1, § 67 p. 1 ja Viru Vangla kodukorra p. 8.1.1 sätestatud nõude rikkumise eest ühe pikaajalise kokkusaamise keeluga. Käskkirjas märgiti, et 06.07.2008 hommikuse loenduse ajal kambris 151 ei kandnud D. Š nimesilti, keeldus täitmast valvuri korraldust see kaela panna ja viskas sildi demonstratiivselt lauale. 04.09.2008 esitas D. Š Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl. 1-3) ning palus käskkiri tema karistamise kohta tühistada. Kaebaja märkis, et käskkiri on kaalutlusvigadega, ei vasta vangistuse täideviimise eesmärkidele ning toob talle ja tema lähedastele kaasa negatiivseid tagajärgi.
1 ja Viru Vangla kodukorra punkt 7.3 tuginedes leidis kaebaja, et nimesilti pidi ta kandma mitte kaelas vaid riietel ja tegema seda üksnes väljaspool elukambrit. Lisaks märkis kaebaja, et asjassepuutuvaid õigusakte tutvustati talle vanglasse saabumise asemel alles 05.08.2008, seletuskirja nõudis menetluse algatamisest teatamata ametnik, kes oli ise juhtunu initsiaator, menetluse protokollist ei selgu menetluse käik ja sellele ei võimaldatud märkusi esitada. Viru Vangla kirjalikus vastustes (tl. 28-30) vaieldi kaebusele vastu, paluti see rahuldamata jätta, selgitati karistuse määramisel arvestatud asjaolusid ja märgiti, et kuigi nimesildi kandmist kambris pole reguleeritud, ei tähenda see õigust valvuri korralduse täitmisest keelduda. Seejuures viidati Viru Vangla kodukorra punkt 7.5 sätestatud kohustusele kontrollida loenduse käigus kinnipeetava isikusamasust ja väideti, et nimesildil olevate andmete kontrollimine ongi üheks selle võimaluseks. Vastuses ei nõustutud ka distsiplinaarmenetluse läbiviimise suhtes esitatud etteheidetega, viidati 1 1 Viru Vangla kodukorra punkt 25.1 ning asjaolule, et kaebajale on vangistusseadust varem vähemalt kahel korral tutvustatud. Kohtuistungil jäid nii kaebaja D. Š kui ka Viru Vangla esindaja Kadi Laanemäe kirjalikult esitatu juurde ja olulisi täiendusi ei esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED Vangistuse täideviimise korda ja korraldust reguleerib vangistusseadus. D. Š poolt vaidlustatud Viru Vangla direktori 05.08.2008 käskkiri nr. 837-KP (tl. 10-11) on antud selle seaduse § 63 ja § 64 alusel, millised sätestavad kinnipeetavale kohaldatavad distsiplinaarkaristused ja distsiplinaarmenetluse läbiviimise korra. Kehtestatu järgi on pikaajalise kokkusaamise keelamine üheks võimalikuks kinnipeetavale kohaldatavaks distsiplinaarkaristuseks, distsipliinirikkumisest tuleb kinnipeetavat koheselt informeerida, tal on õigus selgitusi anda, distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse ning karistuse määrab direktor distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametniku ettepanekul. Distsiplinaarmenetluse protokolli sisu ja vormi suhtes kehtivad täpsemad nõuded on loetletud justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr. 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 97 lg. 2. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja sisu ja vormi suhtes pole õigusaktides sätestatud muud kui põhjendamise nõue. Kohtutoimikusse esitatud dokumentaalsed tõendid kinnitavad, et D. Š distsipliinirikkumise suhtes on vormistatud distsiplinaarmenetluse protokoll (l. 9), mille sisu vastab esitatud nõuetele, kuid vormistamisel on eksitud kuupäevas. Kohtule esitatud koopial on puudu ka koostaja ja tutvustaja nimed ning koostaja ja kinnipeetava allkirjad.
1 kohaselt kohaldatakse selle seaduse alusel ettenähtud menetlustele haldusmenetluse seaduse sätteid. Nimetatud seaduse § 58 kehtestatu ei võimalda haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes seetõttu, et rikuti menetlusnõudeid. Vastava tagajärje saab rikkumine kaasa tuua vaid siis, kui see mõjutas asja otsustamist. Sama põhimõte kehtib halduskohtumenetluses esitatud tühistamisnõuete suhtes ning on laiendatav ka kinnipeetavate distsiplinaarmenetlusele. Käesoleval juhul puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid järeldada, et nimetatud rikkumised või asjaolu, et seletuiskirja võttis sama ametiisik, kes karistuse määramise põhjuseks olnud korralduse andis, said kuidagi mõjuda karistuse määramisele. Viga protokolli kuupäevas on ilmselge eksitus ning ka võimalik ametnike nimede ja allkirjade puudumine ei oma otsustuse sisule määravat tähendust. Kaebaja on saanud selgitusi anda (tl. 8), korralduse andmise ja selle täitmata jätmise järgselt seletuskirja küsimine pidid juba iseenesest teda distsipliinirikkumimise olemasolust teavitama ja kohtuistngil esitatud kinnituse kohaselt (tl. 54) tutvustati talle ka protokolli sisu. Eelnimetatud õigusaktide sätetest ei tulene kinnipeetavale õigust protokolli kohta märkusi teha. Lisaks ei vasta tõele kaebaja väide, et kehtivaid karistusi on tal ainult kuus (tl. 55).
5 kohaselt kustub distsiplinaarkaristus üksnes siis, kui aasta jooksul pole toime pandud uut rikkumist. Vangiregistri infosüsteemi andmed D. Š kohta näitavad, et iga 22.12.2005 märatud karistusele järgnev rikkumine on toimunud eelnevast vähem kui aasta jooksul ja tegelikult on neid kirjas veelgi enam kui protokollis märgitud (tl. 5). Peale karistuste arvu pole kaebaja nimetanud ühtegi muud asjaolu, kust saaks tuleneda menetluses aset leidnud rikkumiste mõju tema karistusele ja neid pole halduskohus ka iseseisvalt leidnud. Vaidlustatud käskkirja kohaselt on D. Š süüks pandud seda, et 06.07.2008 keeldus ta hommikuse loenduse ajal kambris kandmast nimesilti ning leitud, et tegemist oli
1, § 67 lg. 1 ja Viru Vangla kodukorra punkt 8.1.1 rikkumisega.
nimetatud sätete kohaselt on kinnipeetav kohustatud kandma riietusel nimesilt, täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra punkt 8.1.1 kohustab järgima vangistusseadust, sisekorraeeskirju, kodukorda ja muid õigusakte. Toimunuga samal päeval koostatud seletuskirjas (tl. 8) on kaebaja omaks võtnud, et valvur nõudis hommikuse loenduse ajal nimesildi kandmist, kuid tema keeldus sellest ning õigustas oma käitumist viidetega Viru Vangla 2 2 kodukorra punktides 4.6 ja 7.3 sätestatule. Esimene neist ei ole asjakohane, sest käsitleb nimesildi kandmist mitte loenduse ajal kambris vaid vangla territooriumil liikudes. Ka teine säte ei saa kaebajat kuidagi vabandada, sest selle kohaselt peab kinnipeetav loenduse ajal hoidma käsi selja taga ja seisma korralikult riietatuna oma voodi kõrval. Kuna juba viidatud
1 kohustab riietusel nimesilti kandma, hõlmab korrektne riietus muuhulgas ka nimesildi olemasolu. Loendus tähendab Viru Vangla kodukorra punkt 7.5 sätestatu kohaselt, et vanglaametnik kontrollib kinnipeetava isikusamasust. Abistav vahend selleks toiminguks on ka kinnipeetava fotoga nimesilt. Kinnipeetav, kelle käed peavad olema loenduse ajal selja taga, ei saa oma isiku tutvustamiseks nimesilti ametnikule ulatada või seda lihtsalt käes hoida. Kõik see pidi kaebajale teada olema, sest vangistusseadust ja vangla sisekorraeeskirja on talle erinevates kinnipidamisasutustes korduvalt tutvustatud (tl. 32) ja seletuskirjas on ta Viru Vangla kodukorra punkt 7.3 sisu ise tsiteerinud. Eeltoodust tulenevalt on D. Š vaidlustatud käskkirjas nimetatud distsipliinirikkumise toimepanemises süüdi, rikkumise suhtes on läbi viidud distsiplinaarmenetlus, kaebaja on saanud süüdistusest teada ja seletusi anda. Menetlemise käigus on küll tehtud vigu, kuid need pole sellised, mis saanuks karistuse määramist mõjutada ja käskkiri ise sisaldab asjakohast faktilist ja õiguslikku põhjendust. Karistus ei ole maksimaalne võimalik, see D. Š määratud
4’ kehtestatud tähtaegade piires ja selleks volitusi omava ametiisiku poolt ning vastab teo iseloomule ja toimepanija isikule. Seega pole kaebus põhjendatud ja tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 alusel täies ulatuses rahuldamata jätta. Kuna Viru Vangla esindaja menetluskulude hüvitamiseks taotlust ja kuludokumente ei esitanud (tl. 55), jäävad poolte kulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 1 kohaselt nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik 3 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.