Obsah (15)

§ 174§ 1741§ 415§ 317§ 142§ 420§ 442§ 187§ 413§ 444§ 343§ 468§ 173§ 162§ 178

Tsiviilasi nr 2-07-20126 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 09.juunil 2009. a Tartu

§ 174

lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lõige 4).

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1 ja 2).

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 420lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lõige 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED Tartu Maakohtu menetluses on Triinu Soomere hagi Aalotor Arendus OÜ vastu leppetrahvi 33 888.96 krooni ja alusetult saadud 5000 krooni väljamõistmiseks. Hagimaterjalid koos kirjaliku vastuse nõudega ja kohtukutse on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.03.2009. a. Muu hulgas kohus hoiatas kostjat, et kui kostja kohtule kirjalikult ei vasta ja kohtuistungile ei ilmu, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 317 lõike 1 punkti 1 ja lõike 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid ja kohtukutse kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ja kellele on teada kohtuistungi toimumise aeg, ei ole kohtule kirjalikult vastanud ja kohtuistungile ilmunud. 15.04.2009. a kohtuistungil taotles hageja teha antud asjas tagaseljaotsus ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud.

§ 413

lõike 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Vastavalt

§ 444lõikele 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval juhul ei esine

§ 413lõikes 3 sätestatud piiranguid.

Kohus on kutsunud kostja kohtuistungile õigel ajal (

§ 343

lg 2) ning hoiatanud kutses kostjat tagaseljaotsuse tegemise eest (

§ 413lg 3 p 1).

Kostja istungile ei ilmunud ega teatanud kohtule ka mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks (

§ 413lg 3 p 2).

Samuti ei ole kostja teatanud, et on nõus asja kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta (

§ 413lg 3 p 3).

Arvestades eeltoodut, hageja taotlust, hagiavalduses toodut ning hagiavaldusele lisatud notariaalset müügilepingut

2. 2006 (tl. 29-39) vannitoa ehituseks esitatud kalkulatsiooni (tl.9), kostja avaldusi
3. 06.2006 ja
4. juuni 2006 ning tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8, 76 lg 1, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 158 lg1, § 1027, §1028 peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Hageja poolt esitatud andmete põhjal on õiguslikult põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahv 33 888, 96 krooni tulenevalt notariaalse lepingu p 2.2, kus kostja kohustus tasuma ostjale leppetrahvi 0,025 % ostuhinnalt (826 560 krooni) iga viivitatud päeva eest. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja leppetrahvinõude ja vannitoa ehituseks saadud 5000 nõude. Materjalidest nähtub, et 5000 krooni on tasutud tulevase kohustuse tekkimiseks. Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS 2

§ 173

lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt

§ 162

lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 1741

lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on istungil taotlenud menetluskulude väljamõistmist. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 2250 krooni ja teadaande avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõiv 100 krooni. Eeltoodut arvesse võttes kohus, rahuldades hagi, mõistab

§ 1741

lõike 3 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 2350 krooni.

§ 178

lõikes 1 on sätestatud, et kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Kohtunik 3