← Eesti

2-08-28439/9

Obsah (7)§ 168§ 150§ 661§ 432§ 190§ 430§ 428

2-08-28439 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 22. september 2009.a Pärnu kirjalikus menetluses 2

§ 168lg.3, § 430, § 432, § 463-466, § 661 lg.

1 ja 2 Lõpetada menetlus Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr. 2-08-28439, A.K. hagis T.E. vastu ühisvara jagamise nõudes. Kinnitada Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr. 2-08-28439 hageja A.K. ja kostja T.E. vahel 23.07.2009.a. sõlmitud kirjalik kompromissleping järgmiselt: Pooled jagavad ühisvara alljärgnevalt: 1.

  1. Pooled jätavad T.E. ainuomandisse Pärnus Xxxxx xx-x asuva korteriomandi, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna kinnistusjaoskonna reg.osa nr xxxxxxx, väärtusega 1 240 000 (üks miljon kakssada nelikümmend tuhat) krooni; 1.
  2. Pooled jätavad T.E. ainuomandisse Pärnus xxxxx xx-x asuva korteriomandi, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna kinnistusjaoskonna reg.osa nr xxxxxxx, väärtusega 625 000 (kuussada kakskümmend viis tuhat) krooni; 1.
  3. Pooled jätavad T.E. kanda AS-iga SEB Pank 10.10.2002.a. sõlmitud laenulepingust nr xxxxxxxxxxxxxx tulenevad rahalised kohustused; 1.
  4. Pooled jätavad T.E. ainuomandisse sõiduauto xxxxxxxx xxxxx registreerimisnumber xxx xxx, väärtusega 70000 (seitsekümmend tuhat) krooni; xxxxxxx, 1.
  5. T.E. kohustub maksma A.K.’ le hüvitisena enamsaadud ühisvara arvelt rahalist kompensatsiooni summas 550 000 (viissada viiskümmend tuhat) krooni; 1

(3)2-08-28439 1.
  1. T.E. kohustub maksma A.K.' le tasutavast rahalisest kompensatsioonist 400 000 (nelisada tuhat) krooni R.E. arveldusarvele nr. xxxxxxxxxx Swedbank’is hiljemalt
  2. oktoobriks 2009.a.; 1.7.T.E. kohustub maksma A.K.' le tasutavast rahalisest kompensatsioonist 150000 (ükssada viiskümmend tuhat) krooni R.E. arveldusarvele nr. xxxxxxxxxx Swedbank’is võrdsetes osades igakuiselt alates 0l.novembrist 2009.a, kusjuures igas kalendrikuus tasumisele kuuluv summa ei saa olla väiksem kui 10 500 (kümme tuhat viissada) krooni. 1.
  3. Juhul kui T.E. jätab tähtajaks tasumata kokkulepitud hüvitise summa, on A.K.'1 õigus koheselt pöörduda täitemenetluse algatamiseks kohtutäituri poole kogu hüvitise koheseks väljanõudmiseks.
  4. Kummagi Poole menetluskulud, sealhulgas kulud õigusabile ja tasutud riigilõiv (v.a.

§ 150lg 2 p 1 alusel taotletavas osas), jäävad kummagi Poole enda kanda.

Pooled ei esita menetluskulude osas vastastikku mingeid nõudeid ei kompromissi sõlmimisel ega pärast tsiviilasja menetluse lõpetamist.

  1. Käesolev Kompromiss lahendab ammendavalt ja lõplikult kõik ühisvara jagamisest tulenevad Poolte vahelised nõuded. Pooled loobuvad Kompromissi sõlmimise tagajärjel oma nõuetest, mis seonduvad tsiviilasja nr 2-08-28439 eseme ja alusega, ning omandavad Kompromissi alusel uued õigused.
  2. Pooled on kokku leppinud kompromissi kinnitavale määrusele esitatava määruskaebuse tähtaja lühendamises

§ 661lg 4 tähenduses 5 (viie) päevani.

5. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud Kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh

§ 432

sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. Menetluskulude jaotus 1. Menetluskulud on jaotatud poolte vahel kompromisslepinguga (

§ 168lg.

3). 2. Kohustada A.K.’d tasuma Pärnu Maakohtu 15.09.2008.a menetlusabi andmise määruse alusel ja korras 21 000-kroonise riigilõivu tasumata osa seisuga 21.09.2009.a summas

(5000)viis tuhat krooni 1000-krooniste igakuiste osamaksetega hiljemalt 31. jaanuariks 2010.a -

§ 190lg.4, lg 7.

Käesolev määrus saata peale jõustumist riigilõivu sissenõudmise osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada

(5)viie päeva jooksul selle kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Sisulised asjaolud Pärnu Maakohtu menetluses on A.K. T.E. vastu abikaasade ühisvarade jagamie nõudes. Pooled paluvad 24.07.2009.a kohtule esitatud taotluses kinnitada poolte vahel 23.07.2009.a. sõlmitud kompromissleping

§ 430lg.1 ja lg.

2 alusel, lõpetada asjas menetlus

§ 428

lg.1 p 4 alusel ning tagastada seoses kompromissi sõlmimisega hageja kontole pool hagilt tasutud riigilõivust. Kohtu seisukoht Kohus leidis, et poolte taotlus on seaduslik, ei kahjusta avalikku huvi ja kuulub rahuldamisele. Seega tuleb poolte sõlmitud kompromiss esitatud kujul kinnitada ning lõpetada käesolevas asjas 2

(3)2-08-28439 menetlus. Pooled kinnitavad 23.07.2009.a sõlmitud kompromisslepingus, et on teadlikud kompromissi kinnitamise tagajärgedest ja paluvad kompromissi kinnitamise otsustada kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Vastavalt

§ 430

lg 5 sätestatule asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§ 430

lg.8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Menetluskuludest.

§ 168

lg.3 kohaselt kannavad kompromissi korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud asjas on pooled jaganud oma menetluskulud kompromisslepinguga – poolte kulud jäävad poolte endi kanda. Hageja taotlus hagilt tasutud poole riigilõivu tagastamiseks ei ole põhjendatud. Pärnu Maakohtu 15.09.2008.a määrusega vabastati hageja menetlusabi korras hagilt 22 000 krooni, s.o enam kui pooles ulatuses riigilõivu tasumisest ja anti võimalus ülejäänud riigilõivu summas 21 000 krooni tasumiseks osade kaupa 17 kuu jooksul alates 2008.a septembrist. Hagiavalduse esitamiselt tasus hageja riigituludesse 24.09.2008.a riigilõivu summas 5000 krooni ja perioodil oktoober 2008.a – september 2009.a 1000-krooniste osamaksetega täiendavalt 11 000 krooni.

§ 190lg.

4 kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Seega peaks hageja tasuma käesoleva menetluskulude jaotuse kohaselt vaatamata menetlusabi saamisele riigituludesse hagi hinna järgi kogu riigilõivu summas 43 000 krooni. Samas

§ 150

lg.2 p.1 kohaselt tagastatakse poolte vahelise kompromissi sõlmimisel pool menetluses tasutud riigilõivust, mis antud juhul moodustaks 21 500 krooni. Samuti

§ 190lg.

7 järgi võib eelpool nimetatud, s.h. menetlust lõpetavas kohtulahendis kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus peab poolte kompromissiga seoses ja

§ 150lg.

2 p. 1, § 190 lg. 7 alusel põhjendatuks säilitada hagejale riigilõivu tasumise ulatus ja kord vastavalt 15.09.2008.a menetlusabi määrusele: hageja on vabastatud riigilõivust 22 000 krooni ulatuses, 21 000 kroonist on seisuga 21.09.2009.a tasutud määruse alusel osamaksetega kokku 16 000 krooni (Rahandusministeeriumi riigilõivude konto 21.09.2009.a väljavõtte andmetel) ning tasuda tuleb riigituludesse veel 5000 krooni igakuiste osamaksetena 1000 krooni 5 kuu jooksul (september 2009.a kuni jaanuar 2010.a). Ivika Sillaots Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.