Obsah (4)

§ 12§ 84§ 9§ 5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 29.05.2009, Tallinn Haldusasja number 3-07-2674 Haldusasi E.T kaebus Paldiski Linnavolikogu 13.03.2008 ots

§ 12lg 3).

2. Tagastada riigilõiv määruse jõustumisel kokku summas 160 krooni E.T arveldusarvele xxxxxxxxxxx Swedbank (

§ 84lg 4 p 4).

3. Sekretäril saata käesolev määrus: - kaebajale; - vastustaja esindajale; - kolmanda isiku esindajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on õigus esitada määruskaebus ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (

§ 12lg 3, 47¹ lg 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Paldiski Linnavolikogu 08.02.2007 otsusega nr 16 otsustati AS Alexela Terminal poolelioleva detailplaneeringu (edaspidi planeering) menetlemine ilma keskkonnamõju strateegilist hindamist algatamata.
2. Paldiski Linnavolikogu 29.11.2007 otsusega nr 71 muudeti osaliselt 08.02.2007 otsuse nr 16 õiguslikku alust ja motivatsiooni.
3. 31.12.2007 esitas E.T kaebuse Paldiski Linnavolikogu 08.02.2007 otsuse nr 16 ja 29.11.2007 otsuse nr 71 tühistamiseks. Ühtlasi taotles kaebaja 08.02.2007 otsuse nr 16 peale kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. 1
4. Tallinna Halduskohtu 02.05.2008 määrusega tagastati kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 11 lg 3¹ p 5 alusel. Tallinna Ringkonnakohtu 12.08.2008 määrusega halduskohtu määrus tühistati ning saadeti asi halduskohtule edasiseks menetlemiseks.

1. Viidatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendi punktis 10 selgitas kohus, et Paldiski Linnavolikogu on asjassepuutuva planeeringu 13.03.2008 otsusega nr 1-3/10 juba kehtestanud, mistõttu tuleks kaebajal oma õiguste efektiivse kaitse tagamiseks vaidlustada detailplaneeringu kehtestamise otsus.
2. 11.09.2008 esitas kaebaja 13.03.2008 otsuse nr 1-3/10 peale tühistamiskaebuse (haldusasi nr 308-1800).
3. 18.09.2008 võttis kohus kaebused haldusasjades nr 3-07-2674 ja 3-08-1800 menetlusse ja liitis haldusasjad.
4. 31.12.2008 anti käesolev haldusasi menetlemiseks üle kohtunik Kristina Maimannile. 04.02.2009 kohtunõudega teatas kohus kaebajale, et nõustub kaebaja 16.12.2008 vastuses märgitud seisukohaga, et otsuste nr 16 ja nr 71 näol ei ole tegemist haldusaktidega, vaid menetlustoimingutega. Kohus märkis, et kaebajal tuleb kohtule teatada, kas ta nõustub, et kohus jätkab haldusasja eelmenetlust Paldiski Linnavolikogu 13.03.2008 otsuse nr 1-3/10 tühistamise nõudes, mille läbivaatamine hõlmab ka menetlustoimingute (mis on vormistatud ekslikult haldusaktidena) õiguspärasuse hindamist, kuna lõplik haldusakt on kaebaja arvates õigusvastane vaid seetõttu, et detailplaneeringu menetluses oleks tulnud algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine. Kohus selgitas ka tähtaja ennistamise taotluse esitamise vajalikkust.
5. 17.02.2009 esitas kaebaja oma seisukoha kohtunõudele, milles märkis, et nõustub kohtuga selles, et haldusasja menetlust võiks jätkata 13.03.2008 otsuse nr 1-3/10 tühistamise nõudes. Kaebaja esitas kohtule ka kaebetähtaja ennistamise taotluse, kui kohus leiab, et tähtaega on ületatud. Kaebaja leiab, et kaebus tuleks lugeda tähtaegseks, kuna detailplaneeringu kehtestamise otsusest sai kaebaja teada 12.08.2008 Tallinna Ringkonnakohtu määrusest. Kaebaja palub tähtaja ennistamisel arvestada eelkõige asjaoluga, et kaebaja ei olnud teadlik, et haldusorgan on planeeringu juba kehtestanud. Samuti arvas kaebaja, et menetlustoimingute vaidlustamine peatab vaidlustatud planeeringu menetluse ning kaebaja oli eksitusse viidud kohtu poolt tulenedes kohtu seisukohast, et kaebajal ei ole kaebeõigust (kuidas oleks saanud kaevata Paldiski Linnavolikogu otsuse nr 1-3/10 peale kaebeõigust omamata). Seetõttu ei jälginud kaebaja ka piisava tähelepanelikkusega ajakirjandust või volikogu otsustusi. Kaebaja leiab (tlk 3, I köide), et vaidlustatud otsus nr 1-3/10 avaldati sisuliselt mitteloetavas lehes. Oma otsuseid avaldab Paldiski omavalitsus Harjumaal levivas ajalehes Harju Ekspress, mida Paldiskis loeb mitte üle paarikümne inimese 5000-st. Enamloetavad on Eestis Päevaleht, Õhtuleht jt. Harju Ekspress ei ole ei kohalik ega üleriiklik leht. Kaebaja leiab, et omavalitsuse territooriumil elavate elanike poolt mitteloetava lehe valimine otsuste avaldamiseks on võrdsustatav mitteavaldamisega ehk otsuse mittekättetoimetamisega haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 31 lg 5 tähenduses. Seega on täitmata planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 25 lg-st 4 tulenev planeerimisotsuste avalikustamise kohustus ning kaebajal ei olnud võimalustki otsusest varem teada saada.
6. Vastustaja leiab, et kuna kaebus on kohtule laekunud 11.09.2008, on see esitatud PlanS § 26 lg 1 sätestatud ühekuulist tähtaega rikkudes ning tähtaja ületamiseks puudub mõjuv põhjus. Kaebaja põhjendab tähtaja möödalaskmist sellega, et otsusest nr 1-3/10 anti teada vähese loetavusega (kaebaja sõnul „sisuliselt mitteloetavas”) ajalehes Harju Ekspress. Kaebaja sellised väited ei anna alust tähtaja ennistamiseks. Kaebuses möönab kaebajagi, et talle oli teada, et: „oma otsuseid avaldab Paldiski omavalitsus Harjumaal levivas ajalehes Harju Ekspress”. Märkus ajalehe 2 loetavuse kohta ühes või teises piirkonnas on asjakohatu. Pealegi on Peetri tn 1 ja 2a kinnistute detailplaneeringu menetluse teated avaldatud samuti samas lehes: 10.08.2007 Harju Ekspressis teade avaliku väljapaneku kohta 10.08.-24.08.2007; 28.09.2007 Harju Ekspressis teade avaliku väljapaneku tulemuste 08.10.2007 toimunud avaliku arutelu kohta; 12.10.2007 Harju Ekspressis teade detailplaneeringu teistkordse avaliku väljapaneku kohta 23.10.06.11.2007; 09.11.2007 Harju Ekspressis teade avaliku väljapaneku tulemuste 19.11.2007 toimunud avaliku arutelu kohta; 23.11.2007 Harju Ekspressis teade avalikul arutelul laekunud märgukirjast (A.Z ja J.Š vastuseis). Otsus nr 1-3/10 avaldati 14.03.
7. (s.o tegemisele järgneval päeval) ka Paldiski linna internetilehel: http://www.paldiski.ee/failid/1403081130_1_.pdf. Juba üksnes kodulehel planeeringut kehtestava otsuse märkamata jätmine kinnitab muuhulgas ka kaebuse esitaja huvi puudumist käsitletavas küsimuses ning kinnitab mõjuvate põhjuste puudumist tähtaja ületamisel. Kaebaja põhjendus, et ta oli veendunud, et vaidlustades planeeringu käigus tehtud menetlustoiminguid, peatub ka planeeringu menetlus, ei põhine seadusel. Kuna kaebaja esitab erinevatel aegadel erinevaid põhjendusi, ei saa kaebaja põhjendusi lugeda usaldusväärseteks. Kaebaja põhjendused on otsitud ning esitatud kohtu eksiteele viimiseks. Asjaolu, et kaebuse esitaja ei jälginud piisava hoolega ajakirjandust ega volikogu otsustusi, ei ole mõjuvaks põhjuseks tähtaja möödalaskmisel. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-57-02 (p 20) selgitanud, et kaebetähtaja eesmärk on kaitsta õiguskindlust. Kaebaja huvi saada õiguskaitset tuleb kaaluda ja võrrelda kolmanda isiku huviga detailplaneeringu alusel tegutsemiseks ning avaliku huviga territooriumide planeerimisel. Kolmanda isiku huvi ja avalik huvi haldusakti kehtimajäämise suhtes on seda kaalukamad, mida enam on tähtaega ületatud. Mida enam on tähtaega ületatud, seda kaalukam peab olema ületamise põhjus. Kaebuse esitaja ei ole oma taotluses näidanud ühtki kaalukat põhust, miks peaksid vastustaja ja kolmanda isiku huvid olema nii vähetähtsad, et neid võiks kahjustada.
8. Kolmas isik AS Alexela Terminal ei pea kaebaja tähtaja ennistamise taotluses sisalduvaid väiteid piisavaks aluseks tähtaja ennistamiseks ja leiab, et menetlus tuleks lõpetada. Asjaolu, et kaebuse esitaja juba 2007 lõpus vaidlustas planeeringut puudutava otsuse (otsus nr 16 ja nr 71) annab alust kahelda kaebaja väidetes, et ta sai planeeringu kinnitamisest teada alles Tallinna Ringkonnakohtu 12.08.2008 määrusest. Igal juhul oleks kaebaja pidanud teada saama otsusest oluliselt varem. Kuivõrd kaebajal oli juba käimasolev kohtuvaidlus antud detailplaneeringu küsimuses, siis tuleb pidada loomulikuks ning mõistlikuks, et isik, kes on planeerimismenetluses vaidlustanud haldusakti, tunneb ka edaspidiselt huvi, mis samas menetluses toimub, s.t jälgib kõrgendatud tähelepanuga kõiki sama menetluse etappe. Kolmas isik ei nõustu väitega, et Harju Maakonna ajalehe Harju Ekspress näol on tegemist mitteloetava lehega ning nagu oleks vastustaja mainitud ajalehes oma otsuste avaldamisega jätnud täitmata planeerimisotsuse avaldamise kohustuse. Harju Ekspress on käsitletav kohaliku ajalehena. Tegemist on riigi teatud piirkonnas ilmuva väljaandega, mis käsitleb muuhulgas Harju Maakonnas toimuvaid kohaliku tähtsusega sündmusi. Kaebaja poolt viidatud haldusmenetluse seadus ei jaota ajakirjandusväljaandeid rohkematesse kategooriatesse kui üleriiklik ja kohalik ajaleht, mistõttu tuleb lähtuda tõlgendusest, et juhul kui ajaleht pole üleriiklik, on tegemist kohaliku väljaandega. Seda seisukohta toetab ka näiteks internetiotsingusüsteemis NETI esitatud meediaväljaannete katalogiseerimissüsteem, mille kohaselt on Harju Ekspress kui maakonnaleht kohalike ajalehtede kategoorias. Samast väljatrükist nähtub, et Paldiski linnas teisi kohalikke lehti ei olegi, seega on Harju Ekspress kohaliku elu küsimusi puudutavate teemade avaldamiseks igati kohane väljaanne. Lisaks sätestab PlanS § 11 lg 2 vastava ajalehe mõiste planeerimisseaduse tähendusest ning viidatud sätte p 3 alusel on selleks detailplaneeringute puhul vähemalt üks kord 3 kuus ilmuv valla- või linnaleht ja regulaarselt ilmuv maakonnaleht või üleriigilise levikuga päevaleht. PlanS § 25 lg 4 järgi avaldab kohalik omavalitsus detailplaneeringu kehtestamise teate vastavas ajalehes ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates. Seega jätab PlanS kohalikule omavalitsusele valikuõiguse, millises väljaandes oma planeeringutega seonduvaid teadaandeid avaldada. Harju Ekspress on nädalaleht, mis ilmub 1 kord nädalas reedeti, seega on tegemist regulaarselt ilmuva maakonnalehega ning PlanS nõuetele vastava väljaandega. Seega on kohalik omavalitsus täitnud planeeringu avalikustamise kohustuse. Kaebaja on ka ise oma kaebuses viidanud asjaolule, et oma otsuseid avaldab Paldiski omavalitsus Harjumaal levivas ajalehes „Harju Ekspress”. Seega on tegemist kaebuse esitajale teada oleva asjaoluga. Lisaks on kõik Paldiski linnavolikogu otsused kättesaadavad Paldiski linna koduleheküljel http://www.paldiski.ee/index.php?id=
9. Seega pidi kaebaja olema planeeringu kehtestamisest Paldiski linnavolikogu poolt teadlik. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse põhiväiteks on see, et kaebaja oli veendunud, nagu peataks menetlustoimingute vaidlustamine planeeringu menetlemise ja lisaks oli kaebaja kohtu poolt eksimusse viidud, mille tulemusena arvas kaebaja, et tal pole kaebeõigust. Esmalt räägib viimase väite vastu kaebaja enda tegevus ning väited, mille kohaselt ta kohtunikuga endal kaebeõiguse puudumise osas ei nõustunud ja vaidlustas Tallinna Halduskohtu vastavasisulise määruse Tallinna Ringkonnakohtus. Seega pidi kaebaja määruskaebust esitades olema seisukohal, et tal on siiski kaebeõigus olemas. Samuti ei nähtu asjas, et kaebaja oleks taotlenud esialgse õiguskaitse abinõude rakendamist (nt planeerimismenetluse peatamine), mistõttu ei saanud kaebajal kuidagi tekkida arvamust, et ühe menetlustoimingu vaidlustamine peatab kogu planeerimismenetluse. Lisaks on kaebaja ise tunnistanud, et peale määruskaebuse esitamist ei jälginud ta piisava tähelepanelikkusega ajakirjandust ja volikogu otsustusi. Kolmas isik on seisukohal, et objektiivsed asjaolud, mis oleksid takistanud õigeaegset kohtusse pöördumist, puuduvad ning subjektiivsed asjaolud (nt isiku arusaamisvõime menetluslikult keeruliste menetluste puhul ning kohtumenetluses osalemise kogemus) pigem kinnitavad, et kaebaja oli või pidi olema teadlik otsuse nr 1-3/10 vastuvõtmisest oluliselt varem kui on esitatud kaebus. Nimelt on kaebajal teadmised ja kogemused nii kohaliku omavalitsuse tööst kui ka kohtumenetluses osalemisest. Kaebaja on lõpetanud aastal 2000 Sisekaitseakadeemia justiitskolledži ning tegemist on kahtlemata muuhulgas juriidilisi teadmisi andva õppeasutusega. Lisaks on kaebaja olnud lühikest aega kinnitatud Loksa linnavalitsuse liikmeks ning nimetatud Loksa abilinnapea kohale. Kirjeldatud otsus on küll hiljem Loksa linnavolikogu poolt tühistatud, kuid kõnealused otsused näitavad siiski ilmekalt, et kaebaja kui endine kohaliku omavalitsuse täitevorgani liige peaks olema hästi kursis ka kohaliku omavalitsuse tööpõhimõtete, muuhulgas otsuste avaldamise ja vaidlustamise korraga. Samuti on kaebaja juba varasemalt halduskohtumenetluses osalenud. Seega ei ole väited enda vaidlustatavast haldusaktist mitteteadmise kohta usutavad. KOHTU PÕHJENDUSED
10. Kohtu menetluses on täpsustatud kaebusena E.T kaebus Paldiski Linnavolikogu 13.03.2008 otsuse nr 1-3/10, millega kehtestati Peetri 1 ja Peetri 2 kinnistute detailplaneering, tühistamiseks.

§ 9

lg 1 kohaselt kaebuse haldusakti tühistamiseks võib halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti.

§ 9

lg 9 kohaselt kui haldusakti ei ole kaebuse esitajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult loetakse kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks. PlanS § 26 lg 1 kohaselt on igal isikul õigus ühe kuu jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest pöörduda kohtusse, kui ta 4 leiab, et otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Vaidlusalune planeering kehtestati Paldiski Linnavolikogu 13.03.2008 otsusega nr 1-3/

1. Planeeringu kehtestamise teade avaldati 20.03.2008 ajalehes Harju Ekspress. Kaebus 13.03.2008 otsuse nr 1-3/10 peale on kohtule esitatud elektrooniliselt ning digitaalselt allkirjastatuna 11.09.
2. Kaebaja märgib, et sai vaidlustatud otsusest teadlikuks Tallinna Ringkonnakohtu 12.08.2008 määrusest (määrus on kaebaja poolt kätte saadud 15.08.2008, tlk 43 väljastusteade). Kohus leiab, et kaebus ei ole tähtaegne. Kaebaja on märkinud, et tal ei olnud võimalik otsusest varem teada saada, kuna vastustaja avaldas otsuse mitteloetavas lehes ning seega on täitmata PlanS § 25 lg-st 4 tulenev planeerimisotsuste avalikustamise kohustus. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. PlanS § 25 lg 4 kohaselt üldplaneeringu ja detailplaneeringu kehtestamise teate avaldab kohalik omavalitsus vastavas ajalehes ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamisest arvates. PlanS § 11 lg 2 p 3 kohaselt vastav ajaleht detailplaneeringu puhul on vähemalt üks kord kuus ilmuv valla- või linnaleht ja regulaarselt ilmuv maakonnaleht või üleriigilise levikuga päevaleht, mis kohaliku omavalitsuse poolt on määratud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks. Seega on kohaliku omavalitsuse valida, millises lehes ta planeeringu kehtestamise otsuse avaldab. Käesoleval juhul on seda tehtud Harju Ekspressis, mis vastab PlanS § 11 lg 2 p 3 nõudele (on regulaarselt ilmuv maakonnaleht). Antud juhul on ka kaebaja kinnitanud, et on teadlik, millises lehes Paldiski linn oma ametlikke teateid avaldab. Lisaks on Paldiski Linnavolikogu otsused kättesaadavad Paldiski linna kodulehel. Vaidlus puudub selles, et kaebaja ei ole isik, kellele oleks tulnud planeeringu kehtestamise otsus tähtkirjaga kätte toimetada tulenevalt PlanS § 25 lg 7 p-dest 1-
3. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et planeering pandi avalikule väljapanekule kaks korda, millest informeeriti ka ajalehes Harju Ekspress (10.08.2007 ja 12.10.2007). Mõlema avalikustamise käigus kaebaja ühtki kirjalikku ettepanekut või vastuväidet kohalikule omavalitsusele ei esitanud. Samuti ei saa käesoleval juhul oluliseks pidada kaebaja väidet ajalehe vähese loetavuse kohta. Kohus selgitas ka 10.03.2009 kohtunõudes, et Riigikohtu 07.05.2003 lahendist nr 3-3-1-31-03 lähtudes võib haldusorganil teatud juhtudel olla avalikkuse seaduses ettenähtust intensiivsema teavitamise kohustus, kuid antud juhul oli kaebaja kohtus vaidlustanud detailplaneeringu menetluse raames tehtud menetlustoimingud, mistõttu oli ta teadlik toimuvast menetlusest ning pidi olema teadlik lõpliku haldusakti vastuvõtmise võimalikkusest. Sellest tulenevalt pidi kaebaja ise olema hoolikas omavalitsuse poolt toimuva menetlusega seoses avaldatavate teadete jälgimisel, eriti arvestades asjaolu, et kaebaja oli ka teadlik, millises lehes omavalitsus ametlikke teateid avaldab. Seega saab lugeda vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamise otsuse kaebajale teatavaks tehtuks teate avaldamisega eelnimetatud ajalehes, märgitud kuupäeval (20.03.2008). Vaidlustamise tähtaega ületas kaebaja seega ligi 4,5 kuu võrra.

§ 12

lg 3 kohaselt rahuldab kohus tähtaja ennistamise taotluse, kui tähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. Kohus ei nõustu vastustaja esindaja seisukohaga, et kohus ei oleks pidanud selgitama kaebajale teistkordselt tähtaja ennistamise taotluse esitamise vajalikkust. Kaebaja lähtus ekslikust seisukohast, et menetlusse võtmise määrusega lahendas kohus ka kaebuse esitamise tähtaja küsimuse, mistõttu oli teistkordne selgitamine vajalik. Samuti on ebaõige vastustaja esindaja seisukoht, et

§ 5lg 1 alusel Ts

KMS § 67 lg-t 2 kohaldades tuleks asuda seisukohale, et 5 kaebaja ei saa taotleda tähtaja ennistamist, kuna möödalastud tähtaja lõppemisest on möödunud rohkem kui kuus kuud. Halduskohtumenetluses reguleerib tähtaja ennistamist

§ 12lg 3.

Tähtaja saab kohtupraktika kohaselt mõjuval põhjusel möödalastuks lugeda siis, kui kaebuse tähtaegseks esitamiseks esinesid objektiivsed takistused või kui muudest põhjustest (teatud juhtudel ka subjektiivsetest) tulenevalt ei saanud tähtaja jooksul kaebuse esitamist mõistlikult eeldada. Kohus leiab, et tähtaja ennistamiseks antud juhul mõjuvad põhjused puuduvad. Kaebaja palub tähtaja ennistamisel arvestada eelkõige asjaoluga, et kaebaja ei olnud teadlik, et haldusorgan on planeeringu juba kehtestanud. Samuti arvas kaebaja, et menetlustoimingute vaidlustamine peatab vaidlustatud planeeringu menetluse ning kaebaja oli eksitusse viidud kohtu poolt tulenedes kohtu seisukohast, et kaebajal ei ole kaebeõigust. Kohus on eelnevalt märkinud, et kaebaja ei täitnud omapoolset hoolsuskohustust, mistõttu tulenes detailplaneeringu kehtestamise otsusest mitteõigeaegselt teadasaamine kaebaja enda tegevusetusest. Kaebaja on olnud teadlik nii ametlike teadete avaldamise kohast, toimuvast menetlusest kui haldusakti vaidlustamise tähtajast ja korrast. Kohus leiab, et kaebaja ei ole isikuks (kolmanda isiku esindaja poolt esitatud põhjustel), keda võiks pidada õiguslikes küsimustes täielikult kogenematuks ning kelle eksimus protsessitoimingutes oleks seetõttu vabandatav (vt Riigikohtu lahend 3-3-1-57-02). Protsessiõiguslikult on keerukas küsimus menetlustoimingu vaidlustamise lubatavusest, kuigi antud juhul ei saanud see lõpliku haldusakti vaidlustamisel olla eksitav. Kaebajal ei saanud oma haridust ja kogumusi arvestades tekkida veendumust selles, et haldusorgan menetlustoimingu vaidlustamise tõttu ei saa viia haldusmenetlust lõpuni. Ükski õigusakt sellist keeldu ei sätesta. Samuti ei ole asjakohane kaebaja väide kohtupoolsest eksitamisest. Kohus on juba 31.01.2008 määruses (tlk 18) selgelt märkinud, et PlanS § 26 lg 1 alusel on võimalik vaidlustada planeeringu kehtestamise otsust. Sama on korratud kaebuse tagastamise määruses (p 7). Kohus eksis vaid selles, et pidas menetlustoimingute vaidlustamist enne lõpliku haldusakti (planeeringu kehtestamise otsuse) andmist mittelubatavaks. Menetlustähtaegade järgimine on oluline tulenevalt õiguskindluse printsiibist. Kui lubada protsessiosalisel vaidlustada haldusakti sõltumata kaebetähtaja möödumisest ja tähtaja möödalaskmise põhjustest, ei saaks haldusorgan ja kolmandad isikud kindlad olla, et haldusakt on jõustunud ja muutunud vaidlustamatuks. Tähtaja ennistamine on erand ja tuleb kõne alla üksnes mõjuvate põhjuste olemasolul. Kohus on seisukohal, et mõjuvad põhjused kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks antud juhul puuduvad, mistõttu ei ole vajadust kaaluda ka kolmanda isiku huve. Taotlus tähtaja ennistamiseks tuleb

§ 12lg 3 alusel jätta rahuldamata.

13. Kuna kohus jätab tähtaja ennistamata, siis tuleb kohtul

§ 12lg 3 alusel lõpetada menetlus.

14.

§ 84

lg 4 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv menetluse lõpetamisel, kui kaebuse esitamise tähtaeg on mõjuva põhjuseta mööda lastud. Kaebaja on tasunud kaebuse nõuetelt riigilõivu kokku 160 krooni, mis kuulub määruse jõustumisel tagastamisele lõivu tasunud isiku arveldusarvele vastavalt kohtule esitatud maksekorraldustele. Kristina Maimann Kohtunik 6