3-09-260/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. märts 2009, Jõhvi 3-09-260 XXX kaebus Vannase maaüksuse kasutusvalduse seadmiseks loa andmise, Sonda Vallavolikogu 01.03.2004 otsuse nr. 19/8 osaliseks ja Ida-Viru maavanema 27.09.2005 korralduse nr. 730 täielikuks tühistamiseks või õigusvastaseks tunnistamiseks ning Eesti Vabariigi ja R. R vahel sõlmitud lepingu tühisuse tuvastamiseks Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud
2. märts 2009 XXX esindajad Mikk Lõhmus ja Vadim Filimonov, Sonda Vallavolikogu esindaja Enno Saarmets, Ida-Viru Maavalitsuse esindaja Merle Võhma ning R. R ja tema esindaja Kuldar-Jaan Torokoff Resolutsioon 1.Lugeda XXX kaebus kõigi nõuete osas esitatuks seaduses sätestatud tähtaja rikkumisega. 2.Lugeda kaebaja poolt esitatud põhjendused mittemõjuvateks, jätta kaebetähtaeg ennistamata ning lõpetada kaebuse kohtulik menetlemine. 3.Mõista OÜ Kiviõli Keemiatööstus R. R kasuks välja 47 200 (nelikümmend seitse tuhat kakssada) krooni. Edasikaebamise kord Määrust on võimalik vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 03.11.2003 korraldusega nr. 799 (tl. 56) andis Ida-Viru maavanem loa Sonda vallas asuvate kasutusvaldusesse antavate vabade põllumajandusmaa maatükkide plaanide ja registreerimislehtede 1 avalikuks väljapanekuks. 01.03.2004 võttis Sonda Vallavolikogu vastu otsuse nr. 19/8 (tl. 21-22), millega kinnitati vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejate nimekirja 16,2 ha suurune Vannase maaüksus ja R. R selle taotlejana. Ida-Viru maavanema 27.09.2005 korraldusega nr. 730 (tl. 23-4) otsustati seada Vannase maaüksuse kasutusvaldus R. R kasuks ning 04.10.2005 sõlmiti vastav leping (tl. 25-28). 03.02.2009 esitas xxx Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 1-12) ning palus, et kohus tühistaks Vannase maaüksusele kasutusvalduse seadmise kohta tehtud haldusaktid ja tuvastaks R. R sõlmitud lepingu tühisuse ning esitas samas ka alternatiivse taotlusena vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõude. Kaebaja leidis, et on kaebuse esitanud õigeaegselt ning väitis seejuures, et vaidlustatud haldusaktid polnud talle teatavaks tehtud ja ta sai need oma teabenõude peale alles 23.01.
3. Oma õiguste rikkumist vaidlustatud haldusaktidega põhjendas kaebaja väidetega, et Vannase maaüksus asub maa-alal, mille osas on talle väljastatud maavara kaevandamise luba nr. KMIN-105, tal oleks maapõueseaduse § 53 lg. 3 tulenev õigus maaüksus enda kasutusvaldusesse saada, kuid R. R kasuks tehtud haldusaktid takistavad seda. Sonda Vallavolikogu kirjalikus vastuses (tl. 46-53) leiti halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg. 1, 5 ja 9 tuginedes, et kaebuse esitamisega on ebamõistlikult viivitatud, osundati 07.11.2003 ja 20.01.2004 ajalehes „Põhjarannik“ avaldatud teatele ning märgiti, et kaebuse esitaja teadis põllumajandusmaade kasutusvaldusesse andmisest vähemalt 06.01.2006, sest siis esitas ta taotlused kasutusvaldusesse andmise peatamiseks. Ida-Viru maavanema kirjalikes vastuväidetes (tl. 68-70) peet samuti kaebust esitatuks kaebetähtaja rikkumisega ja leiti, et kuna kaevandamisloa taotluse arutelu ja vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejate nimekirja kinnitamine toimus Sonda Vallavolikogu 01.03.2004 istungil, oli kaebajal piisava huvi korral võimalus teada saada R. R kinnitamisest Vannase maaüksuse kasutusvaldusesse taotlejaks. Kolmanda isikuna asja arutamisele kaasatud R. R kirjalikus vastuses (tl. 72-73) leiti, et kaebus on esitatud pahauskselt ja kaebetähtaega rikkudes ning väideti, et tegelikult oli kaebaja juba aastaid teadlik tema poolt vaidlustatud haldusaktide olemasolust ja sisust. Seejuures viidati asjaolule, et aastatel 2004-2008 toimunud kirjavahetuses Keskkonnaministeeriumiga on kaebaja korduvalt käsitlenud ka kolmanda isiku maakasutusõigust ning võtnud õiguslikke seisukohti haldusaktide sisu ja tähenduse suhtes. 10.03.2009 esitatud täienduses (tl. 96-101) esitas kaebaja täiendavaid sisulisi seisukohti, pidas oma 06.01.2006 taotlust teadmatusest põhjustatud ennetuslikuks meetmeks, viitas kaevandamisloa taotluse menetlemise peatamisele ja esitas kaebetähtaja ennistamise taotluse, kuid ei põhjendanud seda millegagi. Kohtuistungil jäid xxx esindajad kirjalike väidete ja taotluste juurde, pidasid kaebust tähtaegseks ning märkisid, et ennistamise taotlus on esitatud juhuks, kui kohus peaks teisiti arvama. Ennistamise põhjendusena märkisid nad ära asjaolu, et riik ja vald on neid teadmatuses hoidnud ja loonud mulje, et kõik on korras. Mikk Lõhmus väitis, et kuni kaevandamisloa saamiseni polnud alust kohtusse pöörduda, kaebaja tuli nende büroosse detsembri keskel, vajalike materjalide saamine oli pika pühade perioodi tõttu raskendatud ja alles jaanuari keskel sai õiguste rikkumine selgeks. Vadim Filimonov lisas, et enne kinnistusraamatu kannet 19.12.2005 ei olnudki võimalik midagi välja selgitada ja väitis, et materjalide saamise protsess oli raske ja algas äraütlemisega. Sonda Vallavolikogu ja Ida-Viru maavanema esindajad ning kolmanda isikuna kaasatud R. R ja tema esindaja jäid samuti kirjalike väidete ja taotluste juurde ning leidsid, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega ja mõjuvaid põhjuseid selle ennistamiseks ei ole. Enno Saarmets väitis, et kuna kaebaja ei olnud põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamise õigustatud subjekt, ei pidanud teda vastavatest toimingutest teavitama. Merle Võhma olulisi täiendusi ei esitanud. R. R esindaja 2 Kuldar-Jaan Torokoff soovis 47 200 krooni suuruse õigusabi kulu hüvitamist ja leidis, et tähtaja arvutamisel tuleks lähtuda 06.01.2006 taotlusest, sest hiljemalt selleks ajaks oli kaebaja jõudnud seisukohale, et maade kasutusvaldusesse andmine rikub tema õigusi. Veel märkis esindaja, et kaebaja jutt pole usutav, tegelikult ta teadis maa kasutamisest ning juriidilise isikuna oli tal võimalik kasutada õigusabi ja varem kinnistusraamatusse pääseda. R. R ise väitis, et kaebaja juhatuse liige Toomas Tamm soovis korduvalt telefoni teel, et ta maast loobuks. KOHTU PÕHJENDUSED Halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg. 1 kehtestatu võimaldab esitada kaebust haldusakti tühistamiseks 30 päeva jooksul selle teatavakstegemisest. xxx väidab oma kaebuses, et vaidlustatud haldusaktid ei olnud talle teatavaks tehtud ja ta sai nende ärakirjad alles vastava teabenõude peale 23.01.2009 tulnud vastuses. Sellest kuupäevast arvutab kaebaja kaebuse esitamise tähtaega ja on oma väidetes veendunud, et pole kaebetähtaega ületanud, kuid on samas esitanud ka taotluse tähtaja ennistamiseks. Kaebuse tähtaegne esitamine ja kaebetähtaja ennistamine on vastandlikud olukorrad, mis ei saa samaaegselt eksisteerida. Seega viitab kaebetähtaja ennistamise taotluse juurde jäämine sellele, et kaebaja ei usu tegelikult ka ise, et on kaebuse esitanud seaduses kehtestatud kaebetähtaja jooksul. Vastuolud on ka xxx muudes väidetes. Ühest küljest leitakse, et kohalik omavalitsus ja maavanem pidid juba alates kaevandamisloa taotluse esitamisest temaga arvestama ega saanud anda Vannase maaüksust R. R kasutusvaldusesse, kuid väidetakse samas, et enne kui luba Keskkonnaministeeriumi 21.11.2008 käskkirjaga nr. 1701 lõpuks anti, polnud kaebajal selle maaga vahetut puutumust (tl. 133). Käesolevas asjas ei ole mingit vaidlust selles, et Sonda Vallavolikogu 01.03.2004 otsust nr. 19/8 ning Ida-Viru maavanema 03.11.2003 korraldust nr. 799 ja 27.09.2005 korraldust nr. 730 ei ole xxx haldusmenetluse seaduse § 25 lg. 1 kehtestatud viisil kätte toimetatud. Samas aga ei olnudki Sonda Vallavolikogul ja Ida-Viru Maavalitsusel vastavat kohustust, sest kaebaja polnud neis kajastatud vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmise menetluse osaline. Kaebaja esindaja väide, et enne Keskkonnaministeeriumi 21.11.2008 käskkirja nr. 1701 saamist polnud xxx alust oma õiguste kaitseks halduskohtusse pöörduda (tl. 133), on iseenesest õige. Samas on aga selge, et ta oli teadlik maaüksuste teiste isikute kasutusse andmise võimalusest (tl. 61) ja on 10.10.2008 kindlaks teinud, et Vannase maaüksusega nii ka toimiti (tl. 132). Halduskohtumenetluses on juba ammu levinud seisukoht, et kui isik on teada saanud teda puudutava haldusakti olemasolust, siis tuleb tal mõistliku aja jooksul astuda samme, et haldusorgan teeks selle talle teatavaks. Alates 01.09.2006 sisaldub see põhimõte ka halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg. 9, kus on kehtestatud, et kui haldusakti ei ole kaebuse esitajale teatavaks tehtud, kuid ta on muul viisil sellest teada saanud, ent viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult, loetakse kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks. Kohtuistungil esitatud asjaolude tabelis (tl. 138-139) on üheselt kirjas, et kinnistusraamatu andmetega tutvumisel jõudis kaebaja selgusele vaidlustatud haldusaktide olemasolus. Kindlat teadmist sellest, mis on maadega toimunud, kinnitab ka Keskkonnaministeeriumile 10.10.2008 saadetud kirja nr. 1-2/415 (tl. 75-77) esimese punkti sisu. See on esitatud vastuseks 28.08.2008 saadud kaevandamisloa väljastamise otsuse eelnõule ning võib eeldada, et tegelik teadasaamine oli veelgi varajasem. Teabenõue Sonda vallas asuvaid maaüksusi puudutavate haldusaktide saamiseks on esitatud alles 15.01.2009 (tl. 29-30). Seega ei ole kaebaja enam kui kolme jooksul teinud midagi selleks, et saada teada teda olulisel määral puudutada võivate haldusaktide täpne sisu. Ka juhul kui lähtuda üksnes Keskkonnaministeeriumi käskkirja nr. 1701 kuupäevast, on viivitus teabenõude esitamisel kaebaja isikut ja võimalusi arvestades ebamõislikult pikk. Seega on ta kaebuse esitamise tähtaja mööda lasknud iseenda hooletusest. Ühtegi objektiivset põhjust, millest nähtuksid takistused kaebuse õigeaegseks esitamiseks pole kirjalikus kaebuses ega esindajate poolt kohtuistungil antud seletustes nimetatud. Kindlasti ei saa selleks olla hilinenud pöördumine õigusabiteenuse saamiseks, jõulude- ja aastavahetusega seotud töövabad päevad, hõivatus mistahes korralduslike 3 küsimustega tegelemisel ega oma õiguste kaitsmine mõnes teises kohtumenetluses (tl. 132 ja 139). Halduskohtumenetluse seadustiku § 12 lg. 3 sätestatud kaebetähtaja ennistamise võimaluse on seaduseandja ette näinud üksnes nende juhtumite tarbeks, mil kaebuse esitamine viibib kaebuse esitajast mitteolenevatel objektiivsetel põhjustel ja halduskohtus saab tähtaja ennistada vaid siis, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel. Lisaks tühistamisnõudele on xxx esitanud haldusaktide ja lepingu suhtes ka tuvastamisnõuded. Halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg. 5 kohaselt saab kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest. Maavanem andis loa maaüksuste kasutusvaldusesse andmiseks 03.11.2003 (tl. 56), Sonda Vallavolikogu kinnitas kasutusvaldusesse taotlejate nimekirja 01.03.2004 (tl. 21-22), Ida-Viru maavanem otsustas seada Vannase maaüksuse R. R kasutusvaldusesse 27.09.2005 (tl. 23-24) ja vastav leping sõlmiti 04.10.2005 (tl. 25-28). Kaebus esitati Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja 03.02.2009 (tl. 1), kui kõigi loetletud haldusaktide andmisest ja toimingu sooritamisest oli möödunud juba enam kui kolm aastat. Ühtegi põhjendust, mis võimaldaks selle tähtaja ennistamist, pole kohtule esitatud. Kuna seaduseandja ei ole seadnud tuvastamisnõude esitamise tähtaega sõltuvusse õiguste rikkumisest teadasaamise ajaga, ei ole xxx võimalik tugineda asjaolule, et enne kaevandamisloa väljastamist ei puutunud vaidlustatu tema õigustesse. Niisugune põhjendus võiks olla kohane ainult kahju hüvitamise nõude puhul, sest selle esitamine sõltub kahjust või seda põhjustanud isikust teada saamise ajast. Eeltoodud järelduste kohaselt on xxx kaebus kõigi nõuete osas esitatud seaduses sätestatud kaebetähtaja rikkumisega. Kuna kaebaja ei ole nimetanud mingeid objektiivseid põhjendusi, milledest nähtuks kaebuse õigeaegse esitamise võimatus, puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks, vastav taotlus tuleb täies ulatuses rahuldamata jätta, kaebuse kohtulik menetlemine halduskohtumenetluse seadustiku § 12 lg. 3 kohaselt lõpetada ning mõista kaebajalt sama seadustiku § 92 lg. 4 alusel välja 47 200 krooni kolmanda isikuna kaasatud R. R õigusabikulude katteks. See summa on asja keskmist keerukust ja mahtu arvestades küll suur, kuid puudub alus arvata, et kohtule tasumise tõenduseks esitatud maksekorraldus (tl. 144) on võltsitud ning pole ka midagi võimatut selles, kui õigusabi teenuse osutamiseks kulutatigi just nimelt 20 tundi nagu on märgitud vastavasse arvesse (tl. 144). Raili Randlane Kohtunik 4