← Eesti

3-07-578/43

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2009, Tallinn Haldusasja number 3-07-578 Haldusasi Arno Jaali ja Ilmar Tageli kaebused Maksu- ja Tolliameti peadirektori 02.03.2008 käskkirja nr 339-k „Maksu- ja Tolliameti ameti- ja abiteenistuskohtade palgamäärade diferentseerimine“ tühistamiseks A. Jaali ja I. Tagelit puudutavas osas ja Maksu- ja Tolliameti peadirektori kohustamiseks kaebajate ametikohale vastava palgaastme palgamäära diferentseerima Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  2. märtsi
  3. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Ilmar Tageli apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  4. juuni 2009 Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Ilmar Tagel, nõustaja Arno Jaal Kaebuse esitaja – Arno Jaal Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet RESOLUTSIOON Jätta Ilmar Tageli apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  5. märtsi
  6. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt
  7. augustil
  8. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole halduskohtumenetluse seadustiku § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Maksu- ja Tolliameti (MTA) peadirektori 02.03.2007 käskkirjaga nr 339-k „Maksu- ja Tolliameti ameti- ja abiteenistuskohtade palgamäärade diferentseerimine“ kehtestati Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse (LMTK) ameti- ja abiteenistuskohtade palgamäärade diferentseerimised, kusjuures palgaastme 22 diferentseerimist ette ei nähtud. Samuti määrati ameti- ja abiteenistuskohtade palgaastmed ja diferentseeritud palgamäärad 01.03.2007 kuni 31.12.
  10. 3-07-578
  11. Arno Jaal ja Ilmar Tagel esitasid Tallinna Halduskohtule kaebused, milles taotlesid: 1) MTA peadirektori 02.03.2007 käskkirja nr 339-k „MTA ameti- ja abiteenistuskohtade palgamäärade diferentseerimine“ tühistamist kaebuste esitajaid puudutavas osas; ja 2) MTA peadirektori kohustamist uue käskkirja väljaandmiseks, milles nähtaks ette kaebuste esitajate ametikohtadele vastava palgaastme palgamäära diferentseerimine. Kohus liitis kaebused ühte menetlusse.
  12. Arno Jaal põhjendas kaebust sellega, et teda on ebavõrdselt koheldud võrreldes ametis 23-ndal ja kõrgematel palgaastmetel olevate ametnikega. Kaebuse esitaja palgaastmeks on
  13. palgaaste ning sellele ei rakendata Vabariigi Valitsuse 18.01.2007 määrusega nr 16 kehtestatud palgamäära 5980 krooni diferentseerimist.
  14. aastal ei loe MTA Euroopa Liidu välispiiril asuvat Tartu raudtee tollipunkti ametikohti enam olulisteks ametikohtadeks ning vaneminspektori ametikoha
  15. palgaastmele vastavat palgamäära ei diferentseerita.
  16. aastal Tartu raudtee tollipunktis tegevusvaldkonna tundmist, erialast kompetentsust, kõrget vastutuse määra, lojaalsust, täpsust ja korrektsust nõutakse ainult peainspektori ametikohtadel. Kuid seda on vaja ka vaneminspektori ametikohal ning sellest tulenevalt tuleks ka vaneminspektori palgaastmele 22 vastavat palgamäära diferentseerida. Rikutud on kaebuse esitaja õigusi, kuna tema ametikohta ei loeta enam oluliseks ametikohaks, nagu seda loeti
  17. aastal, ning ka kaebuse esitaja ametikohale vastavat palgamäära 22 ei diferentseerita.
  18. Ilmar Tagel põhjendas kaebust sellega, et teda ei ole teavitatud palgatingimuste ühepoolsest muutmisest, 02.03.2007 käskkirjast nr 339-k. Kaebuse esitajat on ebavõrdselt koheldud võrreldes
  19. ja kõrgematel palgaastmetel olevate ametnikega.
  20. aastal ei loe MTA Euroopa Liidu välispiiril asuvat Koidula tollipunkti inspektori ametikohta enam oluliseks ametikohaks ning inspektori ametikoha
  21. palgaastmele vastavat palgamäära ei diferentseerita.
  22. aastal erialast kompetentsust, lojaalsust, täpsust, korrektsust nõutakse ainult vaneminspektori ametikohal ning lisaks eeltoodule nõutakse kõrget vastutuse määra peainspektori, juhtivinspektori ja tollipunkti juhataja ametikohal. Tegelikult nõutakse eeltoodut ka inspektori ametikohal ning seetõttu tuleks ka Koidula tollipunkti inspektori palgaastmele 22 vastavat palgamäära diferentseerida. Arvestatud ei ole asjaoluga, et inspektori ametikohal tuleb töötada pidevas psühho-emotsionaalses pinges, väga suur, ligi 3 kilomeetrit, on tavaliselt Euroopa Liidust Venemaale väljuval suunal veokite järjekord. Ligi 1/3 võrra võrreldes
  23. aastaga on suurenenud töökoormus. Samas alates 01.09.2006 vähendati Koidula tollipunkti inspektorite koosseisu ühe ametniku võrra. Üle aasta on töösuhe peatatud ühe tollipunkti inspektoriga, kelle koormus jaotub ülejäänud inspektoritele. Seetõttu on Koidula tollipunktis inspektorite töökoormus veelgi suurenenud. Ka ei ole arvestatud asjaoluga, et üks tollipunkti ametnikest õpib kaugõppes Sisekaitseakadeemias ning Eesti Maksu- ja Tolliametnike Ametiühingu peausaldusisik saab usaldusisiku ülesannete täitmiseks põhitööst vabastust 64 tundi kuus.
  24. Tallinna Halduskohtu 17.03.2008 otsusega jäeti kaebused rahuldamata. Otsust põhjendati järgmiselt: a) Vabariigi Valitsuse 18.01.2007 määruse nr 16 „Riigiteenistujate töötasustamine
  25. aastal“ § 2 lõike 1 kohaselt on ministril, riigisekretäril ja õiguskantsleril lubatud kehtestada käskkirjaga vastavalt ministeeriumi, Riigikantselei, Õiguskantsleri Kantselei ning nende asutuste valitsemisalasse või haldamisele kuuluva asutuse ameti- ja abiteenistuskohtadele maksimaalsed diferentseeritud palgamäärad, näidates ära palgamäärade diferentseerimise põhjendused. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võivad minister ja riigisekretär volitada vastavalt ministeeriumi või Riigikantselei valitsemisalasse või haldamisele kuuluva asutuse juhti kehtestama asutuse ameti- ja abiteenistuskohtadele maksimaalsed diferentseeritud palgamäärad, näidates ära palgamäärade diferentseerimise põhjendused. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib palgamäära diferentseerida asutusele olulistel ameti- ja abiteenistuskohtadel kvalifikatsiooninõuete, töötingimuste erisuse, piirkondlikkuse ja muude töö eripära iseloomustavate näitajate alusel. Rahandusministri 2

(5)3-07-578 24.01.2007 käskkirja nr 6-k „Volituste andmine“ punkti 1 kohaselt on MTA peadirektorit volitatud kehtestama MTA ameti- ja abiteenistuskohtadele maksimaalsed diferentseeritud palgamäärad. Eeltoodust nähtuvalt olid MTA peadirektoril volitused MTA ameti- ja abiteenistuskohtade palgamäärade diferentseerimiseks, kusjuures palgamäära võis diferentseerida asutusele olulistel ameti- ja abiteenistuskohtadel kvalifikatsiooninõuete, töötingimuste erisuse, piirkondlikkuse ja muude töö eripära iseloomustavate näitajate alusel;
  1. b)vastustaja selgituste kohaselt eelneski kaevatava käskkirja andmisele ametikohtade hindamine, mille eesmärgiks oli muuta erinevad ametikohad omavahel võrreldavaks ja kasutada seda palgasüsteemi ülesehitamisel, korrastamisel ja ajakohastamisel. Hindamise käigus vaadeldi töö normaalseks tegemiseks vajalikku haridust ja töökogemust, töö iseloomustajaid ning vastutust. Läbiviidud ametikohtade hindamise tulemusena leidis vastustaja, et MTA jaoks on olulised ametikohad, millele on omistatud palgaaste 23 ja sellest kõrgem palgaaste, kuna nendel ametikohtadel on vajalik kõrgem vastutuse määr, tegevusvaldkonna põhjalikum tundmine ja erialane kompetentsus. Kaebuste esitajad pole veenvalt näidanud, miks vastustaja on olulised ametikohad määratlenud ebaõigesti. Töötasustamisel piirjoone tõmbamine 22. ja 23. palgaastme vahele ei ole vastustaja senist praktikat arvestades uudne, kuivõrd ka vaidlusalusele perioodile eelneval aastal olid palgamäärad kuni 22. palgaastmeni ja alates 23. palgaastmest diferentseeritud erinevalt;
  2. c)kaebuste esitajate palgamäärade mittediferentseerimisega ei ole rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. Võrdsuse põhimõtte rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjusteta erinevalt. Asja materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks kaebuste esitajaid võrreldes teiste samal palgaastmel olevate ametnikega ebavõrdselt kohelnud. Kaevatava käskkirjaga ei ole diferentseeritud ühegi 22. palgaastmel oleva ametniku palgamäära. Seega on MTA kohelnud kõiki 22. palgaastmel olevaid ametnikke võrdselt. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. Ilmar Tagel esitas ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ning mõista MTA-lt välja menetluskulud. Apellatsioonkaebust põhjendati järgmiselt:
  3. a)põhiseaduse (PS) § 29 lõike 4 kohaselt on töötingimused riigi kontrolli all ning PS § 13 esimese lause järgi on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele. Riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seadusest (RAPS), avaliku teenistuse seadusest (ATS) ning Vabariigi Valitsuse määrusest riigiteenistujate töötasustamise kohta tuleneb, et palgaastme diferentseeritud osasid võib kehtestada ja ära võtta ainult põhjendatud juhtudel. Kohus ei selgitanud välja, miks 2006. aastal töötamist Euroopa välispiiril Koidula tollipunktis loeti oluliseks töökohaks ja 2007. aastal samasugusel ametikohal samas tollipunktis töötamist ei loetud oluliseks töökohaks;
  4. b)senikaua, kui palgaastme diferentseerimise alused eksisteerivad, st nende maksmine on põhjendatud ja võimalik, ei ole lubatud neid isikult ära võtta. Vaidlustatud käskkirjas ei ole palgamäärade diferentseerimist ega diferentseerimise ärajätmist põhjendatud, kuigi seda nõuab Vabariigi Valitsuse määrus. Seetõttu ei ole kaevatav käskkiri õiguspärane. Ametikohtade hindamise läbiviimiseks puudub seaduslik alus ja kriteeriumid. Vastustaja ei esitanud kohtule hindamise läbiviimise kohta mingeid tõendeid. 7. MTA vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja leiab, et apellandi väited tõendite ebaõige hindamise kohta on paljasõnalised ja põhjendamatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 3
(5)3-07-578
  1. Käesolevas asjas esitas apellatsioonkaebuse üks kaebajatest – Ilmar Tagel. Ringkonnakohus leiab, et sellest asjaolust tulenevalt ei otsustata apellatsioonimenetluses enam A. Jaali kaebuse rahuldamata jätmise õiguspärasuse üle.
  2. Asjas on vaidlustatud MTA peadirektori käskkiri, millega nähti ette palgamäärade diferentseerimine MTA LMTK ametikohtadel. Apellandi palgaastet
(22)ei diferentseeritud.
  1. Apellant leiab, et vaidlustatud käskkirja andmise aluseks olnud määrused ei olnud jõustunud ning peadirektorile vastava volituse käskkirja kehtestamiseks andnud rahandusministri volitus oli antud enne selle aluseks oleva määruse jõustumist. MTA peadirektori 02.03.2007 käskkirja andmise õigusliku alusena on märgitud rahandusministri 23.02.2007 määrus nr 10 „Maksu- ja Tolliameti struktuur ja koosseis“, mis jõustus 16.03.2007, ja rahandusministri 24.01.2007 käskkiri nr 6-k „Volituste andmine“. Nimetatud rahandusministri käskkiri anti Vabariigi Valitsuse 18.01.2007 määruse nr 16 „Riigiteenistujate töötasustamine
  2. aastal“ alusel, mis jõustus 26.01.
  3. Kolleegium leiab, et teenistusküsimuste korraldamisel, eriti palga suuruse kindlaksmääramisel ei ole keelatud veel jõustumata määrustele tuginemine. Määrust nr 16 „Riigiteenistujate töötasustamine
  4. aastal“ rakendati määruse § 6 kohaselt alates 01.01.2007 ning määrusega antud diferentseerimise võimaluse kasutamiseks võisid ministrid anda määruse § 2 lõikes 2 nimetatud käskkirju ka enne määruse jõustumist. Palgasüsteemi kehtestamine MTA-s enne rahandusministri määruse „Maksu- ja Tolliameti struktuur ja koosseis“ jõustumist oli nõutav, et tagada ametikohtadel makstava palga osas selgus. Selle määruse § 3 kohaselt rakendati määrust alates 01.03.2007, seega enne vaidlustatud käskkirja andmist. Kolleegium märgib, et palgamäärade diferentseerimise küsimuse otsustamisel ei piiratud apellandi õigusi: varasemate aktidega ei olnud
  5. a palga diferentseerimist apellandi osas ette nähtud ning määruse tagasiulatuv kohaldamine oli seetõttu lubatav.
  6. Palgamäärade diferentseerimine oli „Riigiteenistujate töötasustamine
  7. aastal“ § 2 lõigete 1 ja 3 kohaselt ministri või tema poolt volitatud Maksu- ja Tolliameti peadirektori kaalutlusotsus. Seejuures oli pädevale organile jäetud nii valiku- kui otsustusdiskretsioon, kas palgamäärasid diferentseerida või mitte ja kui diferentseerida, siis millises määras. ATS, riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seadus ega „Riigiteenistujate töötasustamine
  8. aastal“ ei sätestanud ametnikule nõudeõigust tema palga diferentseerimiseks. Küll aga peab halduskohtumenetluses HKMS § 19 lg 6 kohaselt kontrollima, kas sellise käskkirja andmisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid.
  9. „Riigiteenistujate töötasustamine
  10. aastal“ lubas palgamäära diferentseerimist kvalifikatsiooninõuete, töötingimuste erisuse, piirkondlikkuse ja muude töö eripära iseloomustavate näitajate alusel. Kvalifikatsiooninõuete puhul on tegemist selliste nõuetega, mis kehtivad kõikidele ametikohtadele vastaval palgaastmel. Diferentseerimise eelduseks saavad need asjaolud olla vaid siis, kui kvalifikatsiooninõuded on konkreetsel ametikohal tavapärasest sellel ametikohal kehtivast erinevad, töötingimused muude sama palgaastmega ametikohtadega võrreldes raskemad või töö eripärane võrreldes teiste sama palgaastmega ametikohtadega.
  11. Apellant leiab, et tema ametikohal makstava ametipalga palgamäära diferentseerimata jätmine ei olnud põhjendatud, kuna vaidlustatud käskkirjas ei sisaldunud motiive, 2006.,
  12. ja
  13. aastal palgamäära diferentseeriti ning ebaõige on vastustaja väide, et eelarves polnud palgamäära diferentseerimiseks piisavaid rahalisi vahendeid. Samuti leiab apellant, et vastustaja poolt palgamäärade diferentseerimise küsimuse otsustamisel ametikohtade hindamisele tuginemine pole põhjendatud, sest tõendid ametikohtade hindamise kohta esitati alles ringkonnakohtus ning seadus ei näe ette ametikohtade hindamise võimalust. 4
(5)3-07-578
  1. Kolleegium märgib, et kuigi seadused ametikohtade hindamist ei reguleeri, tuleneb hindamise vajadus „Riigiteenistujate töötasustamine
  2. aastal“ § 2 lõikest
  3. Muul viisil kui ametikohtade olulisust, seal esitatavaid kvalifikatsiooninõudeid, töötingimusi ja töö eripära arvestades ametikohtade hindamise alusel ei ole palgamäärade diferentseerimine lubatav. Asjaolu, et seadusega (ja ka määrusega „Riigiteenistujate töötasustamine
  4. aastal“, kuna palgamäärade diferentseerimise kohustust see määrus ei sätesta) ei ole ametikohtade hindamise kohustust sätestatud, ei tähenda, et palgamäärade diferentseerimiseks ei saa seda läbi viia.
  5. Ametikohtade hindamise kohta tõendite esitamise oleks ära hoidnud halduskohtu poolt HKMS § 16 lõikest 6 tuleneva uurimispõhimõtte järgimine. Kolleegiumi arvates ei saa selline halduskohtu menetlusviga kaasa tuua asja ebaõiget lahendamist ning olukorras, kus vastustaja ka halduskohtus väitis, et palgamäärade diferentseerimine otsustati ametikohtade hindamise tulemusel, ei saa seda väidet jätta tähelepanuta asjakohaste tõendite hilise esitamise tõttu. Kolleegium märgib, et vastustaja esitas muu hulgas tabeli Koidula tollipunkti ametikohtade hindamise kohta koos hindamiskriteeriumitega.
  6. Eelarvevahendite nappusega palgamäärade suuremas ulatuses diferentseerimata jätmise põhjendamine on lubatav. Palgamäärade diferentseerimise otsustamisel ei olnud vastustajal täpset ettekujutust, millisel määral eelarvevahenditest kulutusteks jätkub ning eelarvekulude kokkuhoid on lubatud kaalutlus palgamäärade diferentseerimise otsustamisel. Seda kaalutlust ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et
  7. a eelarves kõiki palgakuludeks mõeldud vahendeid ära ei kasutatud ning ka
  8. a eelarves jäid need summad osaliselt kasutamata.
  9. Ametnikul ei ole kaitsmist väärivat ootust, et tema ametikohal makstava palgamäära diferentseerimine jätkub järgmisel aastal.
  10. a palgamäärade diferentseerimine ning ka diferentseerimise alused kehtestati vaid üheks aastaks Vabariigi Valitsuse 12.01.2006 määruse nr 10 „Riigiteenistujate töötasustamine
  11. aastal“ §-ga
  12. Olukorras, kus palgamäärade kehtestamine ning nende diferentseerimine otsustatakse lühikeseks ajaks ning ametiasutustel pole kohustust palgamäärasid diferentseerida, ei riku mõne ametikoha palgamäära diferentseerimata jätmine ka sellel ametikohal töötava ametniku õigusi. Kolleegium märgib, et vaidlustatud käskkirja ei saa õigusvastaseks pidada ka sellest tulenevalt, et apellandi ametipalk koos diferentseerimisega oli
  13. aastal väiksem kui
  14. aastal: I. Tageli ametipalk alates 01.01.2007 oli 5980 kr, enne seda koos diferentseerimisega 5572 kr.
  15. Kolleegium ei nõustu apellandiga ka selles, et varasemalt palgamäära diferentseerimisel ja vaidlustatud käskkirjaga apellandi ametikohale vastava palgamäära diferentseerimata jätmisel tulnuks käskkirjas esitada ka sellise otsustuse põhjendused. Sellist nõuet seadusest ega määrusest ei tulene.
  16. Eeltoodud põhjustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellandi menetluskulude väljamõistmise taotlus vastustajalt jääb HKMS § 92 lõike 1 alusel rahuldamata. Silvia Truman Ruth Virkus Oliver Kask 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.