2-09-15260/15

Ärakiri KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-15260 Otsuse tegemise aeg ja koht 25. august 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi J.G. hagi J.G.i vastu elatise suurendamise nõudes Hagihind 6 750 krooni (TsMS § 129 lg 1) Kohtuistungi toimumise aeg 17. august 2009 Menetlusosalised Hageja: J.G. (IK xxx, elukoht: xxx) J.G. (IK xxx, elukoht: xxx) Kostja: Resolutsioon 1. J.G. hagi rahuldada. 2. Suurendada Viru Maakohtu 09.11.07 otsusega väljamõistetud elatist ja välja mõista J.G.ilt elatis igakuise elatusrahana J.G. kasuks laste D.G.i (IK xxx, sünd xxx

1. a)ja D.G. (IK xxx, sünd, xxx.
2. a)ülalpidamiseks alates 07.04.2009 summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni iga lapse kohta (s.o. kahele lapsele kokku 4 350 (neli tuhat kolmsada viiskümmend) krooni kuni poja D.G.i ja tütre J.G. täisealiseks saamiseni s.o kuni 04.03.2016 või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. 3. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt tasutud elatist. 4. Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu kantselei kaudu 25.08.2009 kell 16.00. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagiavaldus 1. J.G. esitas 07.04.2009 Viru Maakohtule hagi J.G.i vastu elatise suurendamise nõudes (t lk 1). 2. Hagiavalduse kohaselt sündisid poolte abielust 04.03.1998.a lapsed D.G. ja tütar D.G.. Viru Maakohtu 09.11.2007 otsusega on kostjalt välja mõistetud elatis laste Dmitri ja Diana ülalpidamiseks igakuiselt 3 600 (kahele lapsele) krooni. 3. Hageja palub suurendada väljamõistetud elatist ja mõista kostjalt välja elatis igakuiselt 2 175 krooni iga lapse kohta (s.o. on kahele lapsele kokku 4 350 krooni). Hageja palub suurendada väljamõistetud elatist tagasiulatuvalt, kuna elatise miinimummäär muutus 01.01.2008, hageja on aga seniajani saanud elatist kahele lapsele 3 600 krooni st. alla seadusega kehtestatud miinimummäära. Kostja vastus 4. 27.04.2009 esitas kostja J.G. vastuse hagile (t lk 20), milles ta esitatud hagi ei tunnista. Kostja selgitab vastuses, et maksis 3 600 krooni hageja arveldusarvele otse ning viimane ei pidanud sellelt tasuma tulumaksu. Pärast seda kui kostja taotles, et elatis mõistetaks temalt välja ametlikult, jäi hagejal saadav elatise summa väiksemaks ja järelikult tekkis vajadus suurendada väljamõistetud elatist. Pärast abielulahutust 2004. aastal jättis kostja hagejale korteri, maksis ära võlad 15 000 krooni korteri eest. Kostja on seisukohal, et hageja poolt nõutavat elatist 4 350 krooni ta tasuma ei ole suuteline, kuna igakuine sissetulek on 7 150 krooni kuus. Kostja on nõus elatist tasuma seni tasutud määras (st. 3 600 krooni). Kohtuistung 17. augustil 2009 5. Kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde elatise suuruse osas, palus suurendada elatist ning välja mõista elatis miinimumsummas alates hagi esitamisest. Hageja selgitas, et kui kostja tegeleks lastega ning tunneks huvi nende käekäigu vastu, oleks hageja võib-olla nõus ka kokkuleppega. Hageja ei ole keelanud kostjal lastega kohtuda, kostja ise ei soovi seda teha. Lapsed on piisavalt suured, et nendelt küsida, kas nad soovivad isaga kohtuda. Kostja ei tee lastest ka tänaval välja. Hagejale teadaolevatel andmetel teeb kostja lisaks põhitööle ka juhutöid. Hageja igakuine sisetulek koosneb vaid lastetoetustest. 6. Kostja on seisukohal, et hageja nõutavat summat ta tasuma ei ole võimeline. Varem töötas lisaks ka juhutöödel, kuid käesoleval ajal juhutööde võimalust ei ole, sest tööd lihtsalt pole. Kostja väitel ei kohtu ta lastega põhjusel, et hageja ei luba seda. Abielu lahutamisel ühisvara ei jagatud, korter oli soetatud abielu ajal ning korter jäi naisele. Kostja igakuine sissetulek on 7 150 krooni, millest lähevad maha maksud ja väljamõistetud elatis. 7. Kostja tegi kohtuistungil ettepaneku kompromissiks ja nõustus tasuma elatist 2 000 krooni lapse kohta. Hageja sellega ei nõustunud ja jäi miinimumsumma nõude juurde. 2 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 8. Tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära poolte seletused ja hinnanud esitatud tõendeid, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 9. Kohus tuvastas, et - Viru Maakohtu 09.11.2007 otsusega on kostjalt välja mõistetud elatis hageja kasuks laste D.G.i ja D.G. ülalpidamiseks igakuiselt summas 3 600 krooni (tl 8-10); - Kohtla-Järve Vahtra Põhikooli tõendi (tl 11) kohaselt töötab J.G. Kohtla-Järve Vahtra Põhikoolis koristajana alates 15.10.2007 ning tema töötasu on 4 350 krooni kuus. Alates 30.03.2009.a on J.G. dekreetpuhkusel; - vastavalt SA Ida-Viru Keskhaigla poolt esitatud ( Maksuameti väljatrükk) J.G.ile tehtud väljamaksete kohta (tl 21-22) on J.G.ile tehtud 2008. a väljamakseid summas 110 866 krooni, millest on kinni peetud tulumaks 17 494 krooni ja töötuskindlustusmakse 667 krooni; 2009. a ajavahemikul 01.01.2009 -31.03.2009 väljamakseid summas 25 361 krooni, millest peetud kinni tulumaks 3 121 krooni ja töötuskindlustusmakse 152 krooni ja igakuuliselt elatis 3600 krooni.. 10. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PkS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 11. Hageja palub hagiavalduses suurendada Viru Maakohtu 09.11.2007 otsusega välja mõistetud elatist ja mõista kostjalt välja elatis PkS § 61 lg 4 sätestatud miinimummääras alates hagiavalduse esitamisest. 12. Üldreeglina ei või PkS § 61 lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Käesolevas tsiviilasjas nõuab hageja väljamõistetud elatise suurendamist elatise miinimummäärani. Kuupalga alammäär 2009. aastal on 4 350 krooni, elatise miinimumsuurus kuus ühe lapse kohta seega 2 175 krooni. 13. Elatise suuruse muutmisel tuleb eelkõige lähtuda lapse põhjendatud vajadustest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamisest, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Erandina on sätestatud võimalus maksta elatist alla miinimummäära PkS § 61 lg 5 ja 6 märgitud alustel (kohustatud isiku töövõimetus, lapsel piisav sissetulek või kui vanemal on teine laps, kes osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps). 14. Elatise tasumisest vabanemiseks alla seaduses ettenähtud miinimummäära tuleks kostjal tõendada, et esineb mõni PkS § 61 lg 6 p 1-3 erandlik asjaolu elatise tasumiseks alla miinimummäära. Kohus leiab, et nimetatud asjaolud käesoleval juhul puuduvad. Kostja J.G. on seisukohal, et tema igakuine sissetulek ei võimalda tasuda elatist nõutud määras (4 350 krooni kuus kahele lapsele) ning kostja enda vajadusteks jääb vahendeid ebapiisavalt. Samas ei ole kohus tuvastanud ega kostja tõendanud, et tema võime enda ja laste ülalpidamiseks piisavat sissetulekut teenida oleks mingil viisil piiratud (nt tervisliku seisundi tõttu). 3 Kostja nõustus kohtuistungil 17.08.2009 tasuma elatist 2 000 krooni lapse kohta. Kohus leiab, et kui kostja avaldas valmisolekut tasuma 2 000 krooni, võimaldab järelikult tema sissetulek tasuda ka 2 175 krooni lapse kohta ning kostja vastuväited elatise suurendamise nõudele on pigem põhimõttelist kui sisulist laadi. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. 15. Riigikohus on leidnud (tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05), et PkS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus ning alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, mistõttu ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. 16. Kohus leiab, et hagi elatise suurendamiseks on põhjendatud ning kostjalt kuulub väljamõistmisele hageja kasuks laste ülalpidamiseks elatis seadusega kehtestatud miinimummääras. 17. Hagiavalduses palus hageja elatist suurendada tagasiulatuvalt, kohtuistungil palus elatise suurendada alates hagi esitamisest s.o. alates 07.04.2009 (tl 37). 18. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus J.G. hagi J.G.i vastu elatise suurendamiseks ja mõistab kostjalt elatise laste D.G.i ja D.G. kasuks alates 07.04.2009 summas 2 175 krooni iga lapse kohta (kokku 4 350 krooni). 19. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte enda kanda. Kohtunik: / allkiri/ Ärakiri õige: 4