KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-35768 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht 27
§ 101
lg 1 p-le 6 ja rendilepingu p-le 4.7 oli hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,1% iga kalendripäeva kohta maksetähtaja ületanud mistahes lepingust tuleneva nõude eest, va viivise nõue. Kooskõlas TsMS §-ga 367 mõistis kohus kostjalt välja ühekordse viivise seisuga 01.07.2008 summas 17 816,46 krooni ja alates 02.07.2008 viivise 0,1% päevas täitmata rahalise kohustuse summalt iga kohustuse täitmisega viivitatud päeva eest kuni kohustuse täitmiseni hageja kasuks. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus 15. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. 3
(5)- Maakohus on õigesti leidnud, et poolte vahel 01.09.2003 sõlmitud rendilepingus leppisid pooled kindlustuse kehtivuspiirkonnaks Eesti, Läti, Leedu ja Euroopa. Väär on aga maakohtu järeldus, et hageja ei pidanud sõlmima kindlustust kasutusterritooriumi alaga Venemaa, kuna pooled lepingut sõlmides jätsid eelmärgitud riigi välja. On üldteada ning üldiselt aktsepteeritud fakt, et Venemaa on Euroopa osa. Asjaolu, et osa Venemaast jääb Euroopast väljapoole, ei muuda seda asjaolu. Kostja ei kasutanud haagist väljaspool Euroopat. Et mõista lepingut selliselt, et Venemaa jääb kirjeldatud kindlustuse kehtivuspiirkonnast välja, tulnuks see välistus eraldi välja tuua. Rendilepingus on selgesõnaliselt kokkulepitud varguskindlustuse sisaldumine, omavastutus 15% sõiduki maksumusest ning kehtivuspiirkonnaks Eesti, Läti, Leedu ja Euroopa. Venemaa eraldi loetlemine või mitteloetlemine Euroopa all ei muuda lepingu kehtivuspiire, kuna Venemaa kuulub Euroopa alla enesestmõistetavalt.
- Meelevaldne ning motiveerimata on maakohtu järeldus, et kostjal lasus kohustus sõlmida eraldi kindlustus Venemaale sisenemisel ning et hagejal jäi kindlustushüvitis saamata, kuna kostja eraldi kindlustust ei teinud. Nimetatud väide on meelevaldne ning ei põhine lepingul ega seadusel. Lepinguga leppisid pooled selgesõnaliselt kokku kindlustuskaitse olemasolus ning varguse omavastutuses. Mitte kusagilt ei nähtu, et kostjal lasunuks kohustus sõlmida eraldi kindlustus Venemaale sisenemisel.
- Kuivõrd kindlustuse sõlmimise kohustus lasus hagejal ning lepingu kohaselt oli kostja omavastutus lepingu eseme varguse korral 15% eseme maksumusest, oli kostjapoolne lepingu ülesütlemine 25.01.2006 ning lepinguga kindlaksmääratud omavastutuse hüvitamine hagejale õiguspärane.
§ 186p-le 6 lõpeb võlasuhe lepingu ülesütlemisega.
Kui võlasuhe lõpeb õiguspäraselt, ei või kumbki pool võlasuhte lõppemise järgselt teiselt poolelt sooritusi nõuda. Seega ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et hagejal vastavalt kehtivale rendilepingule oli õigus küsida renti, mille kohta ta saatis ka apellandile arved. Vastustaja seisukoht
- Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
- Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormide ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha asjas uus otsus, millega hagi tuleb jätta rahuldamata.
- Asjas on tuvastatud järgmised tähtsust omavad asjaolud: * Kostja kasutas haagist AS-ga Balti Autoliising sõlmitud rendilepingu alusel (tl 98-103). * 21.01.2006 haagis varastati. 25.01.2006 teatas kostja AS-le Balti Autoliising kirjalikult konteinerhaagise vargusest ning rendilepingu lõpetamisest seoses nimetatud juhtumiga (tl 56). * Hageja on AS-lt Balti Autoliising vaidlusaluse haagise omandanud ja asunud rendileandja asemele. * 16.06.2006 saatis hageja kostjale pretensiooni, milles nõuab konteinerhaagise maksumuse hüvitamist seoses võimatusega haagis tagastada. Pretensioonist nähtub üheselt, et hageja on kostja 25.01.2006 avalduse kätte saanud ja möönab lepingu lõppemist. * 11.08.2006 esitas Julianus Inkasso kostjale haagise renditasu nõude ajavahemiku veebruar kuni juuli 2006 eest, mille hageja oli talle loovutanud (tl 61). * 14.08.2006 maksis kostja hagejale 50 000 krooni rendilepingujärgse omavastuse osa ja lepingu ülesütlemise 1 kuu tasuks (tl 62). 4
(5)- Kolleegium leiab, et rendileping tuleb lugeda lõppenuks seoses kostjapoolse ülesütlemisega ja arvestades ühekuulist etteteatamistähtaega vähemalt 01.03.
- Rendilepingu osaks olevate üldtingimuste p 5.4 kohaselt võib lepingu mõjuval põhjusel üles öelda rendileandja või rentniku algatusel, algataja peab teavitama teist poolt kirjalikult taasesitatavas vormis ette üks kalendrikuu. Hageja ei väida, et ta ei oleks rendilepingu ülesütlemisavaldust kätte saanud või et ülesütlemine oleks mingil põhjusel tühine. 23.
§ 186p-le 6 lõpeb võlasuhe lepingu ülesütlemisega.
Peale lepingu lõppemist ei saa kumbki pool nõuda enam teiselt poolelt lepingu edasist täitmist. Pärast rendilepingu lõppemist tekib rentnikul kohustus rendilepingu ese tagastada (VÕS § 358 lg 1). Sama kohustus on sätestatud ka Rendilepingu p-s 5.
- Seega ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et rendilepingu ülesütlemisel rentniku poolt on üheks oluliseks tingimuseks renditud vara tagastamine rentijale ning sellest tuleneva järeldusega, et kuna kostja ei tagastanud renditavat vara, siis hagejal vastavalt kehtivale rendilepingule oli õigus küsida renti. Vara tagastamata jätmisel on võimalik kahju hüvitamise nõue, aga mitte enam lepingu täitmise nõue.
- Rendilepingu üldtingimuste p 2.22, mille kohaselt kohustub rentnik tasuma renti vara saamisest enda valdusesse kuni vara tagastamiseni rendileandjale olenemata asjaolust, kas rentnik vara kasutas, reguleerib rendi tasumise kohustust rendilepingu kehtivuse ajal. Samuti ei õigusta rendilepingu üldtingimuste p 5.13, mille kohaselt lepingu lõppemine ei vabasta kostjat lepingust tulenevate kohustuste täitmisest, renditasu edasi nõudmist peale lepingu lõppemist. Nõuda saab selle renditasu maksmist rendilepingu kehtivuse aja eest.
- Hageja nõue saada renditasu edasi peale rendilepingu ülesütlemist ei ole õiguslikult põhjendatud ja sel põhjusel tuleb hagi jätta rahuldamata.
- Kuivõrd vaidluse esemeks on üksnes renditasu saamine ajavahemiku eest peale rendilepingu ülesütlemist, ei oma käesolevas vaidluses tähtsust see, kas Venemaad saab lugeda Euroopaks või mitte ning sellest tulenevalt, kas rendileandjal oli rendilepingust tulenev kohustus sõlmida haagisele kaskokindlustus kehtivusega ka Venemaa territooriumil. Need asjaolud omavad tähtsust vaidluses selle üle, kelle kanda ja millises ulatuses jääb haagise vargusega tekitatud kahju.
- Seoses hagi rahuldamata jätmisega jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kõik menetluskulud hageja kanda. Margo Klaar Gaida Kivinurm Urmas Reinola 5
(5)