Obsah (4)

§ 2§ 43§ 51§ 57

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 24. märts 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-606 Haldusasi Menetlusosalised ja esindajad OÜ Akos Apteek kaeb

§ 2

). Haldusmenetluse seadus ja Riigikohtu praktika lähtuvad põhimõttest, et isiku poolt haldusorganile esitatud taotluse rahuldamata jätmiseks tuleb haldusorganil anda haldusakt (

§ 43lg 2, lg 3 p 2 ja lg 4 p 2).

Riigikohtu halduskolleegiumi 10.mai

1. a määruses nr 3-3-124-01 ja
2. juuni
3. a määruses 3-3-1-29-08 leiti, et toimingu sooritamisest keeldumine vormistatakse haldusaktiga. Riigikohtu üldkogu
4. veebruari
5. a otsuse haldusasjas nr 3-3-1-15-07 punktis 40 asuti RVastS § 18 lõikega 2 analoogilise sisuga riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 4 lõike 6 (mille järgi võib isik, kelle taotlus alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks jäeti rahuldamata või läbivaatamata, esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks seaduses sätestatud tingimustel) tõlgendamisel seisukohale, et AVVKHS § 4 lõikes 6 nimetatud kaebuse läbivaatamisel on halduskohtul õigus Rahandusministeeriumi asemel otsustada hüvitise väljamõistmise üle; kusjuures tegemist on erisusega HKMS § 26 lõike 1 suhtes, mille kohaselt on halduskohus kaebuse või protesti läbivaatamisel volitatud tühistama haldusorgani õigusvastase haldusakti ning vajaduse korral tegema ettekirjutuse haldusakti andmiseks. 3 Viimatinimetatud seisukohast järeldub üheselt, et kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmine on haldusakt. Keeldumine vastab

§ 51

lg 1 tunnustele, kuna sellega otsustatakse õiguslikult siduvalt isiku õiguse üle saada riigilt hüvitist. Seega pidanuks Sotsiaalministeerium oma otsustusele keelduda kahju hüvitamisest andma haldusakti vormi. 15.

§ 57

lg 1 kohaselt peab haldusaktis olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta. Vastavalt

§ 57

lg 3 võib vaidlustamisviite puudumist pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja möödalaskmine on tingitud vaidlustamisviite puudumisest. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole usutav, et kohtusse pöördumise tähtaeg lasti mööda tingituna vaidlustamisviite puudumisest. Kaebuse esitajat esindas advokaat, kes vaieldamatult tunneb halduskohtusse pöördumise korda, s.h tähtaegu. Seda kinnitab asjaolu, et pärast 2008. aasta augustis teise kahju hüvitamise taotluse esitamist, millele ei saadud üldse vastust, osati kohtusse tulla õigeaegselt. Väide, et kaebuse esitaja justkui ei saanud aru, et ta on esitanud kahju hüvitamise taotluse ja et Sotsiaalministeerium on selle rahuldamisest keeldunud, on kohtu hinnangul otsitud ja mitteveenev ning kohtu poolt juba korduvalt ümber lükatud, mistõttu pole vaja neid põhjendusi siinkohal veelkord esitada. Villem Lapimaa 4