← Eesti

3-08-1072/25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-1072 Haldusasi Jaanus Aaviku kaebus Kernu Vallavolikogu
  2. veebruari 2008 otsuse nr 16 tühistamiseks ning Kernu Vallavolikogu kohustamiseks Loigupõllu detailplaneeringu kehtestamise küsimuse uuesti otsustamiseks. Menetlusosalised Kaebaja - Jaanus Aavik, esindaja vandeadvokaat Martin Triipan Vastustaja - Kernu Vallavolikogu, esindaja Andres Pitk Tallinna Halduskohtu 03.10.2008 otsus Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Kernu Vallavolikogu apellatsioonkaebus
  3. aprill 2009 RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Halduskohtu 03.10.2008 otsus ja jätta uue otsusega Jaanus Aaviku kaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest, s.o hiljemalt. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võib Riigikohus lahendada kaebuse kirjalikus menetluses (HKMS § 61 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Kernu Vallavalitsuse
  5. septembri
  6. a korraldusega nr 359 algatati Jaanus Aaviku ja OÜ Reedel Vara taotlusel Loigupõllu detailplaneering, ühe eesmärgiga jagada planeeritav ala kuni 8ks elamukrundiks. Detailplaneeringu menetluse käigus nõudis Kernu Vallavalitsus ehituskruntide arvu vähendamist kuni 5-ni. Vastavalt muudeti detailplaneeringu eskiislahendust, mis kooskõlastati seepeale Kernu Vallavalitsuse
  7. augusti
  8. a kirjaga.
  9. aasta lõpus ja
  10. aasta alguses kooskõlastasid detailplaneeringu muuhulgas Harjumaa Keskkonnateenistus, Põhja-Eesti Päästekeskus, Riigimetsa Majandamise Keskus ning kõik piirinaabrid peale ühe. Kernu Vallavalitsuse
  11. märtsi
  12. a korraldusega nr 126 võeti Loigupõllu detailplaneering 3-08-1072 vastu ja otsustati korraldada avalik väljapanek. Avaliku väljapaneku käigus esitatud vastuväidete osas
  13. mail 2007 toimunud avalikul arutelul kokkuleppeid ei saavutatud ning detailplaneering saadeti maavanemale järelevalve teostamiseks. Harju Maavanem andis
  14. oktoobri
  15. a kirjaga Loigupõllu detailplaneeringule heakskiidu ja tagastas detailplaneeringu edasiseks menetlemiseks.
  17. veebruari 2008 otsusega nr 16 jättis Kernu Vallavolikogu Loigupõllu detailplaneeringu kehtestamata. Vallavolikogu asus seisukohale, et detailplaneeringuga kavandatav elamugrupp ei sobi Metsanurga külla, kuna rikuks harjumuspärast ja väljakujunenud külamiljööd ega oleks kooskõlas Kernu Valla üldplaneeringust tuleneva nõudega säilitada Metsanurga külas asustuse hajasus. Otsuses leidis vallavolikogu, et arvestades Metsanurga küla olemasolevat asustusstruktuuri, kus elamud paiknevad üksteisest väga kaugel, on lagedale põllule kavandatav elamugrupp viie elamu, kõrvalhoonete, ühise tee, liikluskorralduse ja tehnovõrkudega käsitletav selgelt piiritletava kompaktse asustusena. Veel märgitakse otsuses, et planeeringuala jääb üldplaneeringuga määratud rohevõrgustiku alale ja selle äärealale ning kompaktse asustusega territooriumi osa tekkimine sellisesse piirkonda ei lähtu rohelise võrgustiku säilitamise eesmärgist ega ole millegagi põhjendatud. Avalikkusel, kelle all tuleb mõista ka Metsanurga küla elanikke, on õigus harjumuspärasele külamiljööle, mille üheks komponendiks on ka hajaasustus, ja rohevõrgustiku säilimine, mistõttu kaalub avalik huvi detailplaneeringu kehtestamata jätmise vastu üles arendaja erahuvi planeeringu kehtestamiseks.
  18. Kernu Vallavolikogu
  19. aprilli
  20. a otsusega nr 24 jäeti rahuldamata Jaanus Aaviku vaie vallavolikogu
  21. veebruari 2008 otsuse nr 16 peale.
  22. Jaanus Aavik esitas
  23. mail 2008 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Kernu Vallavolikogu
  24. veebruari 2008 otsuse nr 16 tühistamist ning Kernu Vallavolikogu kohustamist Loigupõllu detailplaneeringu kehtestamise küsimuses uue otsuse tegemiseks. Kaebuses esitati järgmine põhjendus. Vaidlustatud otsus on põhjendamata, eriti arvestades varasemalt detailplaneeringu käigus väljendatud Kernu Vallavalitsuse seisukohtadega. Kernu Vallavalitsuse
  25. mai
  26. a kirjas märgiti muuhulgas, et elamute ehitamine võib küla miljööd pigem parandada ning mõnemajalised grupid ei ole veel hajaasustuse lõhkumine, viidates ka sellele, et läheduses on teisigi talusid suhteliselt lähestikku ning et planeeritud majade paigutamisel on arvestatud kohapealset reljeefi. Kaebuse esitaja leiab, et olukorras, kus senise menetluse käigus on Kernu vald oma teise organi kaudu väljendanud ühemõtteliselt teistsuguseid seisukohti, pidanuks esinema eriti kaalukad põhjused, miks vallavolikogu hindas olukorda oluliselt erinevalt vallavalitsusest ja otsustas planeeringulahendust tervikuna üldse mitte aktsepteerida, ent selliseid kaalukaid asjaolusid ega vastavaid põhjendusi ei ole vallavolikogu poolt esitatud. Otsuses on tuginetud abstraktselt väidetavale külamiljöö rikkumisele, kuid ei ole esitatud konkreetseid andmeid selle kohta, millisena antud juhul külamiljööd nähakse, millistele külaelanikele kavandatav ala üldse visuaalset mõju avaldab ja milliste külaelanike miljööd see võib kahjustada, arvestades, et detailplaneeringu ala paistab ainult ühest praegusest majapidamisest – Loigu talust. Viie tavapärase elamu püstitamine ei saa kahjustada harjumuspärast külamiljööd. Kavandatavad elamud paigutuvad suhteliselt hajusalt planeeringualale, jättes enda ümber piisavalt ruumi ning seega ei ole hajaasustuse kahjustamise argument veenev. Vaidlustatud otsuse tegemisel on tehtud olulisi kaalutlusvigu. Kaebuse esitaja leiab, et vallavolikogu ei saa detailplaneeringu menetlemise käigus igakordselt otsustada, millised ehitiste vahekaugused ja kruntide pindalad kehtestatakse, kui vastavad piirangud on üldplaneeringus juba seatud. Vastasel juhul puuduks üldplaneeringus sätestatud 2

(12)3-08-1072 ehitustingimustel üldse igasugune tähendus. Vaidlusalune detailplaneering on kooskõlas praegu kehtiva üldplaneeringu punktiga 3.2, millega on kehtestatud ehitustingimused Kohatu piirkonna kohta. Piirkonnas on katastriüksustele elamumaa sihtotstarbe määramisel selle minimaalseks lubatud pindalaks 1,0 ha ning piirkonnas on kahe elamu väikseimaks lubatud vahekauguseks 100 meetrit, rohelise võrgustiku alal aga 200 meetrit ning seejuures võib põhjendatud juhtudel vähendada elamumaa sihtotstarbega katastriüksuse minimaalset lubatud pindala või väikseimat lubatud elamutevahelist kaugust. Võrreldes üldplaneeringu lehekülgedel 29-31 erinevate piirkondade kohta kehtestatud hajaasustuse ehitustingimusi, tuleb järeldada, et üldplaneeringus ongi juba arvestatud erinevate piirkondade omapära (sh hajusust) ja sellest tulenevalt määratletud vähimad lubatud pindalad ja vahekaugused, mis tagavadki piisava hajususe ning seega ei ole loogiline väita, et üldplaneeringu enda täpsemate nõuete järgimisel satutaks vastuollu üldplaneeringu üldisemate nõuetega. Juhul kui leitakse, et üldplaneering ei taga valla olulisi huve, tuleb vallal üldplaneeringut muuta, mitte aga jätta meelevaldselt detailplaneeringuid kehtestamata, tuginedes abstraktsetele argumentidele. Vallavolikogu seisukoht, et Loigupõllu kinnistul on üks küla väärtuslikumaid põlde, on põhjendamata. Samuti pole esitatud mingeid inimväärse keskkonna kriteeriume, kuigi väidetakse, et lahendus ei sobi piirkonna asustusstruktuuri. Täiesti põhjendamata on vaidlustatud otsuse argument, justkui tooks detailplaneeringu realiseerimine vallale kaasa ebaproportsionaalselt suuri kohustusi elanikele vajalike teenuste tagamisel, arvestades muuhulgas valla arengukava visiooni valla elanike arvu olulisest suurendamisest praeguselt ca 2060-lt kuni 4000-ni aastaks 2015. Kavandatava juurdepääsutee ja kommunikatsioonide rajamise kulud kannab maaomanik. Samas leiab kaebuse esitaja, et üldjuhul ei saa valla võimalikud kulutused üldse olla lubatavaks kaalutluseks detailplaneeringu mittekehtestamisele. Planeeringuga loodi võimalus anda tulevikus praegu Loigupõllu maaüksust läbiv eratee, mis ei ole avalikuks kasutamiseks määratud, kuid mida tegelikkuses kasutavad mitmete tagumiste kinnistute omanikud, valla omandisse avalikult kasutatavaks teeks, kuid seda aspekti ei ole vaidlustatud otsuse tegemisel üldse arvestatud. Detailplaneering ei kahjusta kuidagi rohevõrgustikku. Vaidluste vältimiseks jäeti planeeringu koostamise käigus ära mitu rohevõrgustiku alale planeeritud krunti, samuti on Harju maavanem asunud seisukohale, et planeeringulahenduse puhul on arvestatud hajaasustuse säilitamisega ja planeeringulahendus vastab Kernu valla üldplaneeringus rohevõrgustiku alale seatud hoonestustingimustele. Detailplaneeringu kohta on ekspertarvamuse andnud ka OÜ Hendrikson & Ko ekspert Heikki Kalle, kes on leidnud, et planeeringuga hõlmataval alal on elamumaa funktsiooni kujundamine kirjeldatud mahus rohekoridori säilinud funktsionaalsuse tagamiseks põhimõtteliselt võimalik, kui arendamisel järgitakse teatud nõudeid tarastamise ja kõrghaljastuse osas, märkides samas, et planeeringuga kavandatav arendus ei mõjuta rohevõrgustiku tuumala. Vastustaja on jätnud täielikult tähelepanuta asjaolud, mis kõnelevad kinnistu hoonestamise kasuks, nagu näiteks juba olemasolev sissesõidutee, suure maantee lähedus, mistõttu näiteks juurdepääsu rajamine täiendavat keskkonnamõju ei tekita. Seega on vallavolikogu kaalutlusõiguse teostamisel jätnud arvestamata kõigi asjassepuutuvate huvidega, olles jätnud kaebuse esitaja huvid üldse kaalumata. Tegemist on kaalutlusveaga, mis toob kaasa otsuse õigusvastasuse. Loigupõllu kinnistu arendamise täielik keeld on igal juhul ebaproportsionaalne. Detailplaneeringu menetluse käigus on rikutud kaebuse esitaja ärakuulamisõigust. Kaebuse esitaja on seisukohal, et olukorras, kus vallavolikogu istungil toimunud külaelanike esinemised veensid vallavolikogu liikmeid selles, et detailplaneeringut ei saa kehtestada, oleks vallavolikogu pidanud kaebuse esitajat informeerima võimalikest detailplaneeringu kehtestamata jätmise 3
(12)3-08-1072 kaalutlustest ja andma kaebuse esitajale võimaluse esitada oma põhjendused nende kaalutluste kohta enne vaidlustatud otsuse tegemist.
  1. Kernu Vallavolikogu palus kaebuse rahuldamata jätta, esitades järgmised põhjendused. Üksnes valla üldplaneeringust ei saa tuletada vastust küsimusele, kas detailplaneeringuga kavandatu toob endaga kaasa selgelt piiritletud kompaktse asustusega ala tekkimise või mitte. Eeltoodu ei sõltu üksnes sellest, kas elamukruntide suurus ja elamutevaheline kaugus vastavad üldplaneeringus sätestatud arvnäitajatele. Sajameetrist elamutevahelist kaugust saab rakendada üksnes neis kohtades, kus selline vahekaugus tõepoolest tagab visuaalselt hajaasustuse säilimise. Üldplaneeringu punktis 3.2 räägitakse kahe elamu väikseimast lubatud vahekaugusest. Tegelikult ei arvesta Loigupõllu detailplaneering ka selle lubatud väikseima vahekaugusega. Arvnäitajaid tuleb hindamisel rakendada koos üldplaneeringus sätestatud muude põhimõtetega, milleks on kohustus arvestada hoonete ja rajatiste paigutamise alusena looduslikku ümbrust, maastiku struktuuri ja vaatevälja, mis sisaldusid ka Loigupõllu detailplaneeringu algatamise ajal kehtinud Kernu valla üldplaneeringus, kusjuures vana üldplaneeringu järgi asus Loigupõllu valdavalt väärtuslikul põllumaal, mida üldplaneering ei soovitanud üldse ehitustegevuseks kasutada. Kuna kaebuse esitaja omandas Loigupõllu kinnistu 16.06.2005, siis oli tal juba enne kinnistu ostmist võimalik teada saada, et ta ostab väärtuslikku põllumaad, kuhu suure tõenäosusega ehitada ei lubata. Seega ei saanud kinnistu omandamisel olla ka sellesisulist õiguspärast ootust. Kuigi uue üldplaneeringu kaardile väärtuslikke põllumaid ei kantud, on Loigupõllu ka täna üks Metsanurga küla väärtuslikumaid põlde, mis vääriks ka põlluna säilitamist. Üldplaneering, mis peab tagama valla edasise arengu ja ühiskonnaliikmetele parima võimaliku elukeskkonna, välistab kompaktse asustusega territooriumi osade tekkimise Metsanurga külla ja näeb ette asustuse hajasuse säilitamise ning selgitab, et arvestades Metsanurga küla olemasolevat asustusstruktuuri, kus talud paiknevad üksteisest kaugel ja kavandatava planeeringualaga vahetult külgnevast Loigu talust täna teisi elamuid ei paista, on täiesti lagedale põllule kavandatav elamugrupp oma viie elamu, kõrvalhoonete, ühise tee, liikluskorralduse ja tehnovõrkudega volikogu arvates käsitletav selgelt piiritletava kompaktse asustusena. Siseministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Jüri Lassi artiklis märgitakse, et igasugust sellist tihedamat/kompaktsemat asustust, kus hoonestatud kinnistud asuvad üksteise kõrval ja neil on ühine tänavavõrk ning tehnovarustus, tuleks pidada kompaktseks asustuseks. Avalikkusel, kelle all tuleb mõista ka Metsanurga küla elanikke, on õigus harjumuspärasele külamiljööle, millel on külaelanike jaoks ka emotsionaalne väärtus. Volikogul on erinev seisukoht Kernu Vallavalitsuse 07.05.
  2. a kirjas nr 17-1.4/490 väljendatust. Võrdlus VanaPärnu maantee äärse asustusega ei ole kohane, kuna Loigupõllust jääb see enam kui kilomeetri kaugusele ja visuaalselt ei moodusta nimetatud talud sugugi ühist elamugruppi, talude ümber on ka palju suuri ja vanu puid, sealhulgas maanteeäärne allee, Kivi talu puhul on üldse tegemist maantee äärde rajatud endise kõrtsihoonega, kõigi teiste omavaheline kaugus on oluliselt suurem kui Loigupõllule kavandatud elamugrupis. Kavandatav kompaktne asustus rohevõrgustiku äärealal ei lähtu Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu "Harju maakonna asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" eesmärgist, mille kohaselt peab ehitusalade valik lähtuma rohelisest võrgustikust ning pealegi võtab kõrghaljastuse tekkimine aega enam kui inimpõlve, kusjuures omaette küsimuseks on ka väärtusliku põllumaa kõrghaljastamise otstarbekus. Vallaelanike arvu suurendamine on küll valla arengu huvides, kuid see peab toimuma eeskätt elamuehituse suunamisega üldplaneeringus määratud elamualadele. Samas võib senisest kiirem elanike arvu kasv vallas tekitada tõsiseid raskusi avalike teenuste (näiteks lasteaiakohad) osutamisega ning seetõttu loobutakse ilmselt koostamisel olevas uues arengukavas ka 4
(12)3-08-1072 eesmärgist jõuda aastaks 2015 nelja tuhande elanikuni. Võimalike lisanduvate kulutustena nimetati vaideotsuses vallasisese ühistranspordi korraldamise vajadust, sest lisanduva elamugrupi lapsed tuleb vedada lasteaeda ja kooli. Isik ei saa õiguspärase ootuse põhimõttele tuginedes eeldada, et planeerimismenetluse eelmised etapid läbinud detailplaneering ka igal juhul kehtestatakse, kuid ta on õigustatud nõudma oma subjektiivsete avalike õiguste kaitsmiseks õiguslike hüvede õiglast kaalumist haldusorgani poolt. Kuna kaebuse esitaja oli kogu detailplaneeringu menetluse kestel hästi teadlik külaelanike enamuse vastuseisust ja nende poolt korduvalt esitatud motiveeritud vastuväidetest planeeringulahendusele, ei saanud detailplaneeringu kehtestamata jätmine tulla talle üllatusena. Isiku õigust ehitada ei saa käsitleda iseseisva põhiõigusena ning põhiseaduse §-s 32 sätestatud omandipõhiõigus ei ole piiramatu. Antud juhul välistab üldplaneering kompaktse asustusega territooriumi osade tekkimise Metsanurga külla. Tegemist on üldplaneeringust tuleneva legitiimse ja põhjendatud piiranguga ning kaebuse esitaja õiguste riive on volikogu arvates proportsionaalne kaitstava avaliku hüvega. Jaanus Aavik kui planeeringu kehtestamist taotlev isik on olnud kaasatud ja ärakuulatud kogu planeeringumenetluse kestel. Mingeid uusi argumente, mida ei oleks käsitletud planeeringu avalikul arutelul, ei ole hiljem esitatud. Vallavolikogu
  1. veebruari 2008 istungile külarahvast ei kutsutud, nad võtsid istungist osa omal algatusel.
  2. Tallinna Halduskohtu
  3. oktoobri 2008 otsusega tühistati Kernu Vallavolikogu
  4. veebruari 2008 otsus nr 16 ning kohustati detailplaneeringu küsimuses vastu võtma uue otsuse kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus põhjendas otsust järgmiselt. Otsus Loigupõllu detailplaneeringu kehtestamata jätmise kohta on ebapiisavalt põhjendatud ning haldusorgan ei ole kaalutlusotsuse tegemisel erinevate isikute põhjendatud huve igakülgselt hinnanud. Olukorras, kus vallavalitsus on detailplaneeringu menetluse käigus pidevalt detailplaneeringu kehtestamist põhimõtteliselt soosinud, oleks vallavolikogu pidanud HMS § 40 lõikes 1 sätestatud ärakuulamispõhimõttest tulenevalt enne vastupidise otsuse langetamist ära kuulama kaebuse esitaja seisukoha. Vaidlustatud otsusest ei selgu, mis iseloomustab kaitsmist väärivat külamiljööd või kuidas planeeringulahendus seda täpselt rikuks. Miljöö väärtuslikkusele viidates oleks tulnud välja tuua seda miljööd iseloomustavad tunnused ning põhjendada, miks mingisugune uus element sellesse miljöösse ei sobi. Tuues välja, et 5 elamust koosneva asumi paiknemine tavapärase hajusa asustusega piirkonnas ei ole sobilik ning ei ole kooskõlas vajadusega tagada inimväärne elukeskkond, peab nähtuma, miks peetakse sarnast hajusat asustust väärtuslikuks ning milles seisneb sarnase hajusa asustuse väärtus just inimväärse elukeskkonna tagamisel ehk teisisõnu, kuidas ja kelle inimväärset elukeskkonda uute elamute rajamine halvendaks. Otsusest jääb selgusetuks, miks peetakse eraldi kaitsmist väärivaks asjaolu, et Metsanurga külas asuvad elamud üksteisest eemal. Miljöö väärtus võib seisneda näiteks kaunites vaadetes või ajaloolistel põhjustel kaitsmist väärivas külade arhitektuurses eripärades või ka mingisugustes muudes asjaoludes, ent käesoleval juhul näib vaidlustatud otsusest, et elamute suurt vahekaugust peetakse väärtuseks iseenesest, seda vähimalgi moel põhjendamata. Kernu vallas asuvaid väärtuslikke maastikke ja miljööväärtuslikke alasid on käsitletud ka käesoleva haldusasja materjalide juurde võetud Kernu valla kehtivas üldplaneeringus, mille punktis 2.12.2 on sellised alad ära loetletud, kusjuures konkreetselt Kohatu küla ja Muusika küla puhul on väärtusliku elemendina nimetatud just seda, et tegemist on omapäraste hajaküladega. Metsanurga küla sel põhjusel miljööväärtuslikuks peetud ei ole. Eelnev ei tähenda, et kohalik omavalitsus ei võiks detailplaneeringu kehtestamise otsustamisel omistada mingisugust miljööväärtust alale, millele seda kõrgemalseisvas planeerimisdokumendis otsesõnu omistatud ei ole, küll aga tähendab see, 5
(12)3-08-1072 et sellisel juhul peab kohalik omavalitsust väga hoolega põhjendama, milles miljöö ja tema eriline väärtuslikkus seisneb. Otsusest ei selgu, kas detailplaneeringu kehtestamise vastu astunud isikutel saab ka tegelikult olla mingisugune mõistlikult põhjendatav huvi Loigupõllu maaüksuse hoonestamise vastu või on tegemist pelgalt jonniga ja tahtmisega vaid põhimõtte pärast seista vastu kõigele uuele ja tavapärasest hälbivale. Detailplaneeringu kehtestamata jätmine ei saa olla tingitud pelgalt asjaolust, et kohalikud elanikud on pikka aega harjunud nägema planeeringualal põldu, mitte aga elamuid. Seega on vastustaja väide, et Metsanurga küla elanikel on õigus harjumuspärasele miljööle, põhimõtteliselt õige, ent selline õigus ei saa olla absoluutne ning kahtlemata ei saa sellele à priori olla suuremat kaalu kinnisasja omaniku õigusest oma omandit vabalt kasutada. Tuginedes kinnisasja omandiõiguse piiramisel ümberkaudsete elanike harjumustele, tuleb väga hoolega ja detailselt põhjendada, milles need harjumused täpselt seisnevad ja kuidas harjumuspärase olukorra muutmine külaelanikke tegelikult kahjustada võiks. Vaidlusaluse planeeringuala miljööväärtuslikkuse osas on kaebuse esitaja põhjendatult välja toonud, et planeeritavad elamud oleksid nähtavad üksnes ühest praegu olemasolevast elamukohast (st. Loigu talust). Kuigi isiku huvi teatud miljöö säilimise vastu ei pea tingimata piirduma selle alaga, mis paistab koduaknast, vaid võib hõlmata ka huvi ilusa kodutee vms. vastu, ent ei vaidlustatud haldusaktist ega ka kohtumenetluses ei ole vastustaja selgitanud, milliste isikute milliseid huve ja kuidas praeguse põllumaa kruntideks jagamine tegelikult muudaks. Kui vastustaja peaks leidma, et kohalikele elanikele on harjumuspärane, liikudes mööda planeeritavat ala ümbritsevaid avalikult kasutatavaid teid, näha planeeritaval alal kasvamas põllukultuure, siis tuleks tal põhjendada sedagi, millist negatiivset mõju avaldaks neile samadele isikutele see, kui nad näeksid põllu asemel viite eelduslikult korrastatud majapidamist. Samuti võib teatud elementide keskkonda sobivus sõltuda nende väljanägemisest. Siinkohal tuleb aga märkida, et ümbruskonnaga vajaliku kooskõla leidmiseks on võimalik detailplaneeringus sätestada konkreetseid ehituslikke tingimusi ning hoonetele esitatavaid arhitektuurseid ja ehituslikke lisatingimusi saab määrata ehitusseaduse § 19 lg 4 kohaselt valla ehitusmääruses. Kernu valla üldplaneeringu kohaselt on Metsanurga küla puhul eesmärgiks säilitada hajaasustus. Hajaasustuse põhimõtted on üldplaneeringus selgelt sätestatud. Üldplaneeringu punkti 3.2. kohaselt on Kohatu piirkonnas, mis hõlmab ka Metsanurga küla, minimaalseks elamumaa sihtotstarbega katastriüksuse pindalaks 1 ha ning kahe elamu vähimaks lubatud vahekauguseks 100 meetrit. Seega järgib detailplaneering hajaasustuse põhimõtteid. Hajaasustusega alad on üldplaneeringus ehituslikest nõuetest lähtudes kindlal moel jaotatud ning Metsanurga küla osas ei ole seal peetud vajalikuks üksikasjalikumate või täpsemate nõuete kehtestamist. Olukorras, kus hajaasustuse säilitamist nõudev üldplaneering kehtestab teatud ehituslikud miinimumnõuded, peab haldusorgan neist karmimate nõudmiste esitamist hoolega põhjendama. Seetõttu pole asjakohane vastustaja analüüs selle kohta, miks detailplaneeringu lahendus ei sobi mõiste hajaasustus alla. Miinimumnõuetest karmimate nõuete kohaldamine on põhjendatud eriliste asjaolude esinemisel ning need erilised asjaolud peab haldusorgan otsuse tegemisel selgelt välja tooma. Otsuses ei sisaldu põhjendusi, miks peetakse Loigupõllu ala väärtuslikuks põllumaaks. Kuivõrd maa on piiratud ressurss, siis on igal juhul avalikes huvides selle majanduslikult võimalikult tõhus kasutamine, kuid käesoleval juhul on see väide jäänud paljasõnaliseks. Otsuse väide, nagu tooks Loigupõllu detailplaneeringu elluviimine kaasa vallale ebaproportsionaalselt suuri kulutusi elanikele vajalike teenuste tagamisel, on otsuses põhjendamata. Vaide- ja kohtumenetluses on vastustaja ainsa kuluna toonud välja koolibussi marsruudiga seotud kulud, täpsustamata seejuures, kust tuleneks valla kohustus Loigupõllu 6
(12)3-08-1072 detailplaneeringu elluviimisel koolibussi trajektoori muuta ega sedagi, kui suured kulud selle muutmisega reaalselt vallale kaasneksid. Seejuures ei nähtu, et oleks arvestatud ka näiteks lisanduvate elanike valda asumisega seotud valla tulude potentsiaalse suurenemise võimalusega. Igasugused väited teatud lahenduste kulukuse kohta peavad olema põhjendatud ning kontrollitavad. Põhjendamata ja paljasõnaline on volikogu seisukoht, et vaidlusaluse planeeringu elluviimine ehk Metsanurga külla 5 elamu ja seega eelduslikult 5 perekonna lisandumine ei lähtu rohelise võrgustiku säilitamise eesmärgist. Milles konkreetselt seisneb vastuolu nimetatud eesmärgiga või milliseid keskkonnalaseid ohtusid planeeringu elluviimine vastustaja arvates endas kätkeb, seda vaidlustatud otsusest ei nähtu. Kaebuse esitaja on põhjendatult viidanud ka asjaolule, et Harjumaa Keskkonnateenistus on planeeringulahenduse heaks kiitnud. Juhul kui keskkonnakaitse eest vastutav organ on planeeringulahenduse heaks kiitnud, leidmata, et selle elluviimine võiks endas kätkeda piirkonna eripära arvestades märkimisväärseid keskkonnariske, siis tuleb vastustajal, kes keskkonna tugevama kaitsmise vajadusele siiski viidata soovib, oma seisukohta adekvaatselt ja kontrollimist võimaldaval moel põhjendada. Kuigi detailplaneeringu algatamine ning selle lähteülesande kinnitamine ei anna detailplaneeringust huvitatud isikule iseenesest õiguspärast ootust sellele, et detailplaneering tema poolt soovitud kujul ka kehtestatakse, tuleb detailplaneeringu kehtestamise pädevusega organil äärmise tähelepanelikkusega suhtuda kõigisse vallavalitsuse seisukohtadesse – eriti, mis puudutab planeeringu eeldatavaid sotsiaalseid mõjusid – ning leides, et need ei ole põhjendatud, tuleb need ka planeeringu kehtestamise otsustamisel ümber lükata. Näiteks olukorras, kus vallavalitsus on leidnud, et soovitud planeering parandaks külamiljööd või toonud detailplaneeringu menetlemise käigus välja muid planeeringu positiivseid omadusi, tuleb volikogul vastupidisele seisukohale asudes vallavalitsuse seisukoht ümber lükata ja seda põhjendada. Menetluskulude nimekirja kohaselt taotleb kaebuse esitaja 29 497 krooni ja 40 sendi suuruse õigusabikulu välja mõistmist. Arvestades asja faktilist ja õiguslikku keerukust, kaebuse esitaja poolt esitatud õiguslike argumentide hulka ja sisu ning vaidlustatud haldusakti põhjendamispuudusi, peab kohus mõistlikuks vähendada väljamõistmisele kuuluvat õigusabikulu umbes poole võrra ning mõista vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja õigusabikulude ning riigilõivu eest kokku 20 000 krooni. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONKAEBUSE MENETLUSES 7. Kernu Vallavolikogu apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldamata jätta. Apellatsioonkaebuses esitatakse järgmised põhjendused. Kohus on õigesti mõistnud, et detailplaneeringu kehtestamata jätmise peamiseks argumendiks oli asjaolu, et planeeringulahendus ei sobi Metsanurga külla, kuna see rikuks väljakujunenud ja harjumuspärast külamiljööd. Kohus on aga ebaõigesti asunud seisukohale, et vaidlusalusest haldusaktist ei nähtu külamiljöö olemus ega see, miks planeeringulahendus sinna ei sobi. Külamiljööd kujundab looduskeskkond (maastiku ilme) ja asustusstruktuur. Metsanurga küla puhul määrab selle ilme suuresti ulatuslik „roheline pind“, mille moodustavad rohelise võrgustiku erinevad elemendid ja hajaasustus. Nii on volikogu oma otsust põhjendanud. Planeeringulahendus ei ole arvestanud looduslikku ümbrust, maastiku struktuuri ega vaatevälja. Metsanurga küla elamud paiknevad üksteisest väga kaugel ning detailplaneeringuga kavandatav hoonetegrupp oma viie elamu (tegelikult kuuega, sest vahetult külgnev Loigu elamu muutuks oma asukoha tõttu selle osaks), kõrvalhoonete ja tehnovõrkudega sellesse asustusstruktuuri ei sobi. Volikogu ja külaelanike vastuseis detailplaneeringule pole lihtsalt jonn ega vastuseis 7
(12)3-08-1072 kõigele uuele vaid väärtushinnang ja volikogu puhul ka väärtusotsustus. Taoliste kompaktsete hoonetegruppide tekkimist küladesse Eesti suuremate linnade ümber on meedias peetud taunitavaks, sest need ei sobi maastikku ega külamiljöösse. Kernu valla üldplaneeringu
  1. peatükis „Ruumilise arengu põhimõtted“ leitakse, et tuleb vältida uute kompaktse hoonestusega alade tekkimist ning säästa looduskeskkonda. Uute kompaktse hoonestusega aladena tuleb käsitleda alasid, mida üldplaneering ei määratle olemasolevate või kavandatavate elamualadena. Metsanurga külas ei ole uusi kompaktse hoonestusega alasid kavandatud. Kohtu seisukoht, et Loigupõllu detailplaneeringu näol on tegemist hajaasustusega, ei ole põhjendatud. Hajaasustuse mõiste on määratlemata õigusmõiste ning kohtul puudus õigus hakata seda sisustama. Volikogu on põhjendanud, miks ta mõiste just selliselt sisustas ning kohus saab üksnes kontrollida, kas põhjendus on lähtunud asjakohastest argumentidest. Ühtset tänavavõrku ja tehnovarustust kui kompaktse hoonestuse tunnust märgitakse ka Keskkonnaministeeriumi poolt 2003.a välja antud soovitustes detailplaneeringu koostamiseks. Loigupõllu elamugrupp koos kõrvalhoonete, ühise tee ja tehnovõrkudega saab käsitleda kompaktse hoonestusena. Planeeringule kantud põhihoonete orienteeruvad asukohad ei võimalda järgida sajameetrist elamutevahelist kaugust. Üldplaneeringus sätestatud arvnäitajatel ei ole prioriteetsust kohustuse ees vältida uute kompaktse hoonestusega alade tekkimist piirkonnas, kus üldplaneering seda ette ei näe. Külamiljöö, sealhulgas hajasuse säilitamiseks Metsanurga külas on olemas avalik huvi, mis on kaalukam kui erahuvi. Avaliku huvi ehk ühiskonna kui terviku heaolu raske hoomatavus seab selle haavatavamasse positsiooni kui erahuvi. Samas on kaebaja oma erahuvi põhjendanud üksnes omandipõhiõiguse rikkumisega. Loigupõllu detailplaneeringu kehtestamine vähendaks looduslikkuse vähendamist äärealal ja vähendaks ka tuumala. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu punkti 2.2.1 kohaselt peetakse oluliseks ka tuumalade äärealade säilitamist ja nenditakse, et äärealade maakasutuse muutmisel, eelkõige looduslikkuse vähendamisel, väheneb ka tuumala. Tuumalade säilitamine toimub eelkõige äärealade rohevõrgustikuga sobiva maakasutuse kaudu. Planeeringus endas ei ole kavandatava hoonestuse ja asustuse mõju looduskeskkonna arengule hinnatud, OÜ Hendrikson ja Ko ekspertarvamus esitati koos vaidega ning seetõttu pole seda arutatud ka avaliku väljapaneku käigus. Harjumaa keskkonnateenistuse heakskiit ei asenda puuduvaid keskkonnatingimusi. Asjaolu, kus keskkonnale tekitatava kahju võimalik ulatus on ebaselge, ei tohiks anda suuremat kaalu majandushuvidele. Kaebajal ei saanud eelnevast menetlusest tekkida õiguspärast ootust planeeringu kehtestamisele, sest vaheotsustel ei ole õiguslikke tagajärgi. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-54-03 leitakse, et avalikustamisel tehtud ettepaneku tagasilükkamisel võib seda otsustamisel siiski arvestada. Avalikkuse kaasamisel menetlusse poleks mingit mõtet, kui aruteludel avaldatud seisukohti volikogu poolt nagunii arvestada ei tuleks, sest eelnevas menetluses vallavalitsuse poolt võetud seisukohad on siduvad. Kaebaja pole jäetud ära kuulamata.
  2. mail 2007 toimus avalik arutelu, kus J. Aavik koos kõigi teiste osalejatega ära kuulati. Planeeringu avalik väljapanek ja avalik arutelu ongi planeerimismenetluses nendeks kohtadeks, kus esitatakse planeeringule poolt ja vastuargumente. Planeerimismenetluse näol on tegemist avatud menetlusega, mis on tervikuna reguleeritud eriseaduses. Seega ei tulnud kaebajale anda võimalust enne negatiivse otsuse tegemist oma seisukoha avaldamiseks. Pealegi polnud kellelegi enne volikogu hääletamist teada, millise häältearvu otsus kogub. 8
(12)3-08-1072 Vaatamata eeltoodule poleks kohtuotsuse nõue detailplaneeringu üle kahe kuu jooksul uue otsuse tegemiseks täidetav. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-28-04 on asutud seisukohale, et planeeringu kehtestamise küsimuse lahendamisel ei saa lähtuda pikka aega tagasi toimunud planeerimismenetluse tulemustest. Konkreetses lahendis on Riigikohus hinnanud 6-kuulist ajavahemikku pikaks perioodiks, mis tingib uue avaliku arutelu läbiviimise. Loigupõllu detailplaneeringu avalikust väljapanekust on möödunud poolteist aastat, seega tuleb mitmeid menetlustoiminguid korrata, mis ei ole kahekuulise tähtaja jooksul võimalik. 8. Jaanus Aaviku vastuses leitakse, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Kaebaja leiab, et kohtu järeldus kaalutlusveast on põhjendatud ning tema kaebuses esitatud vastuväited on kohased ka apellatsioonkaebusele vastamisel. Ka apellatsioonkaebuses ei ole volikogu põhjendanud, miks ei sobi detailplaneeringulahendus Metsanurga külamiljöösse. Olukorras, kus pakutav lahendus on üldplaneeringuga kooskõlas, ei piisa detailplaneeringu tagasilükkamisest abstraktsest väitest, et avalikes huvides pole elamugrupi paigutamine antud külla. Pole selge, palju üldse on isikuid, kellele planeering ei meeldi. Loigupõllu detailplaneering pole oma elamute arvult ja kruntide suuruselt võrreldav nn põlluarendusega. Samuti ei ole selline abstraktne võrdlus ühelgi juhul käsitletav kaalutlusotsuse põhjendusena. Ka väärtusotsustus ei saa õigusriigis olla meelevaldne. Volikogu ei ole siiani näidanud, milline on detailplaneeringu kehtestamata jätmise materiaalõiguslik alus, s.t millise konkreetse nõudega detailplaneering vastuolus on. Halduskohtul on õigus sisustada määratlemata õigusmõisteid. Üldplaneeringus on kehtestatud nõuded hajaasustusele. Seega on eelhinnang nõuetele üldplaneeringus juba antud ning teistsuguste tingimuste seadmine eeldab erilisi asjaolusid. Neid ei esine. Tõele ei vasta apellandi väide, et detailplaneeringus ei ole keskkonnatingimusi seatud. Detailplaneering sisaldab eraldi alajaotust „Keskkonnakaitse abinõud“. Detailplaneeringulahendus on koostatud selliselt, et ta arvestab keskkonna looduslikku reljeefi. Rohekoridor säilitatakse hoonestuse vabana ja nähakse ette täiendava kõrghaljastuse rajamine elamukruntide vahele. Ühtki hoonet ei ole ette nähtud rohevõrgustiku alale. Õige on ka kohtu seisukoht, et kui vallavalitsus on eelnevas menetluses detailplaneeringu sobivuse kohta oma seisukoha avaldanud, peab volikogu täiendavalt põhjendama oma erinevat seisukohta. Ärakuulamisõigust on rikutud, kuna kaebajale ei saanud olla teada, et detailplaneering võidakse just esitatud põhjendustel kehtestamata jätta. Samuti pole õige volikogu väide, et uusi argumente ei esitatud. Tegelikult esitati koos vaidega Hendrikson ja Ko OÜ arvamus ja 17.04.2008 volikogu istungil täiendavalt kaebaja poolt detailplaneeringu 3D visualiseering. Kaebaja oleks need saanud esitada enne volikogu otsuse tegemist, kui talle selleks oleks võimalus antud. Puudub vajadus korrata varasemaid menetlustoiminguid ning kahekuuline tähtaeg uueks otsustamiseks on piisav. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-28-04 seisukohad pole käesoleval juhul asjakohased, sest käesoleva asja asjaolud on sootuks teised. Puuduvad varasemad haldusaktid, mis oleksid detailplaneeringumenetluse lõpetanud. Otsus on kaebetähtaja jooksul vaidlustatud ning selle tühistamise korral peab planeeringumenetlus poolelijäänud kohast jätkuma. Viidatud lahendis oli tegemist Põltsamaa kesklinnas asuva krundi planeerimisega. Selle asukohaga seotud protsesside kiirus, potentsiaalsete huvitatud isikute ring ja nende muutumise kiirust ei saa võrrelda Metsanurga külaga Kernu vallas, kus asustustihedus ja muud asjaolud on hoopis teised. 9
(12)3-08-1072 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ning kohtuotsus tuleb tühistada. Vaidlusküsimused jaotuvad kolme gruppi: detailplaneeringu üle otsustamisel menetlusnormide rikkumine seeläbi, et kaebaja jäeti ärakuulamata, volikogu poolt arvesse võetud kaalutluste asjakohasus ning volikogu otsuse motiveeritus. Lisaks on kerkinud vaidlus selle üle, millise tähtaja peaks andma volikogule detailplaneeringu üle uueks otsustamiseks. Viimati nimetatud küsimuse osas peab ringkonnakohus kohtu poolt antud kahekuulist perioodi liiga lühikeseks, sest arvestades detailplaneeringu avalikust väljapanekust möödunud aega ning vaide- ja kohtumenetluse käigus lisandunud tõendeid, tulnuks detailplaneeringu menetluse eesmärgipäraseks läbiviimiseks korrata menetlustoiminguid vähemalt alates avalikust väljapanekust. Detailplaneeringu menetluses kannavad avalikud arutelud ja väljapanekud lisaks otsustavale organile vajalike lähteandmete kogumisele ka ühiskondliku kokkuleppe sõlmimise eesmärki. Kui erinevate seisukohtadega huvigruppide arvamused avalike arutelude käigus esitatud täiendavate argumentide ja tõendite mõjul lähenevad, on vastuvõetud otsustel laiem toetuspind ning nende elluviimine ei tekita vallas või planeeringu mõjuga külas negatiivseid emotsioone. Kuna kohtumenetluse läbimine tekitab reeglina juba täiesti uued lähtekohad planeeringu arutelul, ei ole kaebaja poolt esitatud Põltsamaa kesklinna ja Metsanurga küla võrdlus asjakohane – sõltumata elanike arvust ja elutempo kiirusest on oluline püüd vastakaid seisukohti lähendada ja kompromisse otsides leida võimalikult paljusid ühiskonnaliikmeid rahuldav lahendus. Siinjuures on kohane viidata HMS §-s 44 reguleeritud menetluse uuendamisele, mis samuti võimaldab jätta uuendatud menetluses kordamata üksnes need menetlustoimingud, mida menetluse uuendamise põhjused ei puuduta. Nii võib ringkonnakohtu arvates ka volikogu otsuse tühistamise korral jätta asja uuel otsustamisel kordamata need menetlustoimingud, mida otsuse tühistamise tinginud põhjused ei puuduta.
  2. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebaja ja halduskohtu seisukohaga, et volikogu oleks enne negatiivse otsuse tegemist pidanud andma kaebajale täiendava võimaluse oma vastuargumentide esitamiseks. Kaebaja leidis, et sellise võimaluse oleks talle pidanud andma seetõttu, et külaelanikud osalesid volikogu istungil, kohus aga arvas, et oluline on asjaolu, et vallavalitsus oli varasemas detailplaneeringumenetluses andnud kaebajale lootust planeeringu kehtestamiseks. Erinevalt eelpool käsitletust ei näe HMS § 40 lg 1 ega planeerimisseadus ette täiendavat ärakuulamist sellistel juhtudel. Planeerimisseaduse regulatsioon on avalikustamise ja ärakuulamise kohapealt sedavõrd tihe, et nende menetlusreeglite järgimise korral on kindlasti tagatud HMS nõuetega kooskõlas olev menetlus. Planeerimisseaduse nõuete rikkumist asjas ei ole väidetud. Ärakuulamine ja võimalus vaielda vastu vastaspoole seisukohtadele oli kaebajale tagatud planeerimismenetluses ette nähtud avalike arutelude ja avaliku väljapaneku käigus. Nagu esitatud materjalidest nähtub, esitati avalike arutelude käigus külaelanike poolt põhiliselt vallavolikogu otsuses tooduga sarnased vastuväited detailplaneeringule (vt tlk 53). Kaebaja, heites apellatsioonimenetluses volikogule ette ka täiendavate tõendite esitamise mittevõimaldamist, ei ole täpsemalt põhjendanud, miks ta ei saanud enne volikogu istungit täiendavaid tõendeid esitada või istungil viibida. Nagu volikogu esindaja selgitas, oli volikogu istung avalik, selle toimumise aeg üldsusele teatatud ning külaelanikud tulid istungile omal algatusel. Kaebaja neid väiteid ümber ei lükanud. Olemasoleva ekspertarvamuse ja detailplaneeringut illustreeriva materjali oleks saanud esitada volikogule enne istungit ning istungist osavõttu poleks ka keegi takistanud. Vallavalitsusest erinevale seisukohale asumine volikogu poolt selgus alles peale hääletuse läbiviimist ning seepärast ei saa menetluse erisusi tingida ka see kohtuotsuses märgitud asjaolu.
  3. Ringkonnakohus leiab, et volikogu on asja otsustamisel arvesse võtnud asjakohaseid kaalutlusi, on kaalunud avalikku ja kaebaja huvi ja võtnud vastu põhjendatud ja igakülgselt 10
(12)3-08-1072 kaalutletud otsuse. Volikogu on jätnud detailplaneeringu kehtestamata seepärast, et see ei vasta kehtivale valla üldplaneeringule, teemaplaneeringule „Harju maakonna asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, tekitab vallale ebaproportsionaalselt suuri kohustusi elanikele vajalike teenuste osutamise tagamisel ning rikub Metsanurga küla elanike õigustatud ootust olemasoleva hajusa asustusega külamiljöö säilimisele. Ringkonnakohtu hinnangul on kõik eelpool loetletud kaalutlused detailplaneeringu kehtestamise otsustamisel asjakohased. Kaebaja arvamus, et üldjuhul ei saa valla võimalikud kulutused üldse olla lubatavaks kaalutluseks detailplaneeringu mittekehtestamisele, ei ole õige. Kui detailplaneeringu elluviimine eeldatavalt toob tulevikus kaasa vallale täiendavaid kulutusi, on täiesti asjakohane kaaluda ka täiendavate kulutuste katmiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu või kulutuste kandmise põhjendatust üldse. Vastasel korral eiraksime Euroopa kohaliku omavalitsuse hartas sätestatud kohaliku omavalitsuse õigust kasutada vabalt neile eraldatud rahalisi vahendeid. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 39 annab kohalikule omavalitsusele õiguse ise otsustada oma eelarve üle. Käesoleval juhul on vald viidanud kohustusele luua täiendavaid lasteaiakohti ja tagada transport lasteaeda ja kooli. Sellised kulud on võimalikud ning koolibussi ringi pikenemine mitme kilomeetri võrra peaks olema ka ilmne, sest uute elamute juurde peaks ju sõitma mööda planeeritavat tupikteed.
  1. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebaja ja kohtu seisukohaga, et otsuses pidi eriliselt põhjendama mittenõustumist vallavalitsuse eelneva positiivse seisukohaga. Riigikohus on otsuse nr 3-3-1-16-05 punktis 18 leidnud: „Detailplaneeringu kehtestamise otsuse põhistustesse kuuluvate asjaolude ja motiivide ring sõltub alati konkreetse juhtumi eripärast ega ole õiguslikult ette määratud. Seetõttu ei ole haldusorgan alati kohustatud esitama põhjendusi, miks ta otsustab mõne küsimuse teisiti, kui seda nägi ette varasem otsus. Kolleegium leiab, et varasemast erineva otsuse tegemise motiivid peavad olema esitatud juhul, kui isikutel on eelnevast aktist tulenev usaldus või põhjendatud ootus, et varasem akt jääb kehtima.“ Otsustes nr 3-3-1-15-01 ja 3-3-162-02 on Riigikohus asunud seisukohale, et planeeringu koostamine, planeerimismenetluse kulude kandmine ja planeeringu lähteülesande kinnitamine ei tekita kaitstavat usaldust, et planeering algatatud kujul ka kehtestatakse. See oleks vastuolus planeerimisdiskretsiooni olemusega ja planeerimismenetlusse avalikkuse kaasamise põhimõttega. Kuna vallavalitsuse eelnevad toimingud planeerimismenetluses ei saanud tekitada kaebajas kaitstavat usaldust, pole võimalik vallavolikogule ette heita seda, et ta otsuses vallavalitsuse varem avaldatud seisukohti ümber lükkama ei hakanud.
  2. Detailplaneeringuga planeeritakse elamud endisele Loigupõllu põllule selliselt, et osa krunte ulatub rohekoridori, krundid paiknevad piki sissesõiduteed ning neil on ühine puurkaev. Detailplaneeringus on märgitud, et viiest elamust koosneva ühtse hoonetekompleksi paigutuses on võetud aluseks rida- ja ahelküla tüüpe. Hoonete vahekauguse osas palutakse detailplaneeringus vähendada üldplaneeringus märgitud minimaalseid vahekaugusi, põhjendades seda maaüksuse omapäraga. Kehtivas valla üldplaneeringus on kindlaks määratud perspektiivsed elamualad ning Loigupõllu pole sellise alana määratletud. Ajal, mil kaebaja ostis kinnistu ja detailplaneering algatati, kehtinud üldplaneering käsitles Loigupõllut väärtusliku põllumaana ning välistas selle kasutamise elamuehituseks. Metsanurga küla on hajaküla tüüpi küla, mida vaidlusaluses otsuses kirjeldatakse kui küla, milles talud asuvad üksteisest väga kaugel – pilguulatusest väljas. Üldreeglina tunnustatakse varem antud piirkonnas elavate isikute lootust sellele, et nende harjunud elukeskkond säilib. Kahtlemata on privaatsus ja rohelus sellised väärtused, mille olulisust tänapäeva inimese jaoks ei pea pikemalt põhjendama ning just selline on detailplaneeringule vastu vaidlevate külaelanike elukeskkond praegu. Käesoleval juhul toetas 11
(12)3-08-1072 külaelanike õiguspärast ootust veel varasem üldplaneering, mis välistas põllule ehitamise ning praegu kehtiv üldplaneering, mis ei näe ette elamuarendust selles piirkonnas.
  1. Sellistel asjaoludel ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et volikogu otsus on ebapiisavalt põhjendatud ega lähtu üldplaneeringust. Üldplaneeringus näidatud kruntide suurusi ja vahekaugusi ei saa võtta planeerimise põhitingimusena. Tegemist on ühe tingimusega paljude arvesse võtmisele kuuluvate tingimuste hulgast. Oluline on ka see, milline on paikkond, kuhu ehitada soovitakse, milline on selle paikkonna perspektiivne arengusuund ja osa looduse ja inimtegevuse tasakaalustamisel. Vallavolikogu on selgitanud, et selline kompaktne hoonetekompleks ei sobi hajaküla tüüpi Metsanurga külla ning vallavolikogu ei pea õigeks sellises mahus elamuarendust piirkonnas, mis üldplaneeringus kokkulepitu kohaselt ei ole selliseks tegevuseks reserveeritud. Ringkonnakohus ei leia, et see seisukoht vajaks pikemat põhjendamist – seisukoht on igati arusaadav ning argumendid, millele volikogu tugines, põhinevad detailplaneeringu seletuskirjal ja üldplaneeringul.
  2. Rohekoridori puudutavas osas tugineb volikogu Harju maakonna teemaplaneeringule. Vaidlust pole selles, et osa krunte ulatub rohekoridori ja et detailplaneeringus pole eraldi käsitletud sellise tihedalt asustatud ala kujundamise mõju rohekoridori toimimisele. Alles vaidemenetluses esitati Hendrikson ja Ko OÜ keskkonnaalane konsultatsioon, milles on analüüsitud koostatud detailplaneeringu mõju rohekoridorile. Analüüsist võib järeldada, et planeeritavad elamud ei kahjusta rohevõrgustiku tuumala, kuid rohekoridori toimimist planeeritav elamukompleks kahjustab, nii nagu seda teevad juba Tallinn-Pärnu-Ikla maantee ja Loigu talu. Kuigi volikogul ei olnud otsuse tegemisel võimalik tugineda eelnimetatud arvamusele, kinnitab ka lisatud arvamus volikogu seisukoha õigsust – kompaktse hoonestusega territooriumi tekitamine rohevõrgustiku äärealale ei lähtu rohelise võrgustiku säilitamise eesmärgist. Kui rohekoridori funktsioneerimist takistavate tegurite arv kasvab, nagu käesoleval juhul planeeritava elamugrupi näol on, väheneb ka selle võime luua ökoloogiline ühenduskoridor liikide liikumiseks ühelt looduslikult alalt teisele.
  3. Kuna volikogul on planeerimismenetluses lai diskretsiooniruum ning halduskohtul piiratud kontrollivõimalus, ei saa kohus haldurorgani asemel asuda hindama elamute grupi sobivust antud külla. Kohus piirdub sellega, et kontrollib, kas haldusorgan on keeldumise põhjendamiseks kasutanud asjakohaseid kaalutlusi ning kaalunud mõlema poole huve. Ringkonnakohtu hinnangul see on nii – eelpool viidatud kaalutlused on asjakohased ning kaalukamad kui kaebaja poolt esile toodud omandiõiguse riive. Mis puudutab võimalikku riivet kaebaja omandiõigusele, siis pidi kaebaja kinnistut omandades arvestama võimalusega, et maatulundusmaa kasutamine elamuarenduseks pole üldplaneeringus võetud seisukohti arvestades kindel, lisaks ei takista miski kaebajal püstitamast oma kinnistule eluasemekohta.
  4. Kuna ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja jätab uue otsusega kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 92 lg 1). Kohtunikud Silvia Truman Kaire Pikamäe Viive Ligi 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.