) § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et loobumine on põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja menetlus T L hagis N G vastu 85 000 krooni nõudes lõpetada. Kohus selgitab, et vastavalt
§-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja esindaja on ühtlasi esitanud riigilõivu tagastamise taotluse.
lg 2 p 2 ja lg 4 kohaselt tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hagile lisatud maksekorraldusest nr. 1 (t.l. 6) ilmneb, et T L maksnud 19.07.2006.a Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbriga 2900072136 riigilõivu 4 500 krooni selgitusega „HAGIAVALDUSE EEST N G VASTU“. Kohus rahuldab taotluse tasutud lõivust poole, s.o. 2 250 krooni tagastamiseks. Kuna hageja loobub hagist, palub kostja esindaja hagejalt välja mõista kostja poolt kantud õigusabikulud kokku summas 40 000 krooni vastavalt kohtule esitatud aruandele (t.l 119-120) ning sõidukulud summas 3 699,20 krooni. Aruande kohaselt on kostja esindaja osutanud tsiviilasjas järgmist õigusabi: 1) nõupidamine telefonitsi N G, 16.09.2008.a – 1 tund ja 30 minutit; 2) tutvumine esitatud tsiviilasja nr. 2-0618367 dokumentidega ja õigusliku positsiooni kujundamine, 17.09.2008.a – 4 tundi; 3) nõupidamine meilitsi N G, 18.09.2008.a – 1 tund; 4) kostja vastuse T L hagiavaldusele N G vastu 85 000 krooni nõudes koostamine – 3 tundi; 5) kaaskirja kohtule koostamine – 15 minutit; 6) nõupidamine telefonitsi N G, 09.10.2008.a – 30 minutit; 7) nõupidamine telefonitsi N G seoses tema korteri arestiga kohtutäitur Andrei Krek`i poolt, 04.11.2008.a – 30 minutit; 8) tutvumine esitatud täiteasja nr.066/2008/2710 dokumentidega ja õigusliku positsiooni kujundamine, 06.11.2008.a – 3 tundi; 9) järelepärimine ja vestlus Viru tööpiirkonna kohtutäitur Andrei Krek`iga, 07.11.2008.a – 30 minutit; 10) täitemenetluse peatamise avalduse tsiviilasjas nr. 2-0618367 koostamine, 12.11.2008.a, ja esitamine – 2 tundi ja 30 minutit; 11) tutvumine Viru Maakohtu 17.11.2008.a kohtumäärusega täitemenetluse peatamise kohta tsiviilasjas nr. 2-0618367, 19.11.2008.a – 30 minutit; 12) nõupidamine telefonitsi N G, 19.11.2008.a – 30 minutit; 13) tutvumine Viru tööpiirkonna kohtutäitur Andrei Krek`i 20.11.2008.a täitemenetluse peatamise otsusega 25.11.2008.a – 10 minutit; 14) nõupidamine telefonitsi N G 25.11.2008.a – 05 minutit; 15) hageja kompromissettepanekuga tutvumine, 31.12.2008.a – 15 minutit; 16) nõupidamine telefonitsi N G, 05.01.2009.a – 30 minutit; 17) kostja vastuse T L kompromissettepanekule tsiviilasjas nr. 2-06-18367 koostamine, 05.01.2009.a – 15 minutit; 18) nõupidamine telefonitsi N G, 03.11.2009.a – 30 minutit; 19) nõupidamine N G büroos, 16.13.2009.a – 2 tundi; 20) osalemine Viru Maakohtu kohtuistungil tsiviilasjas nr. 2-06-18367, 18.03.2009.a – 15 minutit; 21) sõit 18.03.2009.a kohtuistungile Viru Maakohtu Narva kohtumajja (Tallinnast Narva ja tagasi Narvast Tallinna) – 213 km x 2 = 426 km x 3 krooni 1 km = 1 278 krooni (arvestuslikult 1 273 krooni ja 30 senti). Kokku õigusteenuseks kulutatud aeg perioodil 16.09.2008.a – 18.03.2009.a moodustab 21 tundi ja 45 minutit. Tunnitasu: 1 500 krooni + k/m 2 2-06-18367 18% üks tund. Õigusteenuse tasu arvestus: 1 500 krooni x 21 tundi ja 45 minutit = 32 625 krooni + esindaja sõidukulud 1 273 krooni ja 30 senti + käibemaks 18% 6 101 krooni ja 70 senti = 40 000 krooni. Hageja esindaja nõustus kostjale hüvitama kostja sõidukulud summas 3 699,20 krooni ning leidis, et õigusabikulud summas 40 000 krooni on ilmselt põhjendamatult. Hageja esindaja vastuväidete kohaselt esitatud aruandest tuleb kustutada: 1) nõupidamine meilitsi N G, 18.09.2008.a – 1 tund; 2) nõupidamine telefonitsi N G seoses tema korteri arestiga kohtutäitur Andrei Krek`i poolt, 04.11.2008.a – 30 minutit; 3) tutvumine esitatud täiteasja nr.066/2008/2710 dokumentidega ja õigusliku positsiooni kujundamine, 06.11.2008.a – 3 tundi; 4) järelepärimine ja vestlus Viru tööpiirkonna kohtutäitur Andrei Krek`iga, 07.11.2008.a – 30 minutit; 5) täitemenetluse peatamise avalduse tsiviilasjas nr. 2-06-18367 koostamine, 12.11.2008.a, ja esitamine – 2 tundi ja 30 minutit; 6) tutvumine Viru Maakohtu 17.11.2008.a kohtumäärusega täitemenetluse peatamise kohta tsiviilasjas nr. 2-06-18367, 19.11.2008.a – 30 minutit. Kokku hageja esindaja arvamusel esitatud aruandest tuleb kustutada 8 tundi. Hageja esindaja leiab mõistlikult hüvitama õigusteenuseks kulutatud aeg 14 tundi, arvestades tunnitasu 500 krooni, ning seega summas 7 000 (14 t. x 500 kr.) krooni. Samuti leiab hageja esindaja, et kostja esindaja poolt esitatud 18.03.2009.a õiend, et N G on 16.03.2009.a tasunud Advokaadibüroole Hansa Law Offices temale osutava õigusteenuse eest 40 000 krooni, ei ole tõendiks, et N G tegelikult need summad tasunud, kuna see ei ole raamatupidamise dokument.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuna hageja loobub hagist ja loobumine ei ole seotud kostja poolt nõude rahuldamisena, peab kohus põhjendatuks, et hageja kannab kostja menetluskulud. Tulenevalt
lg 1 sätestatust määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.