← Eesti

2-09-26855/8

Obsah (8)§ 187§ 410§ 413§ 444§ 162§ 173§ 174§ 407

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse avalikult teatavaks 28. augustil 2009.a, kell 16.00 tegemise aeg ja koht Narva kohtumaja kantselei Tsivi

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile ning tasudes Viru Maakohtu tagatiste arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pank, arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal viitenumbrile 3100057484 kautsjoni 2 000 krooni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1 Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamise päevast. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu menetluses on I G hagi S B vastu elatise nõudes. Kohus saatis kostjale kohtukutse 18.08.2009.a määratud kohtuistungile, mille viimane sai 31.07.2009.a isiklikult kätte, kuid kohtuistungile ei ilmunud. Hageja esitas taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 410, kuna kostja ei ilmunud kohtuistungile. Kohtu õiguslik põhjendus Kohus tutvunud hageja taotlusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus. Vastavalt

§ 410

lg kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.

§ 413

lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kuivõrd kostja ei ilmunud 18.08.2009.a kohtuistungile vaatamata sellele, et ta oli sellest teadlik, siis leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele.

§ 444

lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Hagejal on õigus nõuda kostjalt elatise lapse ülalpidamiseks lähtudes perekonnaseaduse §-dest 60 lg 1, 61 lg 1, 2, 3 ja 4, 70 lg 2. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja, kelle kahjuks otsus tehti. Kooskõlas

§ 174

¹ lg 3 kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hageja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, siis leiab kohus, et menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ei ole vaja teha käesolevas tagaseljaotsuses. Kohus selgitab, et

§ 174

lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude 2 proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 407

lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442, § 444 lg 4 § 450 lg 1 sätete kohaselt tagaseljaotsusega. Fred Fisker Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.