← Eesti

2-08-79617/16

2-08-79617 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2009.a. Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-79617 Hagi

) § 27 lg 1 järgi Eestis kehtib välisriigis väljaantud juhiluba, mis on välja antud ja vormistatud vastavalt Genfi

  1. aasta teeliikluse konventsiooni või Viini
  2. aasta teeliikluse konventsiooni ning nende juurde kuuluvate hilisemate kokkulepete ja konventsiooni täienduste põhimõtetele. Genfi konventsiooni artikkel 41 p 1 järgi peab igal auto- ja mootorrattajuhil olema 2 juhiluba ning leppeosalised kohustuvad tagama, et juhiluba antakse välja ainult pärast seda, kui pädevad võimud on kindlaks teinud, et juhil on olemas nõutavad teadmised ja oskused. Nimetatud artikli punktist lähtudes tuleb asuda seisukohale, et Genfi konventsioon kohaldub juhilubadele, mis on välja antud alles pärast vastavate eelduste täitmist (teooria eksam, sõidueksam), seega piiranguteta juhilubadele, mitte aga esmastele juhilubadele, nagu on Ragnar Varisel. Ragnar Varisel ei ole tehtud sõidueksamit, vaid provisional driving licence on temale väljastatud autojuhtimise õppimiseks. Seega ei ole tal konventsiooni mõttes olemas nõutavaid teadmisi ja oskusi, mis oleks eelduseks juhiloa saamiseks.

§ 27lg 1 2.

lause kohaselt juhiloa vastavuse Genfi

  1. aasta teeliikluse konventsioonile tuvastab majandus- ja kommunikatsiooniministri määratud asutus. Ka majandus- ja kommunikatsiooniminister on seisukohal, et nimetatud juhiluba ei ole juhtimisõigust tõendavaks dokumendiks Eestis (tl 46). Ülaltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et avarii toimumise ajal puudus Ragnar Varisel juhtimisõigus, kuna tema provisional driving licence ei ole Eestis kehtiv, vaid mõeldud õppesõidu tegemiseks Suurbritannias. Kui tegemist olekski olnud õppesõiduga, ei oleks ka siis nõuded täidetud, kuna väidetavalt kõrval istuva S.K. juhistaaž oli alla kolme aasta (S.K. juhiluba on välja antud 15.03.2005 (tl 65), avarii toimus aga 20.01.
  2. a) nõutava 5 aasta asemel (

§ 32

lg 2 p 1) ja tal puudus ka tunnistus majandus- ja kommunikatsiooniministri määratud asutuselt selle kohta, et ta vastab

§ 32

lg 2 p 1 ja 2 nimetatud tingimustele (

§ 32lg 2 p 3).

Nõustuda ei saaks siinkohal hageja väitega, nagu oleks S.K. juhtimisõigus alates 04.07.2001. a. (tl 78).

§ 32lg 2 ps 1 on sätestatud juhiloa olemasolu, silmas ei ole peetud esmast juhiluba.

Võlaõigusseadus (VÕS) § 422 lg 1 järgi kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Liikluskindlustuse leping sõlmiti hagejale kuuluvale sõiduautole 25.07.2007. a (tl 12). Kaskokindlustuse tingimuste (tl 24) kohaselt on kindlustusandjal õigus vähendada kindlustushüvitist või keelduda hüvitamist, kui liiklusõnnetuse põhjustanud juhil puudus nõutav ja kehtiv juhiluba. Kindlustusandja keeldus kahju hüvitamast (tl 8). Hageja on esitanud ka alternatiivse nõude tuvastada hageja õigust saada osalist kahju hüvitist avariiga tekkinud liikluskahju eest. Hageja leidis, et osalise kahju hüvitise maksmine oleks põhjendatud, kuna hageja ei teadnud, et Ragnar Varise juhiluba Eestis ei kehti. Politsei olevat Ragnar Varis’t korduvalt kontrollinud ning mingeid probleeme juhilubade kehtimisega ei olnud, järelikult tegutses ta heauskselt (tl 75). Kohus leiab, et mitteteadmine ei saa olla aluseks osalise hüvitise väljamõistmiseks. Hageja ei ole piisavalt põhjendanud alternatiivset nõuet. Ülaltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud Arvi Sangernebo. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.