3-06-2085/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. detsembril 2008, Jõhvi 3-06-2085 L. O kaebus Narva Linnavalitsuse Ehitusinspektsiooni 10.05.2002 ehitusloa nr. 75 tühistamiseks
2. detsember 2008 L. O, tema esindaja Liudmila Bogdanova, Narva Linnavalitsuse esindaja Sergei Solodov, T.S ning L. L esindaja Liina Naaber-Kivisoo Resolutsioon 1.Lugeda L. O kaebus esitatuks seaduses sätestatud tähtaja rikkumisega ning lõpetada selle kohtulik menetlemine. 2.Mõista L. L L. L kasuks menetluskuluna välja 33 366,36 krooni (kolmkümmend kolm tuhat kolmsada kuuskümmend kuus krooni ja 36 senti). Edasikaebamise kord Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 10.05.2002 väljastas Narva Linnavalitsuse Ehitusinspektsioon Tatjana Sokolovale Narvas Suur 7-18 asuva korteri rekonstrueerimiseks ehitusloa nr. 75 (tl. 11). 24.10.2006 esitas L. O Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl. 3) ning palus ehitusluba tühistada. Kaebuses ja selle täpsustuses (tl. 26) väitis ta, et sai ehitusloast teada alles 24.09.2006 saadud vastusega, vaidlustas selle 06.09.2008 Narva Linnavalitsuse Ehitusinspektsioonis, kuid taotlus jäeti rahuldamata. Oma nõuet põhjendas ta asjaõigusseaduse § 72 lg. 1 ja § 74 lg. 1 tuginedes väitega, et korteri nr. 18 rekonstrueerimiseks puudub korteriomanike kokkulepe. Narva Linnavalitsuse kirjalikus vastuses (tl. 63-64) kaebusega ei nõustutud ja viidati asjaolule, et rekonstrueerimine oli korteri nr. 18 ja pööningu rendilepingu tingimuseks. Kolmanda isikuna asja arutamisele kaasatud L. L kirjalikus seisukohas (tl. 72-74) leiti, et kaebetähtaeg ehitusloa tühistamiseks on möödunud ja viidati asjaoludele, et 02.02.2002 toimunud 1 korteriühistu üldkoosolekul arutati pööningupinna väljaehitamist kaebaja osavõtul, et aktiivne ehitustegevus algas koheselt peale ehitusloa väljastamist ning ehitusloa olemasolust sai ta teada ka korteri nr. 18 omanikult ja korteriühistult, sest on neile järelepärimised esitanud. Kaebuse esitamise tähtaja arutamiseks korraldatud kohtuistungil jäid kaebaja ja tema esindaja selle juurde, et kaebus on tähtaegne. Liudmila Bogdanova väitis, et kaebaja ei saanud järelepärimistele vastuseid, lisaks ütles linnaarhitekt aastal 2005, et projekti ei ole ta kinnitanud ja vanalinnas poleks see ka mõeldav ning kaebaja rohkem kuskile ei pöördunud, sest arvas, et toimub omavoliline ehitus. L. O ise väitis, et 29.03.2003 korteriühistu koosolekul ei olnud päevakorras ehitusloa küsimust, räägiti ainult sellest, et teha juhatusele ülesanne kasutusloaks omanikelt nõusolek saada. Narva Linnavalisuse esindaja Sergei Solodov leidis, et kaebaja teadis ehitamisest, võis oletada, et ehitusluba on välja antud ja oli kursis sellega, kuidas asjad käivad. Kolmanda isikuna kaasatud T. S väitis, et kaebaja osales kõigil korteriühistu koosolekutel ja teadis ehitusloast, sest seal tutvustati seda ja arutati kõiki küsimusi. Kolmanda isiku L. L esindaja Liina Naaber-Kivisoo esitas kokku 39 656,30 krooni suuruse õigusabi kulu hüvitamise nõude ja leidis, et kaebajal oli võimalus ehitusloa olemasolust teada saada hiljemalt märtsis 2003 toimunud koosolekul, tema enda ütlusi aga ei saa usaldada, sest ta viitab korraga vähemalt kolmele erinevale kuupäevale. KOHTU PÕHJENDUSED Halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg. 1 sätestatu kohaselt saab kaebuse haldusakti tühistamiseks esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest. L. O väidab, et keegi pole teda vaidlustatud ehitusloast teavitanud ja ta sai selle olemasolust teada alles siis, kui sai 20.08.2006 kätte Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti Ehitusjärelevalve osakonna vastuse (tl. 7-8) oma 26.07.2006 tehtud järelepärimisele (tl.6). Käesolevas asjas pole kahtlust, et Narva Linnavalitsuse Ehitusinspektsioonis 10.05.2002 vormistatud ehitusluba (tl. 11) ei ole väljastamise järgselt kaebajale haldusmenetluse seaduse nõuete kohaselt teatavaks tehtud. Samas väärib aga tähelepanu, et selles käsitletud korteri nr. 18 rekonstrueerimise küsimus on korteriühistu Narva Vanalinn Suur 7 koosolekul arutlusel olnud nii enne loa väljastamist 02.02.2002 (tl. 76-82) kui ka peale seda 29.03.2003 (tl. 146-153). Vastavatest protokollidest nähtub, et L. O osales mõlemal koosolekul isiklikult. Esimesel neist arutati korteri nr. 18 kohal asuva pööningu rendile andmise küsimust selle korteri omanikule, sinna eluruumide väljaehitamist tema kulul ning otsustati ühehäälselt anda juhatusele lepingu sõlmimise õigus. Teisel koosolekul oli päevakorras esimesel vastu võetud otsuse täitmise küsimus ja räägiti sellest, et rendileping on sõlmitud, ehitustööd lõpetatud, vaja vormistada kasutusluba ning tehti see juhatuse ülesandeks. Enamik osalejatest hääletas otsuse poolt, L. O ja veel üks isik jäid erapooletuks. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud tolleaegne korteriühistu esimees F. S kinnitas, et 29.03.2003 koosolekul olid tal kõik asjakohased dokumendid kaasas, neist oli juttu ja kõik soovijad saanuks neid ka näha (tl. 175-176). Veel omab tähendust asjaolu, et L. O tegeles eelnimetatud tunnistaja, linnavalitsuse esindaja ja iseenda kinnitusel (tl. 174 ja 176) samuti korteri rekonstrueerimisega ja vastavate lubade saamisega. Seega pidi ta teadlik olema, et eluruumi rekonstrueerimiseks on ehitusluba vajalik ning aru saama, et kui räägitakse kasutusloa vormistamisest, on see suure tõenäosusega ka olemas. Halduskohtumenetluses kehtib juba pikemat aega seisukoht, et kui isik on teada saanud teda puudutava haldusakti olemasolust, siis tuleb tal mõistliku aja jooksul astuda samme, et haldusorgan teeks selle talle teatavaks. Alates 01.09.2006 sisaldub see põhimõte ka halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg. 9, kus on kehtestatud, et kui haldusakti ei ole kaebuse esitajale teatavaks tehtud, kuid ta on muul viisil sellest teada saanud, ent viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult, loetakse kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks. L. O pidi hiljemalt 29.03.2003 toimunud korteriühistu koosolekul aru saama, et ehitusluba korteri 18 rekonstrueerimiseks peab olemas olema, kuid enam kui kolme aasta jooksul ei teinud ta 2 midagi selleks, et saada teada selle täpne sisu. Seega on ta kaebuse esitamise tähtaja mööda lasknud iseenda hooletusest. Ühtegi objektiivset põhjust, millest nähtuksid takistused kaebuse õigeaegseks esitamiseks pole kaebaja kohtule kirjalikus kaebuses ega kohtuistungil antud seletustes nimetanud. Samuti ei ole ta esitanud taotlust, põhjendusi ja tõendeid kaebetähtaja ennistamiseks. Halduskohtumenetluse seadustiku § 12 lg. 3 sätestatuga on seaduseandja ette näinud kaebetähtaja ennistamise võimaluse, kuid üksnes nende juhtumite tarbeks, mil kaebuse esitamine viibib kaebuse esitajast mitteolenevatel põhjustel. Eeltoodud järeldustel on L. O kaebus Narva Linnavalitsuse Ehitusinspektsioonis 10.05.2002 vormistatud ehitusloa nr. 75 tühistamiseks esitatud seaduses sätestatud kaebetähtaja rikkumisega. Selle menetlemine tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 12 lg. 3 alusel lõpetada ja L. O peab sama seadustiku § 92 lg. 4 kohaselt kandma kolmanda isiku L. L menetluskulud. Kohtule esitatud teatiste (tl. 155 ja 168) kohaselt on nende suuruseks kokku 39 656,30 krooni, kuid seos käesoleva kohtuasjaga on tõendatud üksnes 33 366,36 krooni ulatuses. Kaebuse menetlemine oli 01.02.2007 kuni 25.11.2008 peatatud (tl. 103 ja 123) ning kolmandal isikul polnud vajalik mingeid õigusteadmisi nõudvaid menetlustoiminguid teha. Seetõttu ei saa 16.03.2007 ja 25.09.2007 kokku 6289,93 krooni tasumiseks koostatud arved (tl. 160-163) tuleneda käesolevast asjast. Narva Linnavalitsuse ja T. S võimalikud kulud jäävad halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg. 1 kohaselt nende endi kanda, sest kohtuistungil vastavat taotlust ja kuludokumente ei esitatud (tl. 176). Raili Randlane Kohtunik 3