Obsah (21)

§ 174§ 1741§ 415§ 317§ 142§ 420§ 442§ 187§ 413§ 444§ 343§ 367§ 468§ 173§ 162§ 163§ 139§ 124§ 133§ 150§ 178

Tsiviilasi nr 2-08-11578 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mai 2009. a Tartu Ts

§ 174

lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lõige 4).

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1 ja 2).

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 420lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lõige 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED Tartu Maakohtu menetluses on AS Espak Tartu hagi OÜ Janker vastu 74 199,21 krooni ja viiviste väljamõistmiseks. Hagimaterjalid koos kirjaliku vastuse nõudega ja kohtukutse on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 24.03.2009. a. Muu hulgas kohus hoiatas kostjat, et kui kostja kohtule kirjalikult ei vasta ja kohtuistungile ei ilmu, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 317 lõike 1 punkti 1 ja lõike 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid ja kohtukutse kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ja kellele on teada kohtuistungi toimumise aeg, ei ole kohtule kirjalikult vastanud ja kohtuistungile ilmunud. 06.05.2009. a kohtuistungil taotles hageja teha antud asjas tagaseljaotsus ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud.

§ 413

lõike 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Vastavalt

§ 444lõikele 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval juhul ei esine

§ 413lõikes 3 sätestatud piiranguid.

Kohus on kutsunud kostja kohtuistungile õigel ajal (

§ 343

lg 2) ning hoiatanud kutses kostjat tagaseljaotsuse tegemise eest (

§ 413lg 3 p 1).

Kostja istungile ei ilmunud ega teatanud kohtule ka mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks (

§ 413lg 3 p 2).

Samuti ei ole kostja teatanud, et on nõus asja kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta (

§ 413lg 3 p 3).

Arvestades eeltoodut, hageja taotlust, hagiavalduses toodut ning hagiavaldusele lisatud rendilepingut, kostja 10.12.

1. a avaldust ja hageja 10.01.
2. a vastust sellele ja deebitoride väljavõtet ning tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja

§ 367, peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

Hageja poolt esitatud andmete põhjal on õiguslikult põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis perioodi eest 15.03.

1. a kuni 06.05.
2. a alljärgnevalt: 2 Periood Viivitatud päevi Viivise määr päevas Võlgnevus Arvutuskäik Viivis 15.03.07-21.08.07 160 0,025 % 4 755,40 4 755,40 x 0,025 % x 160 190,20 22.08.07-06.05.09 624 0,025 % 3 136,45 3 136,45 x 0,025 % x 624 489,30 15.04.07-06.05.09 753 0,025 % 4 755,40 4 755,40 x 0,025 % x 753 895,20 15.05.07-06.05.09 723 0,025 % 4 755,40 4 755,40 x 0,025 % x 723 859,50 15.06.07-06.05.09 692 0,025 % 4 755,40 4 755,40 x 0,025 % x 692 822,70 15.07.07-06.05.09 662 0,025 % 4 755,40 4 755,40 x 0,025 % x 662 787,00 15.08.07-06.05.09 631 0,025 % 4 755,40 4 755,40 x 0,025 % x 631 750,20 15.09.07-06.05.09 600 0,025 % 4 755,40 4 755,40 x 0,025 % x 600 713,30 15.10.07-06.05.09 570 0,025 % 4 755,40 4 755,40 x 0,025 % x 570 677,60 15.11.07-06.05.09 539 0,025 % 4 755,40 4 755,40 x 0,025 % x 539 640,80 Kokku: 6 825,80 Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude summas 6 825,80 krooni. Kokkuvõttes tuleb lugeda kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 59 855,85 krooni (41 180,05 krooni põhivõlgnevus, 7 075 krooni renditasu perioodi eest 01.11.
3. a kuni 10.12.
4. a, 4 775 krooni lepingujärgse 1-kuulise etteteatamise nõude mittetäitmise eest ja 6 825,80 krooni viivis perioodi eest 15.03.
5. a kuni 06.05.
6. a.) Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 41 180,05 kroonilt alates 07.05.
7. a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni 0,025 % päevas. Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt

§ 162

lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, aga tunduvalt üle poole nõudest, ei ole õiglane jätta menetluskulusid poolte kanda võrdsetes osades. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta 59 855,85 / 74 199,21 x 100 = 80 % ulatuses kostja ning 20 % ulatuses hageja kanda.

§ 1741

lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 4 000 krooni ja teadaande avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõiv 100 krooni. Kohus märgib, et hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu summas 4 000 krooni.

§ 139

lõike 3 kohaselt riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt

§ 124

lõikele 1 määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga.

§ 133

lõike 2 alusel hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele, ja kulude hüvitamiseks. Kohus arvestab kõrvalnõudeid mõistlikus ulatuses, kui kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem või sellega võrdne. Hageja nõuab kostjalt 74 199,21 krooni väljamõistmist, millest põhivõlgnevus on 41 180,05 krooni ja viivise nõue moodustab 21 169,16 krooni. Seega on hagihinnaks 53 030,05 krooni. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et hagihinnale 53 030,05 krooni vastav riigilõiv hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lõike 1 ja lisa 1 järgi oli 3 000 krooni. Tulenevalt

§ 150

lõikest 4 on hagejal õigus taotleda enam makstud riigilõivu (1 000 krooni) tagastamist

3 § 150 lõike 1 punkti 1 alusel, näidates ära isiku ja pangakonto, kellele ja kuhu tuleb riigilõiv tagastada. Eeltoodut arvesse võttes kohus, rahuldades hagi, mõistab

§ 1741

lõike 3 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 2 480 krooni, mis on 80 % 3 100 kroonist (3 000 + 100).

§ 178

lõikes 1 on sätestatud, et kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Kohtunik 4