Obsah (6)

§ 195§ 100§ 367§ 142§ 145§ 113

Tsiviilasi nr.2-08-91561 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 09.06.2009 Tallinn Tsiviilasja nu

§ 195lg 1 järgi tuleb lepingu ülesütlemisel teha avaldus teisele lepingu poolele.

Kohtule esitatud hageja 05.06.2008 kirjast nähtub, et hageja on avalduse teinud, kostja on selle kätte saanud, järelikult on ülesütlemine kehtiv ja poolte vahel sõlmitud lepingud lõppenud. Lepingu üleütlemisel jäävad kehtima enne lepingu ülesütlemist tekkinud kohustused.

§ 100

ja 101 lg 1 p 1 alusel on hagejal õigus nõuda kindlustusleppest, liikluskindlustuslepetest, kütuse krediitkaardi kasutamise lepetest ja liisinglepingutest tulenevate kohustuse täitmist.

1. Kohtule esitatud tõenditest – müügilepingust , müügilepingust ja liisinglepingust nähtub ka liisinguesemete võõrandamise hind. Liisinguesemed on võõrandatud väiksema hinnaga, kui poolte poolt kokku lepitud vara jääkväärtus. Kohus asub seisukohale, et kostja märgib küll õigesti, et kostja ei pea kandam hageja müügiriski juhul, kui vara võõrandatakse liiga madala hinnaga, kuid kostja ei ole esitanud kohtule usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et konkreetse liisinglepingu esemeks olnud sõiduauto BMW 730D väärtus oleks olnud samane Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt välja toodud sõiduki keskmise väärtusega. Sõiduauto väärtust mõjutab oluliselt selle tehniline seisund, seetõttu ei saa konkreetse sõiduki väärtuse aluseks võtta statistilist keskmist.
2. Kohtule esitatud AS Saksa Auto arvetest nähtub, et hageja on teinud kulutusi liisingueseme võõrandamisel. Asjaolu, et arved on koostatud pärast müügilepingu sõlmimist so pärast võõrandamistehingu vahendamist AS Saksa Auto poolt, ei muuda neid tehinguga mitteseotuks. 14.

§ 367

lg 1 sätestab, et liisinglepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandja kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige selle ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.

§ 367

lg 4 järgi tuleb liisinguvõtjal hüvitada lisakulud, mis tulenevad lepingu ülesütlemisest. 15. Kohtule esitatud käenduslepingust nähtub, et hageja ja kostja II on kokku leppinud, et kostja II käendab kostja I poolt sõlmitud liisinglepinguid limiidiga 789 775,62 krooni. 16.

§ 142

lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. 17. Pooled on liisinglepingute p 5.1. kokku leppinud viivise suuruses 0,25 % tasumata makselt päevas.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 18. Kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista 125 201,79 krooni ning viivis 0,25% tasumata põhinõudelt päevas alates 30.12.2008 kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni. Kõik menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel jätta solidaarselt kostjate kanda. Kohtunik