lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (
Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (
Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (
Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT Tartu Maakohtu menetluses on Nordea Bank Finland Plc (hageja) hagi Renee Elsting’u (kostja) vastu 18 030,07 krooni väljamõistmiseks. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 14 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kostjale on menetlusdokumendid isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud 03.03.2009. a. Samas ei ole kostja määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. 04.05.2009. a esitas hageja kohtule taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval juhul ei esine
Vastavalt
Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud topeltneto krediitkaardi taotlusega (tl 6), kostja kontoväljavõttega (tl 7-10) ja topeltneto krediitkaardi tingimustega (tl 11). Arvestades eeltoodut ja juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1, rahuldab kohus tagaseljaotsusega Nordea Bank Finland Plc hagi Renee Elsting’u vastu ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 18 030,07 krooni (15 000 krooni limiidisumma, 2 230,07 krooni intressi ja 800 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu katteks). Vastavalt
lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatule täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS
lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt
lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.
lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1 000 krooni ja hageja esindaja õigusabi kulu 2 950 krooni, kokku seega 3 950 krooni.
lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (menetlusosaliste esindajate kulud). 2 Hageja tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest ja selle lisast 1, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõistab 1 000 krooni.
lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
lõike 4 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määruse nr 137 § 1 lõike 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja maksimaalseks sissenõutavaks määraks hagihinna kuni 50 000 krooni puhul 25 000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 15 800 krooni. Lepingulise esindaja õigusabi kuluks on märgitud 2 950 krooni. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja õigusabi kulu nimetatud summas vastavuses asja menetluseks kulutatud aja ning asja keerukuse astmega ja seetõttu peab kohus hageja lepingulise esindaja õigusabi kulu suurust põhjendatuks. Eeltoodut arvesse võttes kohus, rahuldades hagi, mõistab
lõike 3 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 3 950 krooni (1 000 + 2 950).
lõikes 1 on sätestatud, et kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.