(4)2-09-21087 Määruse peale võivad määruskaebuse esitada isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu viieteistkümne

(15)päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Asjaolud ja menetluse käik 11.05.2009.a kohtule esitatud avalduse kohaselt (tl 1-2) on M S raske puudega inimene. M S on diagnoositud raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Iseseisvaks eluks ja tehingute teostamiseks ei ole M. S võimeline. Psüühilise seisundi ja tahte- tundeelu väljendunud alanemise tõttu vajab igapäevases elus kõrvalabi, juhendamist ja järelvalvet eneseteeniduses ning olmeprobleemide lahendamisel. Ta ei ole suuteline oma rahalisi vahendeid enda toimetulekuks kasutama. M S vajab järelvalvet, kuna võib oma tegevuse või tegevusetusega tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale. Elab koos ema L S, kes Maksimi tegelikult hooldab. L. S avaldas soovi olla poja eestkostja. L. S omadused, võimed ning suhted M. S võimaldavad tal täita eestkostja kohustusi. M. S vajab eestkoste seadmist tema varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Avaldaja palub määrata M S eestkostjaks L S viieks aastaks; keelata M S teha tehinguid eestkostja nõusolekuta; määrata M S eestkostja L S ülesanneteks eestkoste teostamisel: eestkostetava kõigi asjade ajamine. M S psüühilise seisundi kindlaksmääramiseks teostati Viru Maakohtu 12.05.2009.a määruse alusel Ahtme Haigla psühhiaatrite-ekspertarstide poolt ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis. 11.06.2009.a on kohtule esitatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 16. Komisjoni järelduse kohaselt M S põeb psüühilist haigust diferentseerimata skisofreenia näol. Praktiliselt alates 21.06.2008.a. jätkub psühhoos, mis ei kupeeru ravimite võtmisega. M S iseseisev ravi väljaspool statsionaari ei ole võimalik. Kriitika puudumine, mõttekäiguhäired ei võimalda tal iseseisvalt teostada kõiki oma õiguseid ning kõrvalabita ei ole ta võimeline teostama ravi-rehabilitatsiooni toiminguid. Peale haiglast väljakirjutamist vajab ta kõrvalabi igapäevaste funktsioonide teostamiseks. Rehabilitatsioonitoimingute lõppedes ja seisundi paranedes võib antud küsimuse taas läbi vaadata. M S riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Tatjana Massalina leiab kohtule esitatud kirjalikus arvamuses, et Sillamäe linna avaldus kuulub rahuldamisele. Esindaja külastas M S Ahtme Haiglas. Vestluse käigus M. S kontakteerus halvasti, napisõnaliselt vastas küsimustele, oli ükskõikne. M. S huvitas vaid millal ta saab kasutada oma pangaarvet. M. S ei olnud vastu ema määramisele eestkostjaks. M. S elab koos ema L S, kes kasvatab teda üksi lapseeast peale. Suhtlemisel L S oli silmnähtav, et ta hoolitseb pidevalt oma poja eest. Vaatamata poja tõsisele vaimuhaigusele, püüab ta teha kõik endast sõltuva, et luua vajalikud tingimused oma poja normaalseks eluks. Selles aitavad teda tema vanemad, kes elavad samuti Sillamäel. Esindaja leiab, et seoses raske vaimuhaigusega ei saa M S ära kuulata. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et Sillamäe linna avaldus M S üle eestkoste seadmiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Sillamäe linna avaldusest ilmneb, et M S psüühilise seisundi tõttu vajab igapäevases elus järelevalvet, juhendamist ja kõrvalabi olmeprobleemide lahendamisel. Arstliku ekspertiisi otsuse 2

(4)2-09-21087 alusel on M S raske puue (tlk 27). 04.06.2009.a ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 16 (tlk 68-70) kohaselt on M S suhtes kohaldatud korduvalt tahtest olenematut ravi. M. S on toime pannud suitsiidikatseid. Komisjon jõudis järeldusele, et M S põeb psüühilist haigust diferentseerimata skisofreenia näol.Kriitika puudumine, mõttekäiguhäired ei võimalda tal iseseisvalt teostada kõiki oma õiguseid ning kõrvalabita ei ole ta võimeline teostama ravirehabilitatsiooni toiminguid. Seetõttu peale haiglast väljakirjutamist vajab ta kõrvalabi oma igapäevaste funktsioonide teostamiseks. M S esindaja, kes vahetult isiklikult kohtus M S, toetas kohtule esitatud eestkoste määramise avaldust (tlk 79). Esindaja arvamusel ei ole M S võimalik ära kuulata. Kohus loobub M S ärakuulamisest. M S tahe on välja selgitatud talle kohtu poolt määratud esindaja kaudu ning kohus saab seda avalduse läbivaatamisel arvestada. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 4 lg 2 kohaselt kui isik on tunnistatud kohtuotsusega teovõimetuks, loetakse alates 1. juulist 2002, et isik on piiratud teovõimega ja tema üle on seatud eestkoste ning kohtuotsusel on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

(4)2-09-21087