3-09-259/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. märts 2009, Jõhvi 3-09-259 XXX kaebus Laiamänni maaüksuse erastamiseks loa andmise, Sonda Vallavolikogu 01.03.2004 otsuse nr. 19/7 osaliseks ja Ida-Viru maavanema 05.10.2005 korralduse nr. 757 täielikuks tühistamiseks või õigusvastaseks tunnistamiseks ning Eesti Vabariigi ja K- J. K vahel sõlmitud lepingu tühisuse tuvastamiseks Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud
2. märts 2009 XXX esindajad Mikk Lõhmus ja Vadim Filimonov, Sonda Vallavolikogu esindaja Enno Saarmets, Ida-Viru maavanema esindaja Merle Võhma ning K-J. K esindaja Anti Aasmaa Resolutsioon 1.Lugeda XXX kaebus kõigi nõuete osas esitatuks seaduses sätestatud tähtaja rikkumisega. 2.Lugeda kaebaja poolt esitatud põhjendused mittemõjuvateks, jätta kaebetähtaeg ennistamata ning lõpetada kaebuse kohtulik menetlemine. 3.Mõista XXX K – J. K kasuks menetluskuluna välja 8850 (kaheksa tuhat kaheksasada viiskümmend) krooni. Edasikaebamise kord Määrust on võimalik vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 1 01.03.2004 võttis Sonda Vallavolikogu vastu otsuse nr. 19/7 (tl. 26-27), millega kinnitati vaba metsamaa erastajate nimekirja 13,12 ha suurune Laiamänni maaüksus ja K- J. K selle erastajana. Ida-Viru maavanema 05.10.2005 korraldusega nr. 757 (tl. 28-29) otsustati Laiamänni maa K-J. K erastada ning 22.12.2005 sõlmiti vastav müügi- ja asjaõigusleping (tl. 30-32). 03.02.2009 esitas xxx Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 1-13) ning palus, et kohus tühistaks Laiamänni maaüksuse erastamise kohta tehtud haldusaktid ja tuvastaks K- J. K sõlmitud lepingu tühisuse ning esitas samas ka alternatiivse taotlusena vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõude. Kaebaja leidis, et on kaebuse esitanud õigeaegselt ning väitis seejuures, et vaidlustatud haldusaktid polnud talle teatavaks tehtud ja ta sai need oma teabenõude peale alles 23.01.
3. Oma õiguste rikkumist vaidlustatud haldusaktidega põhjendas kaebaja väidetega, et Laiamänni maaüksus asub maa-alal, mille osas on talle väljastatud maavara kaevandamise luba nr. KMIN-105, eraõiguslik isik ei pruugi kaevandamist lubada, maa erastamata jätmise korral aga jääks see riigi omandisse ja tal tekiks õigus nõuda selle kasutada andmist. Sonda Vallavolikogu kirjalikus vastuses (tl. 55-62) leiti halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg. 1, 5 ja 9 tuginedes, et kaebuse esitamisega on ebamõistlikult viivitatud ning märgiti, et kuna teade vaba metsamaa erastamise nimekirja avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse kohta ilmus 07.11.2003 ajalehes „Põhjarannik“, pidi kaebaja erastamisest teada saama. Ida-Viru maavanema kirjalikes seisukohtades (tl. 77-82) peet samuti kaebust esitatuks kaebetähtaja rikkumisega ja leiti, et kuna kaevandamisloa taotluse arutelu ja vaba metsamaa erastajate nimekirja kinnitamine toimus Sonda Vallavolikogu 01.03.2004 istungil, oli kaebajal piisava huvi korral võimalus teada saada K- J. K kinnitamisest Laiamänni maaüksuse erastajaks. Ka kolmanda isikuna asja arutamisele kaasatud K- J. K kirjalikus vastuses (tl. 50-51) leiti, et kaebaja ei ole järginud halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg. 1 kehtestatud tähtaega. Seejuures ei peetud usutavaks, et majanduses tegutsev isik, kes taotleb kaevandamisluba, pole kursis sellega, kellele maa kuulub ning viidati erastamismenetluse avalikkusele, kinnistusraamatu kande kuupäevale ja asjaolule, et vaba metsamaa erastajate nimekirja kinnitamist ja kaevandusloa kooskõlastamist arutas Sonda Vallavolikogu samal istungil. 10.03.2009 esitatud täienduses (tl. 98-103) esitas kaebaja täiendavaid sisulisi seisukohti, selgitas kaevandamisloa menetluse käiku ja esitas kaebetähtaja ennistamise taotluse, kuid ei põhjendanud seda millegagi. Kohtuistungil jäid xxx esindajad kirjalike väidete ja taotluste juurde, pidasid kaebust tähtaegseks ning märkisid, et ennistamise taotlus on esitatud juhuks, kui kohus peaks teisiti arvama. Ennistamise põhjenduseks tõid nad välja asjaolud, et kaevandamisloa menetlemine oli pikalt peatatud, selle saamises polnud nad kindlad ja otsus tuli Riigikogu karmi diskussiooni tulemusena. Mikk Lõhmus väitis, et kaevandamisloa taotluse esitamise järgselt eeldas kaebaja, et mingeid erastamistoiminguid läbi ei viida ja teda informeeritakse kõigest, kuid tegelikkuses ei vastatud isegi selgitustaotlusele. Vadim Filimonov lisas, et vastamata jätmisega tekitati ekslik mulje nagu probleeme poleks ning väitis, et enne kinnistusraamatu kannet 16.02.2006 ei olnudki neil võimalik midagi välja selgitada. Sonda Vallavolikogu, Ida-Viru maavanema ja kolmanda isikuna kaasatud K. J. K esindajad jäid samuti kirjalike väidete ja taotluste juurde ning leidsid, et kaebus on esitatud tähtaja ületamisega ja mõjuvaid põhjuseid selle ennistamiseks ei ole. Enno Saarmets väitis, et kaebajat ei pidanudki erastamistoimingutest teavitama, kuna ta ei olnud õigustatud subjekt, kaevandamisloa saamine polnud teada ja lisaks ei olnud ka taotlust reformimata riigimaa saamiseks. Merle Võhma olulisi täiendusi ei esitanud, Anti Aasmaa soovis 8850 krooni suuruse õigusabi kulu hüvitamist ja märkis, et kaebaja pole tema volitajalt kaevandamiseks luba küsinud. 2 KOHTU PÕHJENDUSED Halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg. 1 kehtestatu kohaselt saab kaebuse haldusakti tühistamiseks esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest. xxx väidab oma kaebuses, et vaidlustatud haldusaktid polnud talle teatavaks tehtud ja ta sai nende koopiad alles vastava teabenõude peale 23.01.2009 tulnud vastuses. Just sellest kuupäevast arvutab kaebaja kaebuse esitamise tähtaega ja oma väidetes on ta veendunud, et kaebetähtaeg ei ole ületatud. Samas on ta aga esitanud ka tähtaja ennistamise taotluse. Kaebuse tähtaegne esitamine ja kaebetähtaja ennistamine on vastandlikud olukorrad, mis ei saa üheaegselt eksisteerida. Seega viitab kaebetähtaja ennistamise taotluse juurde jäämine sellele, et kaebaja ei usu ka ise, et on kaebuse esitanud seaduses kehtestatud kaebetähtaja jooksul. OÜ Kiviõli Keemiatööstus on vastuoluline ka oma muudes väidetes. Ühest küljest leitakse, et nii kohalik omavalitsus kui maavanem pidid alates kaevandamise loa taotluse esitamisest temaga arvestama ega võinud otsustada Laiamänni maaüksuse erastamise küsimust, kuid väidetakse samas, et enne kui luba Keskkonnaministeeriumi 21.11.2008 käskkirjaga nr. 1701 anti, polnud tal selle maaga mingit puutumust (tl. 129-130). Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et Ida-Viru Maavalitsuse 30.07.2003 kirja nr. 3.2-4/2149, Sonda Vallavolikogu 01.03.2004 otsust nr. 19/7 ja Ida-Viru maavanema 05.10.2005 korraldust nr. 757 pole xxx haldusmenetluse seaduse § 25 lg. 1 kehtestatud viisil kätte toimetatud. Samas väärib aga tähelepanuta asjaolu, et kaebaja ei olnud neis kajastatud vaba metsamaa erastamise menetluse osaliseks, mistõttu polnud vastupidiselt esindaja väitele (tl. 127) ei Sonda Vallavolikogul ega Ida-Viru Maavalitsusel kohustust teda oma vaidlusalustest haldusaktidest ja muudest dokumentidest teavitada. Kuni Keskkonnaministeeriumi 21.11.2008 käskkirja nr. 1701 andmiseni polnud xxx küll alust oma õiguste kaitseks kaebust halduskohtusse esitada, kuid oli võimalik asuda võimalike tulevaste õiguste realiseerimisega seotud asjaolusid välja selgitama. Halduskohtumenetluses on juba ammu levinud seisukoht, et kui isik on teada saanud teda puudutava haldusakti olemasolust, siis tuleb tal mõistliku aja jooksul astuda samme, et haldusorgan teeks selle talle teatavaks. Alates 01.09.2006 sisaldub see põhimõte ka halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg. 9, kus on kehtestatud, et kui haldusakti ei ole kaebuse esitajale teatavaks tehtud, kuid ta on muul viisil sellest teada saanud, ent viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult, loetakse kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks. Kaebaja esindaja väidetel selgitas kaebaja juba oktoobris 2008 välja, et Laiamänni maaüksus kuulub K- J.- K (tl. 129). Kohtuistungil esitatud asjaolude tabelis (tl. 134-135) on kirjas, et just siis jõudis kaebaja selgusele vaidlustatud haldusaktide olemasolus. Kindlat teadmist sellest, mis on maadega toimunud, kinnitab ka Keskkonnaministeeriumile 10.10.2008 saadetud kirja nr. 1-2/415 (tl. 134-139) esimese punkti sisu. Kuna see on esitatud vastuseks 28.08.2008 saadud kaevandamisloa väljastamise otsuse eelnõule, siis võib eeldada, et tegelik teadasaamine oli veelgi varajasem. Teabenõue Laiamänni maaüksuse erastamist puudutavate haldusaktide saamiseks on esitatud alles 15.01.2009 (tl. 35-36). Seega ei ole kaebaja ligikaudu kolme jooksul teinud midagi selleks, et saada teada teda olulisel määral puudutada võivate haldusaktide täpne sisu. Ka juhul kui lähtuda siinkohal üksnes Keskkonnaministeeriumi käskkirja nr. 1701 kuupäevast, on viivitus teabenõude esitamisel kaebaja isikut ja võimalusi arvestades ebamõislikult pikk. Seega on ta kaebuse esitamise tähtaja mööda lasknud iseenda hooletusest. Ühtegi objektiivset põhjust, millest nähtuksid takistused kaebuse õigeaegseks esitamiseks pole kirjalikus kaebuses ega esindajate poolt kohtuistungil antud seletustes nimetatud. Kindlasti ei saa selleks olla suhtlemine kaevandamisloa taotlust menetleva Keskkonnaministeeriumiga, hilinenud pöördumine õigusabiteenuse saamiseks, jõulude- ja aastavahetusega seotud töövabad päevad ega oma õiguste kaitsmine mõnes teises kohtumenetluses. Halduskohtumenetluse seadustiku § 12 lg. 3 sätestatud kaebetähtaja ennistamise võimaluse on seaduseandja ette näinud üksnes nende juhtumite tarbeks, mil kaebuse esitamine viibib kaebuse esitajast mitteolenevatel objektiivsetel põhjustel ja halduskohtus saab tähtaja ennistada vaid siis, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel. 3 Lisaks tühistamisnõudele on xxx esitanud haldusaktide ja lepingu suhtes ka tuvastamisnõuded. Halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg. 5 kohaselt võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest. Maavanem andis loa maaüksuste erastamiseks 30.07.2003 (tl. 136), Sonda Vallavolikogu kinnitas erastajate nimekirja 01.03.2004 (tl. 26-27), Ida-Viru maavanem otsustas Laiamänni maaüksuse erastamise 05.10.2008 (tl. 28-29) ja vastav leping sõlmiti 12.12.2005 (tl. 30-32). Kaebus esitati Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja 03.02.2009 (tl. 1), kui kõigi loetletud haldusaktide andmisest ja toimingu sooritamisest oli möödunud juba enam kui kolm aastat. Ühtegi põhjendust, mis võimaldaks selle tähtaja ennistamist, pole kohtule esitatud. Kuna seaduseandja ei ole seadnud tuvastamisnõude esitamise tähtaega sõltuvusse õiguste rikkumisest teadasaamise ajaga, pole xxx võimalik tugineda asjaolule, et enne kaevandamisloa väljastamist ei puutunud vaidlustatu tema õigustesse. Niisugune põhjendus võib asjakohane olla vaid kahju hüvitamise nõude puhul, sest selle esitamine sõltub kahjust või seda põhjustanud isikust teada saamise ajast. Kohtu eeltoodud järelduste kohaselt on xxx kaebus kõigi nõuete osas esitatud seaduses sätestatud kaebetähtaja rikkumisega. Kuna kaebajal ei ole ühtegi objektiivset põhjendust, millest nähtuks kaebuse õigeaegse esitamise võimatus, puuduvad kaebetähtaja ennistamiseks mõjuvad põhjused, vastav taotlus tuleb rahuldamata jätta, kaebuse kohtulik menetlemine halduskohtumenetluse seadustiku § 12 lg. 3 kohaselt lõpetada ning mõista kaebajalt sama seadustiku § 92 lg. 4 alusel välja 8850 krooni kolmanda isikuna kaasatud K- J. K õigusabikulude (tl. 151-152) katteks. Raili Randlane Kohtunik 4