3-08-557 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 06. juuni 2008. a Tallinn Haldusasja number 3-08-557 Haldusasi OÜ Uranos kaebus Tall

§ 26lg 1 p 6 alusel jätta kaebus rahuldamata.

2.

§ 92lg 1 alusel jätta kaebuse esitaja kohtukulu tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. I KAEBUSE MOTIIVID JA NÕUE

1. OÜ Uranos taotleb Tallinna linna kohustamist omandada kaebuse esitajalt Tallinnas Harju tn 30 asuv kinnistu hinnaga 49 629 801, 65 krooni ning seada nimetatud kinnistule 10 aastaks OÜ Uranos kasuks asjaõiguslik ostueesõigus. Kaebuse esitaja sooviks on, et tema omandis olev Harju tn 30 kinnistu omandataks Tallinna linna poolt teiste Tallinna Linnavolikogu otsuses nr 87 loetletud maaüksustega võrreldavatel tingimustel, millise nõude rahuldamisest on Tallinna Linnavalitsus keeldunud 14.08.2007.a. kirjagaLv-1/
2. 1
3. Kaebust on eelkõige põhjendatud võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega. Tallinna Linnavolikogu 09.03.2006.a. otsuse nr 87 „Harju tn 34, 38, 44, Harju tn 46/Rüütli tn 7 kinnistute ning endise kinnistu nr 537 ( Harju tn 36) tagastamise või kompenseerimise nõudeõiguse Tallinna linnale omandamine“ alusel omandas Tallinna linn tulenevalt avalikust huvist taastada Harju tänava äärsetel kinnistutel haljasala ja ajalooline Nõelasilm ning 1944.a. 9.märtsi pommitamise memoriaali rajamiseks Tallinna linnale OÜ Gelsea omandis olevad kinnistud Harju tn 34, 38, 44 ja Rüütli tn 7, OÜ Helic Holding omandis oleva kinnistu Harju tn 46/Rüütli tn 15 ning OÜ-le Novo Kinnisvarainvesteeringud kuuluva Harju tn 36 maaüksuse. Sama otsuse punktiga 1.
4. seati kinnistute omandamiseks sõlmitavates lepingutes Harju tn 34,36, 38, 44 ja Rüütli tn 7 ja Harju tn 46/Rüütli tn 15 kinnistutele asjaõiguslik ostueesõigus OÜ Gelsea kasuks tähtajaga 10 aastat. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tema omandis olev maaüksus on Tallinna linna poolt avalikust huvist lähtuva eesmärgi täitmiseks sama vajalik nagu teiste linna poolt omandatud kinnistute puhul.
5. Tallinna Linnavalitsuse 01.09.2004.a. korralduse nr 1700-k punktist 1 ja Tallinna Linnavalitsuse 12.12.2007.a. korralduse 2194-k p.3.3 tulenevalt on Tallinna Linnavalitsus Harju tn 30 kinnistut koos teiste vastavas kvartalis paiknevate Harju tn äärsete kinnistutega käsitlenud alati planeeritava haljasala ühe osana.
6. Samuti kohalduvad kaebuse väitel kaebuse esitajale kuuluva kinnistu osas samasugused kitsendused nagu teiste eespoolnimetatud kinnistute osas – ehkki tegemist on elamu- ja ärimaaga, ei võimalda Tallinna linn haljasala loomise põhjendusel kinnistul hoonete püstitamist.
7. Kaebuse väitel on äriühingul Tallinna linna praktikast tulenevalt tekkinud õiguspärane ootus, et tema suhtes rakendatakse samasugust halduspraktikat nagu on seda tehtud teiste Harju tänava äärsete maaüksuste omanike puhul.
8. Ka on kaebuse esitaja märkinud, et Trepi tänavat ja Nõelasilma väravat taastades ja seoses sellega ehitustöid tehes on Tallinna linn viinud kaebuse esitajale kuuluval kinnistul omavoliliselt läbi ehitus- ja kaevetöid, millega rikutakse kaebuse esitaja omandiõigust.Harju tn 30 ja Trepi tänava piirile on vastustaja ehitanud kapitaalse müüri ega ole vaid taastanud vanu müüriosasid. Osaliselt paikneb kõnealune müür Harju 30 kinnistul. Seega ehitustegevus kaebuse esitajale kuuluval kinnistul, sealjuures linna poolt kaebuse esitaja kinnistule sisuliselt uue ehitise püstitamine näitab, et linnal on Harju tn 30 kinnistut püsivalt vaja, et oleks võimalik rekonstrueerida Nõelasilma tänav ja Trepi tänav ning vaidlusaluse kinnistu kasutamine vastustaja poolt ei ole ajutise iseloomuga tegevuseks. II VASTUSTAJATE VASTUVÄITED 7.Vastustajad Tallinna Linnavolikogu ja Tallinna Linnavalitsus on esitanud ühise seisukoha kaebuse kohta, pidades kaebust põhjendamatuks ja paludes see rahuldamata jätta.
9. Ostuotsuse tegemisel ( Tallinna Linnavolikogu 09.03.2006 otsus nr 87) lähtus linn vajadusest püstitada rajatisi Harju tänava Vabaduse väljaku poolsele küljele. Linn ei näinud vajadust rajatiste püstitamiseks Harju 30 kinnistule. Kaebajale kuuluva kinnistu kahel küljel ( piiripunktid 36-40) kulgeb linnale kuuluv Harju tänava teemaa, mille koosseisu jääb ajalooline Trepi tänav. Kahe kinnisasja vahel paikneb endisest hoonestusest säilinud müür.AÕS § 151 lg-st 1 tulenevalt on kaebaja viidatud müür naabrite ühiskasutuses. Kui müür täies ulatuses lammutataks, variseks kaebaja kinnistu linna omandis olevale Trepi tänavale, seda oluliselt kahjustades ning kaebaja oleks kohustatud kompenseerima sellega 2 seonduvad inimvigastused. Seega on müüri säilimine kummagi menetlusosalise huvides ja piirirajatist kasutab kumbki pool.
10. Tulenevalt avalikust huvist taastada ajalooline Trepi tänav koos selle lõpus asuva Nõelasilma väravaga alustas Tallinna Linnavalitsus 2006.a. vastavate ettevalmistustöödega. Arheoloogiliste uurimistööde käigus, mis eelnesid projektdokumentatsiooni koostamisele, selgus, et müür oli varisemisohtlikus olukorras OÜ Uranos kinnistu Niguliste kiriku poolses nurgas asuva puu tõttu ning linn korraldas selleks, et säilitada muinsuskaitsealuse ehitise säilitamine ja vältida kolmandate isikute elule ja tervisele tekkida võivat ohtu, selles osas müüride konserveerimise betoonseina rajamisega. Kolmandate isikute ohutuse tagamiseks piirati ala ajutise piirdeaiaga. Uuringu tulemustele ja faktilisele olukorrale toetudes tellis Tallinna Kommunaalamet OÜ-lt Kivisilla projekti, mis näeb ette ajaloolise Trepi tänava taastamise ning kinnistute vahel paikneva müüri konserveerimise kogu pikkuses. Tallinna linn oli Muinsuskaitseseadusest tulenevalt kohustatud tegema muinsuskaitsealuse ehitise säilimise tagamiseks ja Harju 30 kinnistu varisemisohu vastu kindlustamiseks hädavajalikke töid.
11. Tallinna linn ei eita, et ta on püsitanud rajatised ka kaebaja kinnistu Raekoja platsi poolsele küljele ja kasutanud ehitustegevuse ajal kaebaja kinnistut tulenevalt sellega seonduvate tööde teostamisest, ent kirjeldatud tegevus on kooskõlas seadusega, nimelt AÕS §
13. Tallinna linn on objektide konserveerimise ja rajamise ja muinsuskaitseseadusest tulenevate ülesannete täitmisega oma eesmärgid realiseerinud ja linnal ei ole kavas kaebaja kinnistul ehitusmaterjale ladustada ega sellele tellinguid paigaldada, mis oli hädavajalik ehitustööde teostamise ajal. Kinnistu kasutamine ehitusperioodil ei tõenda, et kinnistu on linnale püsivalt vajalik. Linn on kinnitanud kaebuse esitajale maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas valmisolekut maksta kinnistu kasutamise eest tasu . Samuti märgivad vastustajad, et neile teadaolevalt kasutab kaebaja kinnistut aastaid tulu saamise eesmärgil ( laatade jms korraldamiseks kokkuleppel ja tasu eest ).
14. Seoses kaebuse esitaja nõutud summaga temale kuuluva kinnistu osas märgivad vastustajad esiteks, et Harju tn 30 kinnistul ei paikne ehitisi ja sellel puudub ehitusõigus .Ilma detailplaneeringut kehtestamata ei ole kõnealusele kinnistule ehitamine lubatud. Tulenevalt paiknemisest Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal ei tohi kaebaja Muinsuskaitseameti loata istutada kinnistule näiteks ka üksikut ilupõõsast. Kinnistusraamatusse on kasutusotstarbena kantud 50 % elamu ja 50 % ärimaa, millega kaebaja põhjendab nõutavat ülemäärast hinda.
15. Küsimus sellest, millise hinnaga ese omandada, kuulub selgelt võlaõiguse valdkonda. Koostoimes TsÜS § 65 on pooltel õigus ja vabadus leppida kokku eseme hinnas vastavalt oma äranägemisele. VÕS sätestatud hea usu põhimõttega on kooskõlas olukord, kus müügilepingu järgi üleantava asja väärtus on turuväärtusest madalam kui ka kokku leppimine oluliselt kõrgemas hinnas. See õigus laieneb ka Tallinna linnale kui avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
16. Kaebaja nõue, et Tallinna linn omandaks sama ruutmeetri maksumusega temale kuuluva kinnistu, millega omandati kõrvalasuvad kinnistud, on alusetu. Viimatinimetatud kinnistute omandamise otsustamisele eelnevalt valitses olukord, kus linn oli rahvahääletusel saanud volituse ja tellimuse haljasala rajamiseks antud alale, kuid ülesande täitmine lükkus teadmata kaugusesse seoses algatatud kohtuvaidlustega. Viidatud kinnistute omanikud ei soovinud vara võõrandada, vaid nende tahteks oli alale ehitusõiguse saamine. Nimetatud asjaolud mõjutasid kindlasti kinnistute omandamise hinda. 3
17. Kaebaja kinnistu linnale haljasala rajamiseks vajalik ei ole – haljasala on valmis ja saadud ülesanne realiseeritud. Linn ei palu kaebajal kinnistu võõrandamist, vaid kaebaja nõuab kohtu kaudu , et linn kinnistu omandaks. Linnal ei ole põhjust nõutud ülemäärase hinnaga tehingu teostamiseks. Linn omandab ja on kohustatud omandama vaid esemeid, mille soetamine on vajalik ja põhjendatud avalikest huvidest lähtuvalt või seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks ja igal konkreetsel juhul hinnas eraldi kokku leppides. III KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
18. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu.
19. Riigikohtu halduskolleegium märkis 24.03.1997.a. otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-5-97: Õiguse üldpõhimõtted kehtivad Eestis tulenevalt Põhiseaduse §-s 10 sätestatud demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi põhimõttest ja Põhiseaduse preambulist, mille kohaselt Eesti riik on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Eesti õiguse ühe üldpõhimõttena tuleb tunnustada võrdse kohtlemise põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt tuleb samasuguseid olukordi käsitada ühtemoodi . Põhiseaduse § 12 lg 1 1.lause „Kõik on seaduse ees võrdsed“ sätestab üldise võrdsuspõhiõiguse, mille kaitseala hõlmab kõik eluvaldkonnad. Selle põhiõiguse riivega on tegemist siis, kui leiab aset ebavõrdne kohtlemine. 20.12.2001.a. otsuses kohtuasjas nr 3-3-161-01 asus Riigikohtu halduskolleegium seisukohale, et Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral. Riigikohus leidis, et võrdsuse põhimõtte rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjusteta erinevalt. Võrdse kohtlemise põhimõtet pole rikutud, kui haldusorgani diskretsiooniline otsustus rajanes haldusasja kohtumenetluses tuvastamist leidnud asjaoludest tulenevatel asjakohastel kaalutlustel. Riigikohus, viidates Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
20. aprilli
21. a otsusele asjas nr 3-4-1-2-02; Riigikohtu üldkogu
22. novembri
23. a otsusele asjas nr 3-1-1-77-02 ja
24. märtsi
25. a otsusele asjas nr 3-1-3-10-02, märkis 27.juuni 2005.a. otsuses asjas nr 3-4-1-2-05 , et Selles põhimõttes väljendub sisulise võrdsuse idee: võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Kuid mitte igasugune võrdsete ebavõrdne kohtlemine pole võrdsusõiguse rikkumine. Keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kahe isiku, isikute grupi või olukorra ebavõrdne kohtlemine on meelevaldne. /…/Küsimus kahe isiku, isikute grupi või olukorra ebavõrdse kohtlemise põhjendatusest või põhjendamatusest (s.o meelevaldsusest) saab tekkida üksnes juhul, kui erinevalt koheldavad grupid on omavahel võrreldavad, s.t konkreetse diferentseerimise aspektist analoogilises olukorras.
26. Kaebuse esitaja on kohustamisnõude esitamisel tuginenud väitele, et teistelt isikutelt Harju tänaval paiknevaid kinnistuid omandades ja kaebuse esitajalt Harju tn 30 kinnistu omandamisest keeldumisel on Tallinna linn rikkunud Põhiseaduse § 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet .Tallinna Linnavolikogu 09.03.2006.a. otsuse nr 87 „Harju tn 34, 38, 44, Harju tn 46/Rüütli tn 7 kinnistute ning endise kinnistu nr 537 ( Harju tn 36) tagastamise või kompenseerimise nõudeõiguse Tallinna linnale omandamine“ alusel omandas Tallinna linn tulenevalt avalikust huvist taastada Harju tänava äärsetel kinnistutel haljasala ja ajalooline Nõelasilm ning 1944.a. 9.märtsi pommitamise memoriaali rajamiseks Tallinna linnale eespoolmärgitud otsuses nimetatud Harju tänava äärsed kinnistud ning kaebaja omandis olev maaüksus on Tallinna linna poolt avalikust huvist lähtuva eesmärgi täitmiseks sama vajalik nagu teiste linna poolt omandatud kinnistute puhul. Eeltoodust tulenevalt peab kohus vajalikuks kõigepealt kontrollida, kas kaebuse esitaja puhul esinevad samad asjaolud nagu Tallinna Linna poolt omandatud kinnistute puhul ehk teisisõnu 4 kas kaebuse esitaja ja kaebuses viidatud isikute grupp, kellelt Tallinna linn Tallinna Linnavolikogu 09.03.2006.a. otsuse nr 87 alusel kinnistud omandas, on omavahel võrreldavad. Ebavõrdse kohtlemisega on tegemist siis, kui asjas leiab tuvastamist, et kaebuse esitajat on koheldud erinevalt võrreldes teiste samasse gruppi kuuluvate isikutega.
27. Esmalt leiab kaebaja, et tema omandis olev maaüksus on Tallinna linna poolt avalikust huvist lähtuva eesmärgi täitmiseks sama vajalik nagu viidatud otsuse alusel omandatud kinnistud. Kohus peab põhjendamatuks kaebuse väidet, et Harju tänava äärset terviklikku haljasala ei ole võimalik rajada ja seega viia ellu Tallinna Linnavolikogu 09.03.2006.a. otsust nr 87 ilma Harju tänav 30 kinnistut omandamata. Esmalt tuleb märkida, et kuigi nimetatud otsuse kohaselt on selles otsuses märgitud kinnistute omandamine vajalik selleks, et avalikust huvist johtuvalt taastada Harju tänava äärsetel kinnistutel haljasala, ei anna otsus nr 87 alust tõlgendada selles kasutatud väljendit „Harju tänava äärsed kinnistud“ kui kõiki nimetatud tänava äärseid kinnistuid , s.h Harju tn 30 hõlmavat. Kohtu hinnangul nähtub samast otsusest, milliseid kinnistuid on avalikust huvist lähtuva eesmärgi saavutamiseks silmas peetud ehk teisisõnu on otsuses Tallinna linnale eesmärgi saavutamiseks vajalike kinnistute nimetamisega nende omandamiseks määratletud algselt ka haljasalaga hõlmatava maa-ala piirid. Kinnistu linna poolt omandamiseks aset leidnud läbirääkimistest ja sellekohasest kirjavahetusest linnaga ei järeldu samuti, et linna kavatsuseks on olnud kaebajale kuuluvale kinnistule avaliku haljasala rajamine.
28. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selle üle, et Harju tänav 30 kinnistu on olnud hõlmatud käsitletavat piirkonda puudutavate planeeringutega, millistena on silmas peetud Tallinna Linnavalitsuse 27.12.2000.a. korraldusega nr 5111-k algatatud Harju, Niguliste ja Rüütli tänava vahelise kvartali detailplaneeringut, mis võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 07.11.2001.a. korraldusega nr 4740-k ja mida ei ole käesoleva ajani kehtestatud, samuti Tallinna Linnavalitsuse 01.09.2004.a. korraldusega nr 1700-k algatatud Rüütli tänava, Niguliste tänava ja Harju tänava vahelise kvartaliosa detailplaneeringu koostamine ( tühistatud Tallinna Halduskohtu 17.11.2004.a. otsusega nr 3-2254/2004), ent kohtu hinnangul ei saa ainuüksi asumisest detailplaneeringualas või planeeringu lähteülesandes sisalduvast järeldada kaebuse esitajale kuuluvale kinnistule haljasala rajamist. Siinkohal vajab märkimist, et käesolevaks ajaks on rajatud haljasala ning taastatud Trepi tänav koos Nõelasilmaga, s.o.viidatud otsusest nr 87 tulenevad ülesanded on täidetud, sealjuures avalikult kasutatava haljasalana kaebuse esitajale kuuluvat kinnistut sellesse kompleksi hõlmatud ei ole. 21.Tallinna Linnavalitsuse 12.12.2007.a. korralduse nr 2194-k( tl 155-158) punktist 3.
29. nähtuvalt lähtuti ehitusloa nr 26114 aluseks oleva ehitusprojekti koostamisel arhitektuuriajaloolase Liivi Künnapu koostatud muinsuskaitselistest eritingimustest “Tallinna vanalinna kvartali nr 37 ida- ja kagupoolse ala projekteerimiseks haljasalaks ning Trepi tänava ning Nõelasilma värava taastamiseks“, mis on 30.01.2006 on kooskõlastatud Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga. Eritingimuste p 6 kohaselt tuleb Trepi tänav taastada( välja kaevata ) ja eksponeerida kui planeeritava haljasala põhjapoolne piir. Kohtu hinnangul ei saa viidatud korralduse punktist järeldada, et Tallinna linn on alati käsitlenud Harju tn 30 kinnistut koos teiste vastavas kvartalis paiknevate Harju tn äärsete kinnistutega planeeritava haljasala ühe osana. Kõnealune korraldus on antud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 24.09.2007.a. kasutusloa kehtetuks tunnistamiseks esitatud vaide läbivaatamise tulemusena , sealjuures kõnealune kasutusluba oli antud Trepi tänavale ja Nõelasilma väravale. Kuna viidatud korraldusest nähtuvalt on OÜ Uranos väitnud, et ta ei ole huvitatud tema kinnistul paiknevast ehitisest ja selle kasutamisest ja ei soovi, et kolmandad isikud seda kasutaksid, siis on linnavalitsus korralduses muu hulgas selgitanud , et kuna Trepi tänav ja Nõelasilma värav kuuluvad Tallinna vanalinna muinsuskaitsealasse, on Trepi tänava taastamine koos Nõelasilma 5 väravaga otseselt avalikust huvist tulenev. Sealjuures on selgitatud, et muinsuskaitsealal asuvat ehitist võib restaureerida või remontida vaid muinsuskaitselisi eritingimusi järgiva projekti alusel, milleks käesoleval juhul olid eespoolmärgitud muinsuskaitselised eritingimused. Linnavalitsus on väljendanud korralduses seisukohta, et kõigil isikutel on õigus vabalt ning piiranguteta tutvuda eksponeeritud mälestistega. Muinsuskaitseliste eritingimustega ei määratleta Harju tänavale planeeritava haljasala piiri.
30. Tallinna Linnavalitsuse 01.09.2004.a. korraldusele nr 1700-k tuginemine on esmalt põhjendamatu seetõttu, et kaebuse esitaja poolt kinnistu omandamise ajaks oli nimetatud korraldus Tallinna Halduskohtu 17.11.2004 otsusega ( tl 44-54) tühistatud, samuti ei saa ainuüksi planeeringu lähteülesandest järeldada, et samasugusel kujul ja mahus saab olema kehtestatud ka planeering .Seega on põhjendamatud kaebuse väited, mille kohaselt Tallinna Linnavalitsuse 01.09.2004.a. korralduse nr 1700-k punktist 1 ja Tallinna Linnavalitsuse 12.12.2007.a. korralduse 2194-k p.3.3 tulenevalt on Tallinna Linnavalitsus Harju tn 30 kinnistut koos teiste vastavas kvartalis paiknevate Harju tn äärsete kinnistutega käsitlenud alati planeeritava haljasala ühe osana. 23.Kohtule esitatud Kivisilla aia- ja maastikukujunduse OÜ koostatud koondplaanist ( töö nr 3206, tl 183) kõnealuse kvartali osa projekteerimiseks haljasalaks ja Trepi tänava ning Nõelasilma värava taastamiseks nähtub selgelt nii objektide nimistust kui ka plaanile kantud planeeritava ala piirist, et Harju tn 30 kinnistu haljasala maana hõlmatud ei ole. Eeltooduga on kooskõlas Harju tänava haljasala tööprojekti II etapi ( Trepi tn e Nõelasilma rekonstrueerimine) plaan( tl 69), mis kinnitab omakorda, et haljasala väljaehitamiseks Harju 30 kinnistu kaasamine planeeritud ei olnud ehk teisisõnu Trepi tänava ja Nõelasilmaga seonduv oli kogu kompleksi rajamise II etapiks. Eeltoodust tulenevalt Tallinna Linnavalitsuse 14.08.2007.a. kirjas nr Lv-1/2657 ( tl 10) Harju tn 30 kinnistu omandamiseks vajaduse puudumist põhjendusel, et Harju tn 30 kinnistul on haljasala olemas, tuleb käsitleda pigem ametnikupoolse eksimuse või ebakorrektse asjaajamisena linnavalitsusele saabunud kirjadele vastamisel kui tõendina, mis lükkaks ümber otsuses nr 87 sisalduva, samuti kõnealuse haljasala rajamiseks ning Trepi tänava ja Nõelasilma taastamiseks koostatud ning tegeliku töö aluseks olnud projektides ja plaanides fikseeritu ja reaalselt rajatu. 24.Tallinna linn ei vaidle vastu kaebuse väitele, mille kohaselt on linn püstitanud rajatised kaebajale kuuluva kinnistu Raekoja platsi poolsele küljele. Trepi tänaval ja Nõelasilma väraval on ajalooline, arhitektuuriline, linnaehituslik ja kultuurilooline väärtus. Vabariigi Valitsuse 20.05.2003.a. määruse nr 155 „Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus“ § 3 lg 2 tulenevalt asub Trepi tänav ja Nõelasilma värav vanalinna muinsuskaitsealas. Viidatud määruse § 6 lg 1 kohaselt on muinsuskaitseala eesmärk muinsuskaitseala kui ajalooliselt väljakujunenud linnaehitusliku terviku ja muinsuskaitsealal kujundatavate ehitiste, plaanistruktuuri, kultuurkihi, maastikuelementide, miljöölise eripära ja temale avanevate kaug-ning sisevaadete säilitamine. Eespoolviidatud korralduses nr 2194-k kajastatud eritingimuste kohaselt on projektiga ette nähtud määrata 9.märtsi 1944 pommitamise mälestusmärgi asukoht ning taastada Nõelasilm Trepi tänava lõpus.Nõelasilma ei saa taastada ilma Trepi tänavaseina taastamiseta. Trepi tänava hooneteseinad ja tänava lääneotsas, Niguliste kiriku krundi piiril asunud Nõelasilma müürid tuleb arheoloogiliselt välja kaevata, konserveerida ja kujundada 9.märtsi memoriaaliks. Asjaolust, et Trepi tänavat ääristav müür ning Nõelasilma värava üks tugimüüridest on osaliselt Harju tn 30 kinnistul ning ülejäänud osa müürist paikneb Tallinna linnale kuuluval kinnistul, ei saa järeldada, et kaebuse esitajale kuuluv kinnistu on otsuses nr 87 sätestatud eesmärgi saavutamiseks linnale püsivalt vajalik. Nähtuvalt kohtule esitatud ekspertarvamusest Tallinnas Trepi tänaval paikneva Nõelasilma värava juures pinnase tugimüüride vajalikkusest ( tl 130- 6 131) on müüri säilimine ka kaebuse esitaja huvides, sest vastasel korral ei ole välistatud kaebaja omandis oleva kinnistu varisemine Trepi tänavale. AÕS § 151 tulenevalt on juhul, kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, asi naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest. Eeltoodust tulenevalt järeldub, et kõnealune müür on kummagi poole poolt kasutatav.
31. Kohus peab ekslikuks kaebuse väidet, et ehitustegevus kaebaja kinnistul tõendab Harju 30 kinnistu püsivat vajalikkust Nõelasilma ja Trepi tänava taastamiseks ja otsuses nr 87 püstitatud eesmärgi saavutamiseks, kusjuures kaebuse kohaselt on kaebaja kinnistule ehitatud linna poolt ka uued ehitised kinnistu piiripunktide nr 1 ja 10 vahelises piiri osas. Kohtule on esitatud ekspertarvamus Tallinnas Trepi tänaval paikneva Nõelasilma värava juures pinnase tugimüüride vajalikkusest ( tl 130-131), seega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et müüride konserveerimine betoonseina rajamisega on teostatud muinsuskaitsealuse ehitise säilitamiseks ning võimalikest varingutest tingitud ohu vältimiseks. Sellise ohu olemasolu tõendavad ka olukorra fikseerimiseks tehtud fotod ( tl 132-133) . Tallinna linnal oli sealjuures muinsuskaitseseaduse § 40 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kohustus mälestise kahjustamist ennetavate tööde teostamiseks. Asjas esitatud dokumentidest tulenevalt oli ette nähtud poolte kinnistute vahel paikneva müüri kogu pikkuses konserveerimine, millest ei saa tuletada vajadust kaebuse esitaja kinnistu omandamiseks otsusest nr 87 tulenevate eesmärkide realiseerimiseks . 26.Vaidlust ei ole menetlusosaliste vahel selles, et ehitustööde teostamise ajal on Tallinna linn kasutanud Harju tn 30 kinnistut tellingute paigaldamiseks, kinnistule ehitusmaterjali asetamiseks ja kinnistust üle käimiseks, seega on kasutanud kaebuse esitajale kuuluvat kinnistut. Eeltoodu ei anna aga alust järelduseks, et kinnistut on linnal püsivalt vaja ka edaspidi Nõelasilma värava ja Trepi tänava taastamiseks. Vaidlust ei ole iseenesest asjaolus, et ehitustööde lõppemisel konserveeris linn müüritise, toestas Harju tn 30 kinnistu serva ja taastas haljastuse. Seega on otsusest nr 87 ja muinsuskaitseseadusest tulenevad ülesanded linnal täidetud ning kaebuse esitaja ei ole tõendanud, et linnal oleks edaspidi püsivalt kaebaja kinnistut avalikes huvides Nõelasilma värava ja Trepi tänava taastamiseks vaja. Siinkohal tuleb märkida, et kaebaja ei ole vastu vaielnud vastustaja kinnitusele, mille kohaselt on linn avaldanud tsiviilasjas (kaebuse esitaja on esitanud Harju Maakohtusse Tallinna linna vastu hagi, nõudes Harju 30 kinnistul Tallinna linna poolt ebaseaduslike ehitustööde ja kaevetööde teostamise lõpetamist, ebaseaduslike ehitiste lammutamist ja ehitustööde teostamisele eelnenud kinnisasja olukorra taastamist ( 2-07-20207/23))valmisolekut kaebuse esitajale kinnistu kasutamise eest tasu maksmiseks. 27.Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud vastustaja seisukoht, et ostuotsuse tegemisel lähtus linn vajadusest püstitada rajatisi Harju tänava Vabaduse väljaku poolsele küljele ning rajatiste püstitamise vajadust Harju 30 kinnistule linn ei näinud. Kaebuse esitaja kinnistule avalikult kasutatavat haljasala kavandatud ei olnud ja ei ole ka käesoleval ajal, erinevalt viidatud otsuses nr 87 märgitutest, samuti on kohus tuvastanud, et ajaloolise Nõelasilma ja Trepi tänava taastamise käigus on aset on leidnud vanalinna muinsuskaitsealas asuvate muinsuskaitsealuste ehitiste säilitamiseks vajalikud konserveerimis- ja toestamistööd ning ehitustööde ajal kaebuse esitaja kinnistu kasutamisel oli ajutine iseloom. Seega Tallinna linna kohustuste täitmise aspektist ei olnud OÜ-le Uranos kuuluv kinnistu samaväärses seisus linna poolt otsuse nr 87 alusel omandatud kinnistutega.
32. 1998.a. novembris kooskõlastas linnavalitsus OÜ Gelsea tellimusel koostatud lähteülesande Harju, Niguliste ja Rüütli tn vahelise kvartali detailplaneerimise projekti koostamiseks, sealjuures lähteülesande kohaselt oli muu hulgas äriühingu eesmärgiks Harju tänava äärsete kinnistute taashoonestamine . 27.12.2007.a. algatati Tallinna linnavalitsuse korraldusega nr 7 5111-k OÜ Gelsea, OÜ Helic Holding ja OÜ Novo Kinnisvarainvesteeringud taotluse alusel Harju, Niguliste ja Rüütli tn vahelise kvartali detailplaneering, mis võeti vastu 07.11.2001.a. linnavalitsuse korraldusega nr 4740-k( tl 39). 2002.a. juunis korraldatud rahvaküsitlusega tõstatas linnavalitsus küsimuse algatatud detailplaneeringu vastavusest avalikele huvidele. 27.08.2003 taotlesid OÜ Gelsea, OÜ Helic Holding ja OÜ Novo Kinnisvarainvesteeringud detailplaneeringu menetlemise jätkamist või kinnistute omandamist, millest linnavalitsus keeldus. 01.09.2004.a. korraldusega nr 1700-k algatati Harju, Niguliste ja Rüütli tn vahelise kvartali detailplaneering uue eesmärgiga rajada Harju tänava äärsetel kinnistutel haljasala ja ajalooline Nõelasilm ning 09.03.1944.a. pommitamise memoriaal ning maakasutuse otstarbe muutmine, sama korraldusega tunnistati kehtetuks korraldused 5111-k ja 4740-k. OÜ Gelsea vaidlustas korralduse nr 1700-k halduskohtus OÜ Uranos kanti Harju tn 30 kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse 06.07.2005.a. Selleks ajaks oli Tallinna Halduskohtu 17.11.2004.a. otsusega haldusasjas nr 3-2254/2004 tühistatud Tallinna Linnavalitsuse korraldus nr 1700 –k ( tl 40-41) ja tehtud Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutus 27.11.2000 korraldusega nr 511-k algatatud ja 07.11.2001 korraldusega nr 4740-k vastu võetud detailplaneeringu menetluse jätkamiseks. Käesolevaks ajaks ei ole detailplaneeringut kehtestatud, seega on kaebuse esitaja suhtes olnud planeeringutega seonduvalt olukord sama. Kaebuse esitajale kuuluval kinnistul puudub ehitusõigus. Kaebuse esitaja ega ka eelnevalt Harju tn 30 kinnistu omanikuks olnud isik ei ole linnavalitsuselt taotlenud kinnistu ehitusõiguse määramiseks detailplaneeringu algatamist. Kinnistusraamatusse on kasutusotstarbena kantud 50 % elamu- ja 50 % ärimaa. Kaebuse esitaja väide temale kuuluvale kinnistule samasuguste kitsenduste seadmisest nagu linna poolt omandatud kinnistutele on käesoleval hetkel põhjendamatu, sest sellekohast üld- või detailplaneeringut ei ole ning väide ehitustegevuse võimaluse kaotamisest on seega paljasõnaline. Eespooltoodust tulenevalt leiab kohus, et asjaolud, millistel Tallinna linn otsustas omandada otsuses nr 87 märgitud kinnistud erineb oluliselt kaebuse esitaja olukorrast, sealjuures kaebuse väide temale kinnistu kasutamiseks linna poolt omandatud kinnistutega samaväärsete kitsenduste loomisest on paljasõnaline.
33. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna Harju tn 30 kinnistu suhtes ei esinenud samas asjaolud mis linnavolikogu otsuse nr 87 alusel omandatud Harju tänava kinnistute puhul, ei pidanud linn neid ebavõrdseid juhtumeid võrdselt käsitlema ning keeldumine kaebaja poolt võrdse kohtlemise printsiibile tuginevalt esitatud nõude rahuldamisest Tallinna Linnavalitsuse poolt on põhjendatud. 30.Kuivõrd puuduvad eeldused, mis puhul linnavalitsusel lasuks kohustus kaebuse esitajat kohelda võrdselt nende kinnistute omanikega, kellelt otsuse nr 87 alusel kinnistud omandati, puudub kohtul vajadus analüüsida kaebaja poolt nõutud summa suuruse põhjendatust. Kohus märgib siinkohal vaid, et põhjendatud on vastustajate seisukoht, mille kohaselt linn omandab ja on kohustatud omandama vaid esemeid, mille soetamine on vajalik ja põhjendatud avalikest huvidest lähtuvalt või seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks . Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. MENETLUSKULUD 31.Kaebuse esitaja on kohtult taotlenud vastustajatelt kaebuse esitaja kasuks viimase poolt kantud kohtukulu väljamõistmist.

§ 92sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ja kulude nimekirja ega kuludokumente esitanud, siis menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu. Lea Kuuse kohtunik 8