← Eesti

2-09-26153/15

Obsah (4)§ 531§ 477§ 110§ 554

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Määruse teatavaks tegemise 04. septembril 2009.a, kell 16.00 aeg ja koht Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-09-26153 Tsiviilasi Narva l

§ 531lg 1).

Edasikaebamise kord Määruse peale võivad määruskaebuse esitada isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu viieteistkümne

(15)päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. I ASJAOLUD a. Avaldaja taotlus Viru Maakohtule 05.06.2009.a esitatud avalduse kohaselt M A ja D A jäid ilma vanemliku hoolitsuseta seoses sellega, et laste ema O M kannab karistust Harku Vanglas Viru Maakohtu 19.10.2007.a kohtumääruse nr 1-07-10624 alusel ning laste isa V K ei tegele laste kasvatamisega ega hoolitse nende eest. Narva linna Sotsiaalabiameti lastekaitseinspektori poolt laste isaga suhtlemise käigus, mille eesmärgiks oli välja selgitada isa võimet ja võimalusi täita oma vanema kohustusi, tuvastati, et V K puuduvad võimalused lapsi kasvatamiseks. V K elab ja töötab Tallinnas ning tal puudub oma alaline eluase. Võttes arvesse, et M A ja D A puuduvad seaduslikud esindajad, leiab avaldaja, et laste isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitsmiseks on vaja määrata eestkostjad. D A eest hoolitseb isapoolne vanaema A A. M A eest hoolitseb juba 11 aastat A A õde L I. Narva linna Sotsiaalabiameti lastekaitseinspektor külastas lapsi nende elukohtadel, uuris elu- ja olmetingimusi ning leidis, et laste kasuvanemate poolt on korraldatud vajalikud tingimused elamiseks, õppimiseks ja puhkamiseks. Kasuvanemad on laste suhtes heatahtlikud ning tulevad hästi toime laste hoolitsemise ja kasvatamisega. Lastekaitseinspektori poolt oli lastega suhtlemise käigus tuvastatud, et lapsed ei soovi minna isa juurde elama. Avaldaja on seisukohal, et alaealiste laste varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks on vajalik M A määrata eestkostjaks L I ning D A määrata eestkostjaks A A. b. Kohtuistung 25.08.2009 2 Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja esitatud avalduse juurde. Vandeadvokaadi Vladimir Rogulski sõnul lastele eestkostjate määramine on eestkostetavate huvides. Vandeadvokaadi Vladimir Rogulski arvates lastel on hea oma vanavanemate juures, neil on kõik vajalik olemas, omavahelised suhted on head. L I kinnitas kohtule, et ta on nõus olla M A eestkostjaks. A A teatas kohtule, et D A elab temaga, aga tüdruku isa V K ei ela tegelikult nendega. Laste ema O M teatas, et ta ei ole lapsi näinud ligi 7 aastat. Ta on nõus eestkoste seadmisega tema laste üle. Latse isa V K sõnade järgi elab ta praegu sõprade juures, ei tööta. V K ütles kohtule, et ta näeb lapsi praegu tihedamini, kuid ei tea kas lapsed tahaksid temaga mõlemad elada. II KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära avaldaja, eestkostet vajava isikute esindaja ja puudutatud isikute seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 550 lg 1 p 1 järgi alaealisele isikule eestkostja määramine lahendatakse hagita menetluses. Vastavalt

§ 477

lg-le 1 hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Perekonnaseaduse (PKS) § 93 lg 1 kohaselt eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse avalduse alusel.

§ 110

lg 3 kohaselt eestkosteasja lahendab eestkostet vajava isiku elukoha järgne kohus. Seega on Narva linn M A ja D A suhtes eestkosteasutus, kes on õigustatud esitama eestkostja määramise avalduse Viru Maakohtusse. PKS § 92 lg-te 1 ja 2 mõtte kohaselt seatakse eestkoste sellise lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. Tõendamist on leidnud, et alaealisele lastele eestkoste seadmine on vajalik nende kasvatamiseks ning isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Alaealised M A ja D A jäi ilma vanemliku hoolitsuseta. Laste ema O M kannab karistust Harku vanglas Viru Maakohtu 19.10.2007.a kohtumääruse nr 1-07-10624 alusel ning laste isa V K ei tegele laste kasvatamisega ega hoolitse nende eest. Seega antud juhul esinevad PKS § 92 lg-tes 1 ja 3 sätestatud eeldused eestkoste seadmiseks A P üle. Lähtuvalt PKS §-st 95 teostab eestkostet kohtu poolt määratud eestkostja, kes on andnud selleks kirjaliku nõusoleku. Eestkostja valikul arvestab kohus isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Eestkostja määramisel arvestatakse vähemalt 10-aastase lapse soovi ning arvestada tuleb ka noorema kui 10aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. Kohtuistungil teatas D A, et temal on hea vanaemaga elada, aga ema ta ei mäleta. M A sõnul tema on teadlik, et vanaema hakkab tema eest hoolitsema. Tsiviilasja toimiku materjalides on 27.03.2008.a A A ning 15.04.2008.a L I avaldused, milles mõlemad avaldasid oma nõusoleku enda eestkostjaks määramisega. Seega PKS § 95 lg-s 2 sätestatud eeldus on täidetud. Nii avaldaja kui ka alaealiste lastele määratud esindaja leiavad, et A A ja L I omadused ja võimed võimaldavad nendel eestkostjaks olla. A A ja L I kinnitasid kohtuistungil, et on teadlikud eeskostja kohustustest ning on valmis neid täitma. Narva linna avaldusele lisatud tõendist nr 25 (vaata tl 23) 3 A A tervislik seisund võimaldab tal eestkostjaks olla. 15.04.2009.a arstitõendist (vaata tlk 14) tulenevalt Ljudmila Ivanova võib eestkostja kohustusi täita. Asjaolusid, mis PKS § 96 mõttes välistaksid A A või L I määramise alaealise lapse eestkostjaks, kohus ei tuvastanud. Kohus, hinnanud kõik esitatud tõendid kogumis, leiab, et A A on sobilikuks isikuks D A eestkostjaks määramiseks. Laps kinnitas kohtuistungil, et temal on hea A A elada. L I sobib kohtu hinnangil M A eeskostjaks määramiseks. M A elab koos L I juba rohkem kui 11 aastat, L I hoolitseb poisi eest. Eeltoodu alusel rahuldab kohus Narva linna avalduse ja määrab A A alaealise D A eestkostjaks ning L I alaealise M A eestkostjaks, pannes neile ülesandeks hoolitseda igakülgselt laste kasvatamise ja ülalpidamise eest. PKS § 98 lg 2 alusel on eestkostja kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Kooskõlas PkS § 104 lg 5 eestkoste lõpeb eestkostetava lapse täisealiseks saamisega. Eelpooltoodu alusel ning juhindudes PKS § 93 lg 1,

§ 554, § 557, § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse.

Fred Fisker Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.