõrvaldamise võimatus oli Keila Hariduse Sihtasutuse vaidlustatud otsuse tegemise ajal objektiivne asjaolu, mis õigustas kujunenud olukorras

§ 29lg 3 p 6 kohaldamise.

8 14. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise õiguspärasuse hindamisel ei oma määravat tähtsust, kas hankija oleks saanud teha või oleks pidanud tegema ettepaneku pikendada pakkumuste jõusoleku tähtaegu. Kui kaebajad leiavad, et Keila Hariduse Sihtasutus on rikkunud nende õigusi

§ 45

lõikest 2 tuleneva kohustuse täitmata jätmisega, võivad nad sellise toimingu õigusvastasusele tuginedes esitada vastavalt

§ 117lõikele 3 kahju hüvitamise taotluse.

Selle taotluse läbivaatamisel antakse õiguslik hinnang hankija tegevusetusele pakkumuste kehtivuse tähtaja pikendamise ettepaneku tegemisel. Käesolevas asjas puudub alus selles küsimuses seisukoha võtmiseks, kuna sellest ei sõltu kohtu menetluses oleva nõude lahendus.

1. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et Keila Hariduse Sihtasutuse
2. augusti
3. a otsus on õiguspärane. Vaidlustuskomisjon jättis õiguspärase otsuste õigesti jõusse. Kaebused jäävad rahuldamata.
4. Menetluskuludest. Tulenevalt HKMS § 92 lõikest 2 jäävad kaebuste rahuldamata jätmise tõttu kaebajate menetluskulud nende endi kanda. Keila Hariduse Sihtasutus taotleb ringkonnakohtus kantud õigusabikulude väljamõistmist kaebajatelt. Tulenevalt HKMS § 93 lõikest 5, mille kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud, jääb Keila Hariduse Sihtasutuse taotlus menetluskulu väljamõistmiseks rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegium on mitmetes kohtulahendites, nt
5. jaanuari
6. a otsuses nr 3-3-1-62-08 selgitanud, et haldusorganil ei ole halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine keelatud, kuid selleks, et õigustada halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist kaebuse esitajalt, peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv. Käesolev vaidlus on seotud Keila Hariduse Sihtasutuse põhitegevusega: Keila Linnavolikogu
7. jaanuari
8. a otsusega nr 9 asutatud Keila Hariduse Sihtasutuse loomisel oli tema tegevuse eesmärgiks mh Keila uue gümnaasiumi hoone ehitamise korraldamine, mis sai toimuda ainult riigihangete teel. Villem Lapimaa 9