Obsah (5)

§ 630§ 442§ 5§ 4§ 163

Tsiviilasi nr 2-0893995- TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Otsuse tegemise aeg ja koht 31. juuli 2009.a., Tartu kohtumaja Otsuse aval

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas kohtule 31.12.
2. hagiavalduse kostja vastu nõudega välja mõista käsundita asjaajamisega tekkinud võlgnevus ja kulud kokku 349 510,22 krooni, samuti seaduses sätestatud viivisemäär kuni kohtuotsuse täitmiseni.
3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja kolmas isik laenulepingu, mille järgi kostja sai laenu 140 000 krooni. Kostja pidi maksma laenuandjale intressi 4% kuus laenujäägilt. Tartu Maakohus tegi 28.02.
4. otsuse, millega mõistis kostjalt kolmanda isiku kasuks välja 248 509 krooni.
5. Hageja tasus kolmandale isikule kostja võla katteks esmalt 25 000 krooni, 25.05.
6. võttis hageja laenu AS-st Hansapank 200 000 krooni ning tasus selle raha samuti kostja võla katteks kolmandale isikule.
7. Kokkku on hageja tasundu kostja kohustuse katteks kolmandale isikule 225 000 krooni.
8. Hageja oli sunnitud kostja kohustuse täitmiseks võtma laenu. Hageja laenas AS-st Hansapank 12 791 eurot (200 000 krooni), mille tasus täies ulatuses kolmandale isikule kostja võla katteks. Hageja võttis laenu tähtajaga 25 aastat. Laenu intress on hagejae 6 kuu Euribor + intressimarginaal 5,2% aastas. Seisuga 31.12.
9. on hageja tasunud pangale intressi 41 983 krooni.
10. Hageja tasus kolmandale isikule kostja eest võla 25.05.
11. Hagiavalduses on toodud seaduses sätestatud suuruses viivise arvestus alates kostja eest kohustuse täitmisest kuni hagiavalduse esitamiseni 31.12.
12. Kokku on hageja arvutuste kohaselt viivisenõue 82 527,22 krooni.
13. Hageja leiab, et p 5 ja 6 märgiud rahasummade puhul on tegemist kulutustega ja kohustustega mille hüvitamiseks on hagejal õigus seoses käsundita asjajamisega Võs § 1018 lg 1 tähenduses.
14. Hageja palus hagi rahuldada ja jätta kõik kohtukulud kostja kanda.
15. Hageja vastuses (tl 44) kostja vastusele täpsustas hageja oma nõuet. Hageja leidis, et kostja vastuväited on paljasõnalised. Hageja kinnitas, et on tasunud kostja kohustsute katteks kokku 225 tuhat krooni ning estas selle kohta laenuandja (komanda isiku) poolt väljaantud tõendi, mille kohaselt on hageja tasunud kahes osas – 200 000 pangaülekandega ja 28800 krooni sularahas. Laenuandja kinnitas, et temal ei ole nõudeid kostja vastu. KOSTJA VASTUS
16. Kohtule 06.03.
17. esitatud kirjalikus vastuses (tl 39) kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leidis, et laenusue kolmanda isikuga on vaieldav, tema suhtes tehtud 28.02.
18. kohtuotsusest ei tea kostja midagi ning ta kavatseb esitada teistmisavalduse. Hageja tegevust ei saa lugeda käsundita asjajamiseks kostja huvides, kuna tõendamata on nõuete puudumine kostja vastu.Hageja esitatud tõenditest nähtub sularaha tasumine mitte laenuandjale, vaid teisele juriidilisele isikule ning summa on väiksem, kui hagiavalduses märgitud. KOHTUISTUNG
19. Kohus arutas asja kolmel suulisel kohtuistungil ning kuulas asjas ära tunistaja.
20. Kohtuistungitel kostja selgitas, et sõlmis laenuandjaga laenulepingu ning sai sularahas kätte laenusumma 140 000, kuid koheselt peale raha saamist andis ta kogu raha edasi hagejale ja hageja õele. Kostja sisuliselt tunistas hagi, kuid vaidles vastu summa suurusele. Samuti oli kostja valmis sõlmima kompromissi, kuid olulisel väiksema summa osas, kui seda soovis hageja. 2
21. Kohtuistungil ära kuulatud tunnistaja Kaie Nüssik andis ütlused, mille kohaselt on ta hageja õde. Kostja oli tunnistaja elukaaslame 2003-
22. Lapsi neil ei olnud. Koos elati esialgu Mustvees ja hiljem Kaareperes. Kostja soovis ostja maja Mustvees, koos sõideti hageja ema juurde Kambja valda, et hageja hakkaks laenu käendajaks. Laenu võeti koos. Ostetav maja oli maksnud 170 000 krooni. Tunnistaja ise laenu ei tahtnud võtta. Laenu saamiseks käidi notari juures ja laenukontoris Tartus Sepa turu
23. korrusel. Raha saamise juures tunnistaja ei olnud. Raha tunnistaja kostjalt saanud ei ole. Raha eest ostis kostja korteri Kaareperre 25 000 krooni eest, mööblit 9000 krooni eest. Ülejäänud raha kulutamist tunnistaja ei tea. Laenu tagatiseks oli hageja maja Kambjas. KOHTU SEISUKOHT
24. Kohus leiab asja arutamise tulemusena, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
25. Pooltel ei ole sisulist vaidlust asjaolu üle, et kostja võttis 18.11.03 kolmandalt isikult A&L Kinnisvara OÜ laenu 140 000 krooni (tl 7-9). Laenulepnigu p 2 kohaselt toimus raha üleandmine 1 tööpäeva jooksul arvates tagatise seadmisest. Lepingu p 6 kohaselt sõlmiti laenuandja kasuks hüpoteegileping Tiia Kana’le kuuluvale kinnistule. Kostja on laenuraha kätte saanud, seega on vastav tagatis seatud. Hageja kinnistule on 24.11.
26. seatud hüpoteek summas 210 000 krooni A&L Kinnisvara OÜ kasuks. Vastav kinnistamisavaldus on tehtud 18.11.
28. Viidatud hüpoteegikanne on kustutatud 10.06.
29. ning samas on sisse kantud hüpoteek AS Hansapank kasuks summas 260 000 krooni, mis kehtib ka käesoleval ajal (vt kinnistusraamatu väljatrükk).
30. Asjaolu, et hageja on kostja eest täitnud kohustuse A&L Kinnisvara OÜ ees on tõendatud tõeniga nõuete puudumise kohta kostja vastu.
31. Kostja vastuväide hagile, mille kohaselt tegelikkuses tema raha ei saanud, ei ole millegagi tõenatud. Poole seletus ei ole asjas tõendiks. Muid tõendeid, mis kinnitaksid kostja seletust ei le kostja esitanud. Kohus leiab, et kostja versioon raha üleandmise kohta hagejale ja hageja õele sularahapakkidena pangakontori kaamera alla ei ole usutav.
32. Asjaolu, et kostja ei ole täitnud oma lepingulisi kohustusi A&L Kinnisvara OÜ ees tõendab Tartu Maakohtu jõustunud otsus 28.02.
33. (tl 5). Kohtuotsus on tehtud ajaliselt varem kui on tehtud muudatused kinnistusraamatus
34. jaos hageja kinnistu suhtes.
35. Kohus leiab, et pooltevahelist õigussuhet tuleb hinnata AõS § 349 lg 3 alusel.
36. Asjaludest nähtuvalt on hageja kinnistule seatud kostja kohustuse tagamiseks hüpoteek kolmanda isiku kasuks (vt kinnistusraamatus väljatrükk). Lepingut hüpoteegi seadmise tingimuste kohta ei ole pooled sõlminud ning selles osas ei ole kohtule asjaolusid ja tõendeid esitatud. Kinnisturaamatu väljatrükist nähtub, et hageja kinnistult on hüpoteek kustutatud ning samas on sisse kantud uus hüpoteek hageja enda võlausaldaja kasuks.
37. Neil asjaoludel kohus leiab et tegemist on hüpoteegi üleminekuga omanikule ning järgnevat pooltevahelist võlasuhet tuleb hinnata AõS § 349 lg 3 ja VõS § 142-153 kohaselt. Kuna hageja on kostja võlausaldaja ees kostja kohustuse täitnud, siis on hagejal õigus esitada tagasinõue kostja vastu VõS § 152 lg 1 kohaselt.
38. Hageja on täitnud kostja kohustuse täies mahus, selles osas ei ole pooled vaidlust tõstatanud. Väiksema osa võlast on hageja tasunud oma vahendite arvelt (sissemaksed sularahas) ning suurma osa võlast tasunud As Hansapank laenuks saadus rahaga. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et tema kohustuse on hageja täitnud võõrvahendite arvelt. Kohus märgib, et kostja võla tasumine, hüpoteegikannete muutumine ning uue laenulepingu 3 sõlmimine on ajaliselt loogilises järjekorras. Sellega loeb lohus tõendatuks asjaolu, et hageja tasus kostja võla AS-st Hansapank saadud rahaga.
39. Vastuväidet nõuete võimaliku aegumise kohta ei ole kostja esitanud.
40. Hageja on esitanud nõude välja mõista kostjalt kokku 349 510 krooni 22 senti, millest arvestada 225 000 krooni hageja poolt kostja eest tasutud võla katteks; 41 983 krooni hageja poolt kantud intressikulude hüvitamiseks seisuga 31.12.07; 82 527,22 krooni hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise katteks. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis seaduses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
41. Kohus leiab, hageja nõue viivise osas on põhjendatud alates hetkest, millal kostja sai teada tema vastu esitatud nõudest, so antud juhul hagiavalduse ja kirjaliku vastuse nõude kättesaamis, so 12.03.
42. (tl 42).
43. VõS § 147 lg 1 kohaselt peab käendaja teatama põhivõlgnikule, kui ta on põhivõlgniku kohustuse täielikult või osaliselt täitnud. VõS § 82 lg 3 kohaselt ei ole pooled kohustise täitmise aega eelnevalt kindlaks määranud. Antud juhul ei ole hageja millegagi tõendanud, et oleks varasemalt esitanud kostjale tagasinõude või esitanud tema vastu muud nõuet. Alles hagiavalduse kättesaamisega on kindlalt tõendatud kostja teadasaamine tema avstu suunanutud tagasinõudest. Seetõttu peab kohus mõislikuks välja mõista VõS § 94 sätestatud intress alates 12.03.
44. kuni kohustuse täitmiseni. Intressi tuleb arvestada põhivõlalt, so 225 000 kroonilt või tasumata põhivõla jäägilt.
45. Hageja nõue intressikulude hüvitamiseks summas 41 983 krooni tuleb jätta rahuldamata. Seades oma kinnistule hüpoteegi kostja kohustuse tagatiseks, pidi hageja ette nägema võimaluse, et tal tuleb kostja kohustus täita. VõS § 152 lg 1 kohaselt tekkis hagejal kostja vastu õigustatud nõude üksnes käendatava kohustuse ulatuses. Kohustuse täitmiseks võetud laenu kulu ei ole kostja kohustatud hüvitama, kuna puudub põhjuslik seos hagejal tekkinud kahju ja kostja poolte laenu tagastamata jätmisega (VõS § 127 lg 4). Kostja ei saa vastutata ajsaolu eest, et hagejal ei olnud piisavalt omavahendeid käendusest tuleneva kohustuse täitmiseks.
46. Nõuet lepinguvälise kahju hüitamiseks ei ole hageja esitanud.

§ 5kohaselt menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel.

Kohus püüdis pooli suunata kompromissi sõlmimiseks

§ 4lg 4 kohaselt, kuid lõpliku kompromissi saavutada ei õnnestunud.

30. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et TIIA KANA hagi ARTUR KADAK vastu tuleb rahuldada osaliselt. 31.

§ 163lg 1 alusel tuleb kõik menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtunik 4