3-07-578 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 17.03.2008.a Tallinn Haldusasja number 3-07-578 Haldusasi A.J.i ja I.T.i kaebused Maksu- ja Tolliameti peadirektori 02.03.2007.a käskkirjale nr 339-k „Maksu- ja Tolliameti ametija abiteenistuskohtade palgamäärade diferentseerimine” Asja läbivaatamise kuupäev 26.02.2008.a Menetlusosalised Kaebajad A.J. ja I.T. Vastustaja Maksu- ja Tolliameti esindaja Ülle Velling RESOLUTSIOON Jätta A.J.i ja I.T.i kaebused rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Maksu- ja Tolliameti peadirektori 02.03.2007.a käskkirjaga nr 339-k „Maksu- ja Tolliameti ameti- ja abiteenistuskohtade palgamäärade diferentseerimine” (tl 14-23, 44-53, 143-152) kehtestati Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskuse ameti-ja abiteenistuskohtade palgamäärade diferentseerimised, kusjuures palgaastme 22 diferentseerimist ette ei nähtud. Samuti määrati ameti-ja abiteenistuskohtade palgaastmed ja diferentseeritud palagamäärad 01.03.2007.a kuni 31.12.2007.a.
- A.J. ja I.T. esitasid vastavalt 17.03.2007.a 01.04.2007.a Tallinna Halduskohtule kaebused, milles taotlevad: 1) Maksu- ja Tolliameti peadirektori 02.03.2007.a käskkirja nr 339-k „Maksuja Tolliameti ameti- ja abiteenistuskohtade palgamäärade diferentseerimine” osalist tühistamist kaebajaid puudutavas osas; ja 2) Maksu- ja Tolliameti peadirektori kohustamist uue käskkirja väljaandmiseks, milles nähtaks ette kaebajate ametikohale vastava palgaastme palgamäära diferentseerimine (tl 1, 96-98, 132). Kohus võttis A.J.i ja I.T.i kaebused vastavalt 28.08.2007.a ja 04.10.2007.a menetlusse, tunnistas vastustajaks Maksu- ja Tolliameti ning liitis kaebused 07.11.2007.a ühte menetlusse (tl 35-36, 134-135, 161). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
- A.J. leiab, et teda on ebavõrdselt koheldud võrreldes ametis 23.-ndal ja kõrgematel palgaastmetel olevate ametnikega. Kaebaja palgaastmeks on 22.palgaaste ning sellele ei rakendata üldse, Vabariigi Valitsuse 18.01.2007.a määrusega nr 16 kehtestatud palgamäära 5980 krooni, diferentseerimist. 2007.a-l ei loe Maksu–ja Tolliamet Euroopa Liidu välispiiril asuvat Tartu raudtee tollipunkti ametikohti enam olulisteks ametikohtadeks ning vaneminspektori ametikoha 22.-le palgaastmele vastavat palgamäära ei diferentseerita. 2007.a-l Tartu raudtee tollipunktis tegevusvaldkonna tundmist, erialast kompetentsust, kõrget vastutuse määra, lojaalsust, täpsus, korrektsust nõutakse ainult peainspektori ametikohtadel. Kaebaja leiab, et seda on vaja ka vaneminspektori ametikohal ning sellest tulenevalt tuleks ka vaneminspektori palgaastmele 22 vastavat palgamäära diferentseerida. Rikutud on kaebaja õigusi kuna kaebaja ametikohta ei loeta enam oluliseks ametikohaks nagu seda loeti 2006.a-l ning ka kaebaja ametikohale vastavat palgamäära 22 ei diferentseerita.
- I.T. leiab, et Maksu- ja Tolliamet on tema õigusi rikkunud. Kaebajat ei ole teavitatud palgatingimuste ühepoolsest muutmisest, 02.03.2007.a välja antud käskkirjast nr 339-k. Kaebajat on ebavõrdselt koheldud võrreldes 23-ndal ja kõrgematel palgaastmetel olevate ametnikega. Kaebaja palgaastmeks on
- palgaaste ning sellele ei rakendata üldse, Vabariigi Valitsuse 18.01.2007.a määrusega nr 16 kehtestatud palgamäära – 5980 krooni diferentseerimist. 2007.a-l ei loe Maksu-ja Tolliamet Euroopa Liidu välispiiril asuvat Koidula tollipunkti inspektori ametikohta enam oluliseks ametikohaks ning inspektori ametikoha 22-le palgaastmele vastavat palgamäära ei diferentseerita. 2007.a-l erialast, lojaalsust, täpsust, korrektsust nõutakse ainult vaneminspektori ametikohal ning lisaks eeltoodule nõutakse kõrget vastutuse määra peainspektori, juhtivinspektori ja tollipunkti juhataja ametikohal. Tegelikult nõutakse eeltoodut ka inspektori ametikohal ning seetõttu tuleks ka Koidula tollipunkti inspektori palgaastmele 22 vastavat palgamäära diferentseerida. Arvestatud ei ole asjaoluga, et inspektori ametikohal tuleb töötada pidevas psühho-emotsionaalses pinges, väga suur, ligi 3 kilomeetrit, on tavaliselt Euroopa Liidust Venemaale väljuval suunal veokite järjekord. Ligi 1/3 võrra võrreldes 2005.a-ga on suurenenud töökoormus. Samas alates 01.09.2006.a vähendati Koidula tollipunkti inspektorite koosseisu ühe ametniku võrra. Üle aasta on töösuhe peatatud ühe tollipunkti inspektoriga, kelle koormus jaotub ülejäänud inspektoritele. Seetõttu on Koidula tollipunktis inspektorite töökoormus veelgi suurenenud. Ka ei ole arvestatud asjaoluga, et üks tollipunkti ametnikest õpib kaugõppes Sisekaitseakadeemias ning Eesti Maksu-ja Tolliametnike Ametiühingu peausaldusisik saab usaldusisiku ülesannete täitmiseks põhitööst vabastust 64 tundi kuus.
- Vastustaja palub kaebused jätta rahuldamata ja esitab neile järgmised vastuväited. 5.1 2006.a töötati Maksu-ja Tolliametis välja uus palgasüsteem, mille oluliseks osaks oli ametikohtade hindamine. Ametikohtade hindamise peamine eesmärk oli muuta olemuselt väga erinevad ametikohad omavahel võrreldavaks ning luua asutuse ametikohtade hierarhia, mis põhineb ühtsetel alustel ja toetab strateegiliste eesmärkide saavutamist. Hindamisel vaadeldi töö normaalseks tegemiseks vajalikku haridust ja töökogemust, töö iseloomustajaid (nt reguleeritus, koostöö jms) ning vastutust. Hindamistulemuste käsutamine palgasüsteemi ülesehitamisel, korrastamisel või ajakohastamisel aitab vähendada subjektiivsust ja kaitseb see ka ametnike huve. Juhtidel aitab hindamine luua seoseid erinevate organisatsioonis eksisteerivate ametikohtade vahel ja luua aluse süstemaatiliste otsuste tegemiseks ametikohtadele palkade määramisel ning kuna sarnast meetodit käsutavad paljud asutused, siis annab see võimaluse 2 võrrelda oma organisatsiooni teiste organisatsioonidega turul. Ametikohtade hindamise tulemusel väljakujunenud „palgasüsteemi” rakendamisel ei ole Maksu-ja Tolliamet rikkunud õigusaktide sätteid. Antud juhul ei ole ka kaebajad vaidlustanud hindamistulemusi Maksu-ja Tolliametis, samuti ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et ametipalga määramisel oleks Maksu-ja Tolliameti poolt rikutud kehtivaid õigusakte. Ametikohtade hindamise tulemusel leiti, et ametikohtade palgaastmete diferentseerimisel võetakse aluseks eelkõige tööalaseid näitajaid – tegevusvaldkonna tundmist, erialast kompetentsust, kõrget vastutuse määra ning ei peetud võimalikuks diferentseerida ametikohtade palgaastmeid tulenevalt kaebustes esitatud ettepanekutest (ametikoha asukohast, privaatsuse puudumisest, libisemis-ja kukkumisohust, tuuletõmbest, nakkushaigustesse haigestumise ohust või saastatud õhust). 5.2 Lähtudes ametikohtade hindamise tulemustest jagati Maksu-ja Tolliameti ametikohad 11 palgaklassi ning kehtestati palgaklassidele palgavahemikud. Igale palgaklassile määrati keskmine palgatase ning lisaks ka alumine ja ülemine palgatase, mis on keskmisest palgatasemest vastavalt ±20% kõrgem/madalam. Palgaklasside väljatöötamise käigus analüüsiti ametikohtade kuuluvust palgaklassidesse ning teostati vajadusel hindamistulemuste ülevaatamine ja korrigeerimine. Projekti tulemusena väljatöötatud palgaklassid ja palgavahemikud asetati raamistikku, millest struktuuriüksustele eraldatud palgafondi piires juhindutakse töötajate brutopalkade etapiviisilisel korrigeerimisel, lähtudes sealjuures töötajate tulemustest ja Maksu-ja Tolliameti prioriteetidest. Ametikohtade hindamine võimaldas sarnaste oskuste ja nõuetega ametikohtadele omistada ühesugused palgaastmed ning diferentseerida või jätta diferentseerimata juba konkreetsed palgaastmed, mitte diferentseerimisel arvestada konkreetset teenistujat. Selline süsteem vähendab ametipalkade määramisel subjektiivsust ja teenistujate ebavõrdset kohtlemist. 5.3 Antud juhul on Maksu-ja Tolliameti peadirektor leidnud läbi ametikohtade hindamise, et ameti jaoks on olulised ametikohad, millel on omistatud palgaaste 23 ja kõrgem, sest nendel ametikohtadel on vajalik kõrgem vastutuse määr, tegevusvaldkonna põhjalikum tundmine ja erialane kompetentsus. Ka 2006.a oli palgamäärade diferentseerimisel käsutatud proportsionaalsust, st kuni 22 palgaastmeni k.a oli palgamäärade diferentseeritus 40% ja alates 23.palgaastmest oli diferentseeritus 50%. Mistõttu 2007.a palgamäärade diferentseerimisel on sarnaselt 2006.a aastaga käsutatud diferentseerimisel proportsionaalsust- kuni 22 palgaastmeni palgamäära ei diferentseeritud ja alates 23 palgaastmest on palgamäära diferentseerimise määr 20%. Seega 2007.a vähenes ka kõrgemal palgaastmete palgamäärade diferentseeritus 30%. KOHTU PÕHJENDUSED
- Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebused tuleb jätta rahuldamata. 6.1 Vabariigi Valitsuse 18.01.2007.a määruse nr 16 „Riigiteenistujate töötasustamine 2007.aastal“ § 2 lõike 1 kohaselt on ministril, riigisekretäril ja õiguskantsleril lubatud kehtestada käskkirjaga vastavalt ministeeriumi, Riigikantselei, Õiguskantsleri Kantselei ning nende asutuste valitsemisalasse või haldamisele kuuluva asutuse ameti- ja abiteenistuskohtadele maksimaalsed diferentseeritud palgamäärad, näidates ära palgamäärade diferentseerimise põhjendused. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võivad minister ja riigisekretär volitada vastavalt ministeeriumi või Riigikantselei valitsemisalasse või haldamisele kuuluva asutuse juhti kehtestama asutuse ametija abiteenistuskohtadele maksimaalsed diferentseeritud palgamäärad, näidates ära palgamäärade diferentseerimise põhjendused. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib palgamäära diferentseerida asutusele olulistel ameti- ja abiteenistuskohtadel kvalifikatsiooninõuete, töötingimuste erisuse, piirkondlikkuse ja muude töö eripära iseloomustavate näitajate alusel. Rahandusministri 24.01.2007.a käskkirja nr 6-k „Volituste andmine“ punkti 1 kohaselt on 3 Maksu- ja Tolliameti peadirektorit volitatud kehtestama Maksu-ja Tolliameti ameti- ja abiteenistuskohtadele maksimaalsed diferentseeritud palgamäärad (tl 79, 158). Eeltoodust nähtuvalt olid Maksu- ja Tolliameti peadirektoril volitused Maksu-ja Tolliameti ameti- ja abiteenistuskohtadele palgamäärade diferentseerimiseks, kusjuures palgamäära võis diferentseerida asutusele olulistel ameti- ja abiteenistuskohtadel kvalifikatsiooninõuete, töötingimuste erisuse, piirkondlikkuse ja muude töö eripära iseloomustavate näitajate alusel. Vastustaja selgituste kohaselt eelneski kaevatava käskkirja andmisele ametikohtade hindamine, mille eesmärgiks oli muuta erinevad ametikohad omavahel võrreldavaks, kasutada seda palgasüsteemi ülesehitamisel, korrastamisel ja ajakohastamisel ning mille käigus vaadeldi töö normaalseks tegemiseks vajalikku haridust ja töökogemust, töö iseloomustajaid ning vastutust. Läbiviidud ametikohtade hindamise tulemusena leidis vastustaja, et Maksu- ja Tolliameti jaoks on olulised ametikohad, millele on omistatud palgaaste 23 ja sellest kõrgem palgaaste, kuna nendel ametikohtadel on vajalik kõrgem vastutuse määr, tegevusvaldkonna põhjalikum tundmine ja erialane kompetentsus. Kaebajad pole veenvalt näidanud, miks vastustaja on olulised ametikohad määratlenud ebaõigesti. Kohus peab vajalikuks märkida, et töötasustamisel piirjoone tõmbamine 22 ja 23 palgaastme vahele ei ole vastustaja senist praktikat arvestades uudne, kuivõrd ka vaidlusalusele perioodile eelneval aastal olid palgamäärad kuni
- palgaastmeni ja alates 23-ndast palgaastmest diferentseeritud erinevalt. 6.2 Kohus ei ole tuvastanud kaebustes väidetud ebavõrdset kohtlemist. Kaebajate palgamäärade mittediferentseerimisega ei ole rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. Võrdsuse põhimõtte rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjuseta erinevalt (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 20.12.2001.a otsus asjas nr 3-3-1-61-01). Asja materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks kaebajaid võrreldes teiste samal palgaastmel olevate ametnikega ebavõrdselt kohelnud. Kaevatava käskkirjaga ei ole diferentseeritud ühegi
- palgaastmel oleva ametniku palgamäära. Seega on Maksu- ja Tolliamet kohelnud kõiki
- palgaastmel olevaid ametnikke võrdselt. 6.3 Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et kaevatav käskkiri on õiguspärane ja kaebused on põhjendamatud. Seetõttu puudub alus kaevatava käskkirja tühistamiseks kaebajaid puudutavas osas ja vastustaja kohustamiseks uue käskkirja väljaandmiseks, millega kaebajate ametikohtadele vastavad palgamäärad diferentseeritaks.
- Menetluskuludest. Halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lõike 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab menetluskulud. Kuna kaebused jäävad rahuldamata, jäävad kaebajate menetluskulud nende endi kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajatelt taotlenud. Indrek Paukštys Kohtunik 4