) § 309 lg 1 kohaselt Tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Üürileping pikenenud ei ole, sest tl-del 8 ja 10 olevate teadete kohaselt on Aire Kuus saatnud Veronika Sussarile 2 kirja tähtajalise üürilepingu lõpetamiseks 29.10.2008. Asjaõigusseaduse § 80 lg 1 kohaselt omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Üürilepingu tähtaja saabumisega lõppes kostjate jaoks õiguslik alus kasutada hagejatele kuuluvat korterit asukohaga XXX 4-8 Tartus. Hagejatel on õigus nõuda kostjatelt asja, mida nad valdavad õigusliku aluseta.
lg 1 kohaselt üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele.
kohaselt kui üürnik ei anna pärast lepingu lõppemist asja tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. Hagejad on tõendanud kostjate kasutuses oleva korteri üüri suurusena 1800 krooni, nähtuvalt ERI Kinnisvara hindamisaktist 20.03.2009, mida kostjad ei ole vaidlustanud ega omapoolsete tõenditega ümber lükanud. Kohus on seisukohal, et kostjate kasutuses oleva korteri üürimäär 1 800 krooni on tõendatud. Sellest tulenevalt tuleb V. Sussarilt välja mõista tema poolt tasutud summa ja 1800 krooni vahe, mis hageja A. Kuusi arvutuste kohaselt (tl 74) on alates
lg 3 kohaselt üürnik võib puuduse või takistuse ise kõrvaldada ja nõuda selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, kui üürileandja on puuduse või takistuse kõrvaldamisega viivituses või kui asja puudus või takistus piirab asja sihtotstarbelise kasutamise võimalust üksnes ebaolulisel määral. Viga elektrijuhtmestikus ja tilkuv kraan on korteri kasutamist ebaolulisel määral piiravad asjaolud, kuid mõlemad vajavad kindlasti parandamist. Vastuhagis kostja ei ole vaidlustanud V. Sussari väidet, et hoolimata teatamisest ei võtnud üürileandja midagi ette elektrisüsteemi rikke ja lekkiva kraani parandamiseks. Seda väidet toetab kostja vastuväites viide üürilepingule, st et A. Kuus pidas sellist remonti üürniku kohustuseks.
lg 4 kohaselt §-s 279 lg-s 3 sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Seega muutus alates Võlaõigusseaduse kehtima hakkamisest tühiseks üürilepingu punkt 3.3.B, mis nägi ette veevarustuse ja elektrisüsteemi remontimist üürniku poolt ja tema kulul. Vee eest enammakstud summa tagastamise nõude jätab kohus rahuldamata. Vastuhagis kostja on viidanud Tartu LV poolt korraldusega nr 1391, 13.09.2005 kehtestatud korrale. Poolte vahel ei ole teistsugust kokkulepet, mistõttu üürileandjal oli õigus lähtuda korrast. Tualettruumi ja saunpesukööki kasutasid mitmed üürnikud/elanikud, mistõttu isegi veemõõtja paigaldamine enne nendes ruumides asuvaid veekraane poleks lahendanud probleemi, kuidas jagada veemõõtja näit elanike vahel. Kostjad ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et nad oleksid üürilepingu kehtivuse ajal pöördunud üürileandja poole ettepanekuga kindlaks määrata veemõõturita kasutatud vee tarbijate vahel jagamise kord. Kostjad/vastuhagis hagejad ei ole ühegi tõendiga põhistanud, et V. Sussar ja E. Tšervinskaja ei kasuta saun-pesukööki ning miks on tualettruumi veekasutus inimese kohta ei rohkem ega vähem kui 0,2 m3 kuus. Hageja on esitanud arved maja veemõõtja näidust lähtuvalt ning on jaganud tarbitud vee elanike kasutuses olevate ruutmeetrite järgi. Selleks, et saavutada V. Sussarile ja E. Tšervinskajale arvutatud veekulu vähendamine saun-pesuköögi mittekasutamise tõttu, oleks pidanud olema poolte vahel eelnev sellekohane kokkulepe. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid osaliselt või täielikult poolt endi kanda. Hagi rahuldamise tõttu tuleb hagejate menetluskulud jätta kostjate kanda. Vastuhagi osalise rahuldamise tõttu, kusjuures osa vastuhagis nõutud summast maksis vastuhagis kostja pärast hagi esitamist kohtusse, tuleb poolte menetluskulud jätta mõlema poole enda kanda. Tasaarvestades hageja menetluskulude nõude tema kanda jäetud menetluskuludega jätab kohus hageja menetluskulud 1/2 ulatuses kostjate kanda, kusjuures V. Sussar kannab 1/4 hagejate menetluskuludest ja E. Tšervinskaja samuti 1/4 hagejate menetluskuludest. Hagejate ülejäänud menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse 4 jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.