2-09-30392/5

2-09-30392 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 31.

1. 2008.a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-09-30392 Menetlustoiming Lõpplahend Avaldaja Palamuse vald vallavalitsuse kaudu (Suur 5 Palamuse alevik 49226 Jõgevamaa) esindaja Marju Liivak; Puudutatud isikud Mxxxxx Kxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Kxxxxx Kxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, tegelik viibimiskoht Elva Väikelastekodu) Ivo Kütt (AB Valge ja Uiga Jõgeva osakond) Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg Palamuse valla avaldus lapse äravõtmiseks vanemalt 19.08.
2. a RESOLUTSIOON Avaldus rahuldada. Võtta Mxxxxx Kxxxxxx ära laps Kxxxxx Kxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx vanema õigusi ära võtmata. Palamuse Vallavalitsusel kui eestkosteasutusel korraldada Kxxxxx Kxxxx edasine elu. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätteandmisele järgnevast päevast. Kohus leidis 26.06.2009 esitas Palamuse vald vallavalitsuse kaudu kohtule avalduse, milles palub võtta Mxxxxx Kxxxxxx ära 31.05.2009.a sündinud poja Kxxxxx Kxxxx. Avaldaja leidis, et lapse jätmine ema juurde ohustab lapse tervist. TÜ Naistekliinik teavitas valda, et Mxxxxx Kxxx on xxxxxxxxxx.a sünnitanud enneaegselt poja. Mxxxxx Kxxx ei olnud rasedusega naistearsti jälgimisel ja andis haiglas lapseootuse kohta ebaselgeid ütlusi. Kiirabi oli ta kutsunud tugevate seljavalude tõttu. Mxxxxx Kxxx ei tuleks toime väikelapse kasvatamisega. Tal puudub tugivõrgustik ja lähedased. Mxxxxx Kxxx on töövõimetupensionär. Ta elab koos vennaga, ema on surnud, isa viibib hooldusel Jõgeva Haigla hooldusosakonnas. Mxxxxx Kxxxx õde kannab karistust Harku vanglas. Mxxxxx ja tema õde viibisid osa lapsepõlvest xxxxxxxxxx Lastekodus ja xxxxxxxxx Internaatkoolis. Mxxxxx Kxxxxxx on asjaajamine rakse, ta on vajanud valla sotsiaaltöötajate abi ja juhendamist (näiteks oma pensioniasjade ajamisel). Sotsiaaltöötajatele avaldas Mxxxxx Kxxx pärast lapse sündi, et kardab sattuda rahalistesse raskustesse ja peab last kasvatama vallasvanemana. Lapse sünniks ta mingeid ettevalmistusi ei teinud ning ei omanud ka ettekujutust vajalikest asjadest ja kulutuste suurusest. Majapidamises ja oma riiete eest hoolisemisel on Mxxxxx Kxxx lohakas ja hoolimatu. Käitumiselt on Mxxxxx Kxxx tasakaalutu, vihastab kiiresti, tarvitab alkoholi ja on koos vennaga elanud asotsiaalset elu. Rahakasutus on pillav ja enamik rahast on seni kulunud alkoholile ja suitsudele. Alkoholi tarvitas ja suitsetas ta kogu raseduse aja. Avaldaja leidis, et arsti poole pöördumata jätmine raseduse ajal viitab kas ema hoolimatusele või siis sellele, et ta ei saanud aru, mis toimub. Laps viibib alates 22.06.2009.a xxxx Väikelastekodus. Ärakuulamisel jäi avaldaja esitatud avalduse juurde. Mxxxxx Kxxx oli nõus, et talt laps ära võetakse, sest ei saaks nii väikese lapse kasvatamisega hakkama. Lapsele ei oleks kohta ja raha ka ei jätkuks. Selgitas, et sai aru, et on rase siis, kui sünnitus algas ja arsti juurde end arvele võtma minna oli juba hilja. Mxxxxx Kxxx arvas, et võib-olla tuleks toime lapse kasvatamisega siis, kui ta vanem on. Lapse esindaja leidis, et avaldus on põhjendatud, kuna Mxxxxx Kxxx ise on ka tunnistanud, et ei saaks lapse kasvatamisega ja tema eest hoolitsemisega praegu hakkama. Lapsele on praegu turvalisem olla lastekodus. Kohtu seisukoht Kohus, olles uurinud tõendeid ning kuulanud ära avaldaja ja puudutatud isiku, leiab, et avaldus lapse äravõtmiseks vanemalt vanema õiguste äravõtmiseta on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 53 lg 1 näeb ette, et ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Avalduses esitatu ja kohtu poolt vahetult kogetu põhjal on kohus seisukohal, et Mxxxxx Kxxxxx võib olla raskusi oma vastsündinud poja eest hoolitsemisega. Ta ei olnud majanduslikult, elukorralduslikult ning ka vaimselt valmis lapse sünniks. Vastsündinud, liiati veel enneaegne laps toob endaga kaasa suure vastutuse, mille kandmiseks Mxxxxx Kxxx ei ole valmis. Mxxxxx Kxxxx elukorraldus ei ole kohane väikelapse kasvatamiseks- elukohas puudub koht lapsele, tema sissetulek on väike, ta ei oska raha ratsionaalselt kasutada ja kulutab seda alkoholile ja suitsudele, tarvitab alkoholi. Tal puudub ettekujutus lapsega suhtlemisest, millele viitab tema käitumine haiglas: SA Tartu Ülikooli lastekliiniku ülevaate (t lk 10- 13) kohaselt püüdis Mxxxxx Kxxx lapse eest haiglas hoolitseda, kuid initsiatiivi üles ei näidanud- tegeles lapsega vaid söögiaegadel, söötmise vaheaegadel lapsega ei tegelenud, teda vaatama ei läinud. Mxxxxx Kxxx vajas meeldetuletust, et tuleks minna lapse eest hoolitsema ja teda söötma (ka öösel). Lapsega ei suhelnud, kui siis pigem keelas: „Ära vehkle!“, oli järsk, kasutas ka ebatsensuurseid väljendeid. Mxxxxx Kxxxx käitumine vaheldus, oli rahulik, kuid ka ärritunud, isegi agressiivne. Laps oli ema juuresolekul rahutu. Kohus tuvastas, et Mxxxxx Kxxx ei ole ka valmis oma elukorraldust ja suhtumist muutma- ta oli rahul sellega, et laps võeti temalt ära ja pandi lastekodusse. Mxxxxx Kxxx ei omanud ettekujutust, kuidas ta lapse eest kodus hoolitseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohus veendunud, et Mxxxx Kxxx suudaks iseseisvalt ja järjepidevalt hoolitseda nii väikese lapse eest. Sellises vanuses lapse puhul on ka lühiajaline hoolitsuseta jätmine ohtlik lapse elule ja tervisele. Seetõttu ei saa last jätta tema ema juurde. PKS § 53 lg 3 sätestab, et kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. Tulenevalt Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse (LaKS) §-st 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. LaKS § 24 lg 1 järgi on lapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaks perekond. Tagamaks Kxxxxx Kxxxxxheaolu ja arengut, tuleb tema edasine elu korraldada eestkosteasutusel – Palamuse Vallavalitsusel. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 3 teise lause kohaselt võib kohus jätta hagita perekonnaasja menetluse kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Maimu Laumets Kohtunik