MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 14. august 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-1325 (endine 3-08-730) Haldusasi Sangla Turvas AS-i kaebused R

§ 129

lg-le 1, mis sätestab: "Kaebus vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatakse hankija asukoha järgsele ringkonnakohtule ning selle menetlemisele kohaldatakse halduskohtumenetluse seadustikus apellatsioonkaebuse kohta sätestatut käesolevas peatükis sätestatud erisustega. Halduskohus ei ole esimeses astmes pädev läbi vaatama kaebusi käesoleva seaduse § 117 lõigetes 2 ja 3 nimetatud asjades." See säte välistab riigihanke asjades kaebuse esitamise halduskohtule. Riigikohtu üldkogu hindas

§ 129lg 1 vastavust põhiseadusele ja 8.

juuni 2009. a otsusega asjas nr 3-4-1-7-08 tunnistas

§ 129lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks.

Seega ei olnud Tallinna Ringkonnakohtul pädevust lahendada kaebust ning asi tuleb saata lahendamiseks pädevale esimese astme kohtule. 2 KOHTU PÕHJENDUSED

1. Käesoleva vaidluse lahendamine on Tallinna Halduskohtu pädevuses tulenevalt Riigikohtu otsustest nr 3-4-1-7-08 ja nr 3-3-1-77-
3. Kuna

§ 129

lg 1 on tunnistatud põhiseadusevastaseks ja kehtetuks, tuleb ümber määratleda kohtusse pöördumise vorm ja menetlusosaliste ring. 12. Kui varasemas kohtupraktikas loeti vaidlustuskomisjon esimese astme kohtule sarnanevaks organiks, kelle otsuse peale sai kaevata (apellatsioon)kaebusega ringkonnakohtule, siis pärast

§ 129

lg 1 kehtetuks tunnistamist tuleb vaidlustuskomisjon lugeda vaidlusi kohtuväliselt lahendavaks haldusorganiks, kelle otsuste peale saab teistsuguse regulatsiooni puudumise tõttu kaevata esimese astme halduskohtule analoogiliselt vaidemenetluses vaideorgani tehtud otsustega. 13.

§ 129

lõike 2 sõnastusest tuleneb, et kaebus esitatakse „vaidlustuskomisjoni otsuse peale“, mistõttu tuleb vaidlustuskomisjon tunnistada haldusasjas vastustajaks vastavalt HKMS § 14 lg 2 p-le 2.

§ 119

lg 3 ja Riigihangete vaidlustuskomisjoni põhimääruse § 10 p 7 kohaselt esindab kohtumenetluses vaidlustuskomisjoni komisjoni juhataja. 14. Kohus märgib, et riigihangete seaduse (ilmselt puuduliku) regulatsiooni tõttu ei saa riigihankevaidlustes kasutada konstruktsiooni, mille järgi kohtuvälise vaidlusorgani otsusega mittenõustumise korral on kaotanud poolel õigus viia vaidlus kohtusse, kus see jätkub samade nõuetega vaidluse esialgsete poolte vahel haldusorganit kohtumenetlusse kaasamata (vt nt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 24, üürivaidluse lahendamise seaduse § 21, tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 64). Erinevalt viidatud seadustest ei sisalda riigihangete seadus regulatsiooni selle kohta, et kohtu poole pöördumise vormiks pole mitte kaebus komisjoni otsuse peale vaid vastav avaldus isiku vastu, kes avaldaja õigusi on tegelikult rikkunud. Vastupidi,

§ 129

lõikest 2 tuleneb täiesti ühemõtteliselt, et kohtusse saab kaevata vaidlustuskomisjoni otsuse peale (s.o taotleda selle tühistamist) ning sama üheselt tuleneb HKMS-ist, et kohtusse kaevatud haldusakti andnud organ kaasatakse haldusasjas vastustajaks.

1. Puudub alus analoogia kohaldamiseks individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse jms sätetega, kuna olukorrad pole võrreldavad: töövaidluskomisjonis, üürikomisjonis ja tööstusomandi apellatsioonikomisjonis lahendatakse olemuselt eraõiguslikke vaidlusi ning komisjonide otsuste kui iseenesest avalik-õiguslike aktide peale üldkorras halduskohtule kaebuste esitamise lubamine poleks seetõttu sisuliselt põhjendatud. Riigihankemenetluses tehtud toimingud on aga avalik-õiguslikud ning vaidlustuskomisjoni otsustega lahendatakse seega olemuselt avalik-õiguslikke vaidlusi. Pigem on põhjendatud analoogia kohaldamine vaidemenetluse läbimise korral halduskohtusse pöördumise korraga. Viimase aja kohtupraktikas on juurdunud Tallinna Ringkonnakohtu
2. detsembri
3. a otsusega haldusasjas nr 3-06-1199 võetud seisukoht, et vaideotsuse peale esitatud tühistamiskaebus on lubatav. HMS § 87 lg 2 p 3, mis sätestab, et vaideotsuse peale võib esitada kaebuse, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult, piirab nn isoleeritud kaebuse esitamist vaideotsuse peale, st vaideotsuse vaidlustamist ilma vaideotsust käsitlenud haldusakti vaidlustamiseta. Samuti piirab see säte vaideotsuse tühistamist kohtu poolt, kui vaide esemeks olnud haldusakt jääb tühistamata. See säte ei välista aga, et olukorras, kus haldusakti peale esitatud vaie on jäänud rahuldamata, esitab isik kaebuse nii haldusakti kui vaideotsuse tühistamiseks. Tõsiasi, et riigihankevaidlustes tuleb vaidlustuse rahuldamata jätmise korral esitada halduskohtule kaebus nii vaidlustuskomisjoni otsuse kui hankija esialgse otsuse peale, tuleneb

§ 129lõigetest 2 ja 4 nende koosmõjus.

Kui vaidlustus rahuldatakse või jäetakse läbi vaatamata, jääbki üle vaidlustada ainult vaidlustuskomisjoni otsust. Kui vaidlustuskomisjoni vastustajaks mitte tunnistada, siis tekiks eba- 3 normaalne olukord, et asjas pole üldse vastustajat (mh kellelt menetluskulud kaebuse rahuldamise korral välja mõista). Rahuldatud vaidlustuse esitanud isikute kohtumenetluses vastustajaks tunnistamiseks, mis toob neile kaasa väga olulisi kohustusi, eeskätt nt menetluskulude kandmise osas, puudub õiguslik alus. Isikule seadusliku aluseta oluliste rahaliste kohustuste tekitamine oleks põhiseadusevastane. Täiesti vastuvõetamatu oleks teistele menetlsosalistele vastustaja staatuse (või vastustajaks formaalselt tunnistamata, kuid sisuliselt vastustaja kohustuste) panemine näiteks juhul, kui vaidlustuskomisjoni otsust vaidlustatakse protseduurilistel motiividel (nt vaidlustuse õigusvastane läbivaatamata jätmine olukorras, kus ükski teine vaidlustusmenetluses osaleja pole seda taotlenud) – sellisel juhul on ilmselge, et vastustaja on vaidlustuskomisjon, kelle kanda peavad kaebuse rahuldamise korral jääma ka menetluskulud.

1. Kohus märgib, et kohtuväliselt vaidlusi lahendava organi halduskohtumenetlusse menetlusosalisena kaasamises pole iseenesest midagi enneolematut ja teostamatut – nii näiteks on Riigikohtu halduskolleegiumi 6.oktoobri
2. a määruses nr III-3/1-26/95 leitud: „Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni poolt tehtud otsus on haldusotsustus, mida saab vaidlustada üksnes halduskohtus. Sellisele seisukohale asus Riigikohtu halduskolleegium ka
3. septembri
4. a. määruses haldusasjas nr. 3/1-14/
5. Apellatsioonikomisjoni otsus peab vastama halduse üksikaktile esitatud nõuetele. /---/ Kui tööstusomandi apellatsioonikomisjon on jätnud Patendiameti otsusele esitatud kaebuse rahuldamata, võib vastavalt HKS §-le 5 lg 1 halduskohtule esitatava kaebuse esemeks olla Patendiameti otsus. Seepärast võib kaebuse esitamisel tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse peale esitada samaaegselt kaebuse halduskohtule ka Patendiameti otsuse peale.“ Apellatsioonkomisjon osales enne seaduses tehtud muudatusi halduskohtumenetlustes vastustajana.
6. Kohus leiab, et vaidlustuskomisjoni otsuste vaidlustamise korda võib olla otstarbekas kiiremas korras muuta, kuid seda saab teha ainult seadusandja.
7. HKMS § 14 lg 3 p 1 alusel tuleb menetlusse kaasata kolmandate isikutena vastustaja poolel OÜ Vändra MP ja kaebaja poolel Riigimetsa Majandamise Keskus, kuna asjas tehtav kohtulahend mõjutab nende isikute õigusi.
8. Esimese astme kohtule esitatakse mitte apellatsioonkaebus, vaid kaebus. Kujunenud menetluslikus olukorras tuleb Sangla Turvas AS-i
9. aprilli
10. a apellatsioonkaebused lugeda halduskohtule esitatud kaebusteks. Kohus liidab kaebused TsMS § 374 alusel ühte menetlusse.
11. Riigilõiv mõlema kaebuse pealt on
12. aprillil
13. a tasutud. Samal kuupäeval kohtule esitatud kaebused on

§ 129lg 3 järgi tähtaegsed.

Teadaolevalt puuduvad menetlusse võtmist takistavad asjaolud. Kaebus tuleb HKMS § 11 lg 9 alusel menetlusse võtta.

1. Sangla Turvas AS teatas
2. augustil
3. a Tallinna Halduskohtule, et loobub taotlusest vaidluse sisuliseks lahendamiseks kohtu poolt. Arvestades määruse eelmistes punktides võetud seisukohti protsessiosaliste ringi ja vaidluse eseme küsimuses tuleb avaldust tõlgendada kui kaebustest loobumise avaldust HKMS § 21 lg 1 järgi. Kohus leiab, et loobumise vastuvõtmist takistavad asjaolud puuduvad ja asja menetlus kuulub lõpetamisele.
4. OÜ Vändra MP, Riigimetsa Majandamise Keskus ja Riigihangete vaidlustuskomisjon on teatanud, et ei taotle menetluskulude väljamõistmist. Seega jäävad kõigi menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Kohus märgib, et (apellatsioon)kaebuste pealt tasutud riigilõivu tagastamiseks pooles ulatuses vastavalt HKMS § 84 lg 5 p 2 võib kaebaja esitada taotluse riigilõivu võtnud asutusele ehk Tallinna Ringkonnakohtule. 4
5. Kohus märgib, et tehnilistel põhjustel ei võimalda kohtute infosüsteem jätkata ringkonnakohtus alustatud kohtuasjas menetlust esimese astme kohtus, mistõttu on haldusasjadel nüüdsest uus number. Villem Lapimaa 5