← Eesti

2-09-1754/23

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-1754 Otsuse tegemise aeg ja koht 31. august 2009. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi I.K. hagi J.R. vastu põlvnemise

) §

  1. Hageja taotleb, et kohus tuvastavaks hageja põlvnemise kostjast. KOSTJA VASTUS
  2. Oma 20.04.
  3. a vastuses võttis kostja hagi õigeks, märkides, et tõepoolest I.K. põlvneb temast ning kostja on hageja bioloogiline isa.
  4. Kuna kostja on pärast insulti halvatud, voodihaige ning ei liigu, kuulas kohtunik kostja ära viimase kodus 18.05.
  5. a (tl 50, TsMS § 345 lg 2). Kostja ei olnud suuteline halvatuse tõttu rääkima, vaid vastuseks kohtuniku küsimustele kas noogutas või raputas pead. MOLEKULAARGENEETILINE EKSPERTIIS
  6. 20.05.
  7. a kohtumäärusega määras kohus asjas molekulaargeneetilise ekspertiisi (DNA analüüside võrdlemise teel). Ekspertiisi läbiviimine tehti ülesandeks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile.
  8. 17.06.
  9. a ekspertiisiaktist nr GE-0749-09/2486 (tl 63-64) nähtub, et 99,9992% tõenäosusega saab J.R. olla I.K. bioloogiline isa. KOHTUISTUNG
  10. Hageja jäi nõude juurde ning taotles, et kohus tuvastaks hageja põlvnemise kostjast. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  11. Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  12. I.K. esitas kohtule hagi J.R. vastu põlvnemise tuvastamiseks.
  13. Vastavalt

§ 42

lg 1 kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud

(3)2 enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel.
  1. Kohus tuvastas, et I.K. (sündinud G.), sündinud 05.02.
  2. a, sünd on registreeritud KohtlaJärve Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas
  3. veebruaril
  4. a (kande nr 130). Sünnitunnistusele on emana kantud K.G. ja isana J. G. (tl 3). 13.

§ 42

lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. 14. Kohus määras asjas molekulaargeneetilise ekspertiisi. Ekspertiisiaktidest nähtub, et 99,9992% tõenäosusega saab J.R. olla I.K. bioloogiline isa. Lisaks molekulaargeneetilise ekspertiisi tulemustele on kostja hagi õigeks võtnud, st puudub vaidlus põlvnemise tuvastamisel. 15.

§ 38lg 3 kohaselt laps põlvneb isast, kes on tema eostanud.

Seega on asjas tõendamist leidnud, et I.K. põlvneb J.R.s`st. 16.

§ 42

lg 3 kohaselt saadab kohus põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaasutusele, kus asub lapse sünniakt. Menetluskulud

  1. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Viru Maakohtu 23.02.
  2. a määrusega on rahuldatud I.K. menetlusabi taotlus ning hageja on vabastatud menetluskulude kandmisest menetluskulude hüvitamise kohustuseta (tl 35-36). Seega jäävad põlvnemise asjas kantud menetluskulud (riigilõiv 5 000 krooni ja ekspertiis maksumus 3 600 krooni) riigi kanda. Hageja muud kulutused (sh õigusabikulud) jäävad hageja enda kanda. Kohtunik

(3)3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.