2-07-13868 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots, sekretär Marika Pull`i juuresolekul Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 27.11.2008.a.
§ 8ja Ts
MS § 126 lg.1, § 136 lg.4, § 139 lg.3, § 164 lg.1, § 434-436, § 438, § 442, § 630-633 Rahuldada S.G.`i hagi osaliselt. Jagada poolte ühisvara alljärgnevalt: Jätta hageja S.G.`i omandisse antiikne kummut, kiiktool, 3- kohaline nahkdiivan ja TV Sony kokku väärtusega 30 000 krooni; sõiduauto BMW, ehitusaasta 1935, reg.nr. 978 API väärtusega 8000 krooni ja liikmelisus (liikmelisuse number 113) hooneühistus Xxxxxx (reg.kood 80073846) väärtusega 40 000 krooni. Jätta kostja A.G. omandisse puhvetkapp, 2 kohaline nahkdiivan ja TV Panasonic kokku väärtusega 30 000 krooni ja korteriomand asukohaga Pärnus, xxxx xx x-x , Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna reg.osa nr. 1397305 väärtusega 1 300 000 krooni. Välja mõista A.G.`lt S.G.`i kasuks hüvitis enamsaadud vara arvelt summas 561 000 (viisada kuuskümmend üks tuhat) krooni. Määrata hagihinnaks antud asjas 678 000 (kuussada seitsekümmend kaheksa tuhat ) krooni. 1
(5)Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt pooled abiellusid xx xx xxxx.a. Pärnus. 1989.a. pooled asusid elama aadressil xxxx x x, Pärnus ja 12.04.1995.a. erastasid nende kasutuses oleva eluruumi kostja nimele. 2000.a. moodustati korteriomand ja omanikuna kanti kinnistusraamatusse kostja. Abielulised suhted poolte vahel lõppesid juunis 2005.a. Pooled elavad Venemaal, hagejal on uus perekond. Xxx x x asuv korteriomand on tühi, halduskulud kannab hageja. Poolte abielu lahutati xx xx xxxx.a. Venemaal on kohtumenetlus pooleli xxxxx xxxxxxxxxx asuva ühisvara jagamises. Kostja ei soovi vabatahtlikult jagada ka Pärnus asuvat korteriomandit. Korteriomandi väärtuseks peab hageja 1800 000 krooni. Hageja soovib korteriomandit jagada selliselt , et korteriomand jääb kostjale ja kostja maksab hagejale välja tema osa rahas s.o. 900 000 krooni. Kostja on Eesti Vabariigi kodanik ja Venemaal elab ta elamisloa alusel ning kostjal on Pärnus vanemad, keda ta tihti külastab. Menetluskulud jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja kirjalikes vastuväidetes hageja poolt esitatud kujul hagi ei tunnistanud. Pooltel on veel ühisvara peale hageja poolt nimetatud korteriomandi. Poolte ühisvaraks on garaaž asukohaga Uus- Sauga 43a garaažiühistus Xxxxxx maksumus 30 000 krooni ja sõiduauto BMW 321 ehitusaasta 1935, reg.nr. 978 API hinnaga 5000 krooni. Korteromandi hinnaks on 1500 000 krooni, mille kohta kostja esitab hindamisakti. Seega on ühisvara väärtuses 1 535 000 krooni. Jätta vara kostjale ja kostja tasub hagejale 767 500 krooni. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Muus osas kostja hagile vastuväiteid ei esitanud. Menetluse käik Menetluse kestel esitasid pooled kohtule allkirjastatud osalise kompromissi, milles leidsid, et abielulised suhted lõppesid juunis 2005.a. ja abielu lahutati Venemaa kohtus xx xx. xxxx.a.Pooled jagasid koduse sisustuse alljärgnevalt kummut antiikne, kiiktool , nahkdiivan 3 kohaline ja TV Sony hagejale ja puhvetkapp antiikne , nahkdiivan 2 kohaline ja TV Panasonic kostjale ning pooled leiavad , et kodune sisustus on jagatud võrdselt. Sõiduauto BMW väärtuses 8000 krooni ja osa garaažiühistus Xxxxxx (boks 113) väärtuses 40 000 krooni jääb kostja S.G.`i ainuomandisse ja S.G. tasub kostjale selle vara arvelt 24 000 krooni. Lõplik tasumine toimub kogu vara jagamisel ja korteriomand on poolte ühisvara ja kompromiss tuleb kinnitada koos ülejäänud vara (korteriomand) jagamisega üheaaegselt. Korteriomandi jagamise osas pooled kokkulepet ei saavutanud ja seega pole võimalik kompromissi osaliselt kinnitada. Kostja esitas 13.10.2008.a. täiendava seisukoha ühisvara jagamiseks ja leidis, et korteriomandi väärtus on vastavalt ekspertiisiaktile 1 300 000 krooni. Korteriomandi 2
(5)jagamisel tuleb kõrvale kalduda osade võrdsusest , kuna korteriiomandi xxxx x x omandas kostja enda EVP-de eest s.o. 5700 EVP ja hageja ei ole mitte mingil määral osalenud korteri ostmisel. Kostja oli sunnitud EVP kroone juurde ostma soetades erinevatelt isikutelt 9000 EVP krooni. Samuti kostja sai enda isalt P.S.ilt kingiks 6600 EVP krooni. Hageja ei ole korteri ostmisel enda rahalisi vahendeid kasutanud. Kostja seisukohalt oleks hagejal õigus saada ühisvara jagamisel korteriomandi väärtusest peale selle müüki mitte rohkem kui 390 000 krooni (korteriomandi väärtusest 30% 10.06.2008.a. seisuga). Arvestades kinnisvarahindade jätkuvat langust ei ole võimalik korteriomandit ka täna sellise hinnaga s.o. 1 300 000 krooni müüa. Seega oleks igati õiglane hagejale välja mõista rahaline hüvitis 350 000 krooni. Hageja kirjalikus vastuses kostja seisukohale 27.10.2008.a. leiab, et kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et sai EVP-d kinke teel. Oma isalt omandas kostja EVP-d 17.11.1994.a., kuid sel ajal kinkeleping pidi olema tõestatud notariaalselt. Selline leping puudub, seega on EVP-de saajaks kogu pere( pooled ühiselt). Kõik EVP-d mida kostja korteriomandi erastamisel kasutas on omandatud abielu kestel ja on abikaasade ühisvara. Hageja täpsustas oma haginõude ja ja palus jagada ühisvara järgnevalt: hagejale kummut, kiiktool, nahkdiivan 3 kohaline ja TV Sony väärtuses kokku 30 000 krooni, BMW väärtusega 8000 krooni ja osa garaažiühistus Xxxxxx väärtusega 40 000 krooni. Seega saab hageja vara väärtuses 78 000 krooni. Kostjale jätta puhvetkapp, nahkdiivan 2 kohaline ja TV Panasonic väärtuses kokku 30 000 krooni ja korteriomand väärtusega 1 300 000 krooni. Seega saab kostja vara kokku 1 330 000 krooni. Kokku ühisvara 1 408 000 krooni eest, millest ½ on 704 000 krooni. Seega palub hageja kostjalt välja mõista hüvitis enamsaadud vara arvelt 600 000 krooni. Hagejal on õigus saada 626 000 krooni, kuid arvestades , et kodune sisustus on hinnatud umbkaudselt ümmardab hageja hüvitise summa 600 000 kroonini. Kohtuistungil hageja esindaja jäi 27.10.2008.a. esitatud ühisvara jagamise taotluse juurde ja palus hagi sel kujul rahuldada. Hageja leidis, et korteriomandi jagamisel puudub alus kõrvale kalduda osade võrdusest, EVP-de saamisel loeb saamise aeg ja kostja pole esitanud kinkelepingut, et talle kingiti EVP-d. Seega olid kõik EVP-d ühisvara. Kohtuistungil kostja esindaja leidis, et korteriomandi jagamisel tuleb kõrvale kalduda osade võrdsusest, kuna EVP- d, mille eest korter omandati ei olnud ühisvara. 5700 EVP oli kostjal endal olemas, mis on kostja lahusvara , kuna kostja sai need enda töötamise eest. 6600 EVP sai kostja kingiks isalt, notariaalselt kinkelepingut ei ole esitada. 9000 EVP-d ostis kostja juurde. Seega tuleks korteriomand jagada 70 % kostjale ja 30% hagejale. Kostja EVP anti 1993 aastal 19 tööaasta eest, seega 10 aastat abielus olnud aja eest. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Hageja ja kostja abielu registreeriti xx xx xxxxa. Pärnu Linna Perekonnaseisuosakonnas, kande nr. 609 all. Poolte abielu lahutati xx xx xxxx.a. Venemaal ja poolte abielulised suhted lõppesid juunis 2005.a. Selles osas pooltel vaidlus puudub. Samuti puudub vaidlus selles, et poolte ühisvaraks on antiikne kummut, kiiktool, nahkdiivan 3 kohaline ja TV Sony kokku väärtuses 30 000 krooni , sõiduauto BMW ehitusaasta 1935, reg.nr.978 API väärtusega 8000 krooni ja osa garaaziühistus Xxxxxx (boks 113) väärtusega 40 000 krooni ning need asjad jäävad hageja S.G.`ile. Vaidlus puudub ka selles, et ühisvaraks olevad antiikne puhvetkapp, 2kohaline nahkdiivan ja TV Panasonic kokku väärtusega 30 000 krooni jäävad kostja A.G.le. 3
(5)Hageja on esitanud kohtule väljavõtte kinnistusraamatust, mille kohaselt garaažiühistu Xxxxxxle( reg.kood 80073846) kuulub kinnistu Pärnus, xxx xxxxx xx, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna reg.osa nr.
- Vastavalt äriregistri teabesüsteemile on käesoleval ajal garaažiühistu Xxxxxx nimetus Hooneühistu Xxxxxx (reg.kood 80073846), mille liikmeks on S.G., liikmelisuse number
- Garaažiühistu Xxxxxx on kehtetu ärinimi, kuna 12.01.2008.a. on otsustatud garaažiühistu ümber kujundada hooneühistuks. Vastavalt Hooneühistuseaduse (
) § 2 lg.1 hooneühistu liikmeks olekuga kaasnevad liikme õigused ja kohustused on seotud hoonejaotusplaanis liikmete kasutamiseks kindlaksmääratud omaette kasutamist võimaldava hooneosaga.
§ 2
.1 lg.2 kohaselt hooneühistu liikme osalus hooneühistu osakapitalis (osamaks) vastab tema liikmemaksumäärale.
§ 2
.1 lg.2 hooneühistu liikme osalus hooneühistu osakapitalis (osamaks) vastab tema liikmelisusmäärale ja liikmelisus on vastavalt
§ 8ja § 10 päritav ja võõrandatav ning võib kuuluda abikaasade ühisvara hulka.
Seega on poolte ühisvaraks Hooneühistu Xxxxxx liikmelisus. Pooltel puudub ka vaidlus , et ühisvaraks on korteriomand asukohaga Pärnus, xxxx x x, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna jaoskonna reg.osa nr.1397305 ja korteriomand jääb kostjale A.G.´le. Korteriomandi väärtuse kindlakstegemiseks määras kohus korteriomandi hindamise ekspertiisi ja eksperdi arvamuse kohaselt on korteriomandi väärtus hindamise hetkel s.o. 10.06.2008.a. 1 300 000 krooni. Pooled teisi tõendeid korteriomandi väärtuse kindlakstegemiseks esitanud ei ole. Seega tuleb lugeda korteriomandi väärtuseks 1 300 000 krooni. Pooled vaidlevad selle üle kas korteriomand tuleb jagada võrdselt kummalegi 1 / 2 osas v. tuleb jagamisel kõrvale kalduda osade võrdsusest. PkS § 19 lg.1 järgi abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega v. muudel mõjuvatel põhjustel. Vastavalt PkS § 19 lg.2 p.3 kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvelt. Kostja väitel omandas ta korteri enda erastamisväärtpaberite ( EVP) eest s.t. tal endal oli olemas 5700 EVP krooni, ostis juurde 9000 EVP krooni ja tema isa P.S. kinkis talle 6600 EVP krooni. Poolte ühisvaraks ei ole korter kui vallasasi vaid korteriomand kui kinnisasi, mille omanikuna on A.G. 11.02.2000 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 23.05.2000.a. Abielu ajal ostetud EVP-d ei ole ühe abikaasa lahusvara vaid abikaasade ühisvara. PkS § 14 lg.1 järgi abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Seega ostetud 9000 EVP oli poolte ühisvara. PkS § 15 lg.1 järgi on abikaasa lahusvara tema poolt abielu kestel kinke v. pärimise teel omandatud vara. Kostja väitel tema isa kinkis talle 6600 EVP-d. Kostja on kohtule esitanud koopia rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardist, millele on märgitud „ P.S., kinkimine saab juurde 6600 17.11.1994.a.“ Sel ajal kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 260 lg.1 kohaselt pidi kinkeleping summaga üle 50 krooni olema notariaalselt tõestatud. Kostja esindaja kohtuistungil väitis, et kinkelepingut esitada ei ole. Seega ei ole kostja tõendanud talle EVPde kinkimist ning kuna kinkelepingu sõlmimine ei ole tõendatud , tuleb lugeda , et kostja isa andis vara poolte ühisomandisse. Seda tõendab ka see, et rahvakapitali obligatsioonile märgitud tööaastad anti korteri omandamiseks ja korter erastati poolte ühisomandisse. Seega 6600 EVP-d on poolte ühisvara. Kostja ise sai 19 tööaasta eest 5700 EVP-d s.o. 300 EVP krooni 1 tööaasta eest, mis on kooskõlas EES § 10 lg.1, mille kohaselt ühe tööaasta arvestuslik väärtus on 300 krooni. Tööaastate kogusumma seisuga 22.09.1993.a. on 19 aastat s.o. perioodi 1975- 1993 eest. 4
(5)Pooled on abiellunud 1983 aastal. Seega on 9 tööaastat saadud töötamise eest abielueelsel ajal ja 10 tööaastat saadud töötamise aja eest , kui kostja oli abielus. Seega 9 x 300 =2700 EVP krooni oli kostja lahusvara ja 10 x 300=3000 EVP krooni poolte ühisvara. Selline on ka kohtupraktika RKL 3-2-1-126-04 p.
- Korteri erastamiseks kulus 21 180 EVP, millest 2700 EVP-d oli kostja lahusvara s.o. 12,74 %. Seega kohus leiab, et on alus ühisvara jagamisel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, kuna korter on erastatud osaliselt kostja lahusvara arvel. Arvestades kostja lahusvara protsenti korteri erastamisel tuleb osade võrdsusest kõrvale kalduda proportsioonis 45% ja 55%. Kuna korteriomandi väärtus on 1 300 000 krooni, tuleb korteriomand jätta kostjale ja kostjalt hageja kasuks välja mõista korteriomandi väärtusest 45% s.o. 585 000 krooni. Hageja saab vara väärtuses 30 000 + 40 000+ 8000= 78 000 krooni. Kostja saab vara väärtuses 30 000 + 1 300 000= 1 330 000 krooni. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista saadud vara arvelt 24 000 krooni (40 000 + 8000= 48 000 : 2 = 24 000) ja kostjalt hageja kasuks 585 000 krooni. Seega peab kostja hagejale hüvitama enamsaadud vara arvelt 561 000 krooni. Vastavalt PkS § 19 lg.4 kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg.1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja ei ole piisavalt põhjendanud miks menetluskulud jätta kostja kanda vastavalt TsMS § 164 lg.2, mille järgi kohus võib jagada kulud erinevalt sama paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega v. kui kulude selline jaotus oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, on ka õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hagi on kohtule esitatud 10.04.2007.a. hagi esitamisel tasus hageja hagilt riigilõivu 1000 krooni hagihinna 15000 krooni järgi (s.o. mittevaraline nõue). Kohus leiab, et vastavalt Tsiviilmenetluse seadustikule ja kohtupraktikale ei ole hagihind antud asjas määratud õigesti. TsMS § 139 lg.3 järgi riigilõivu väärtus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § § 122 lg.2 kohaselt hagihind on hagiasjas taotletu harilik väärtus. TsMS § 126 lg.1 järgi isiku valdusest asja väljanõudmise v. asja kuuluvuse üle toimuva vaidluse puhul määratakse hagihind nõude suurusega. Antud juhul hageja taotleb omale vara väärtuses 78 000 krooni ja kostjalt hüvitist enamsaadud vara arvelt summas 600 000 krooni. Seega on hagihind antud asjas 678 000 krooni. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-5107 16.05.2007.a. Kohus määrab hagihinnaks 678 000 krooni vastavalt TsMS § 136 lg.4, mille järgi kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtuotsusega. Riigilõivu täiendava tasumise otsustab kohus menetluskulude kindlaksmääramise määrusega vastavalt TsMS § 174 ja
- Ivika Sillaots Kohtunik 5
(5)