esimesele lausele võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 423 155,40 krooni ja viivis 10.07.2008.a seisuga 19 422,83 krooni. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud. Arvestades, et seadusjärgne viivisemäär on muutuv, siis peab kohus põhjendatuks sõnastada see selliselt, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt alates 11.07.2008.a kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
MS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja palus kostjalt välja mõista riigilõivu 20 500 krooni ja õigusabikulud 4 720 krooni. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise 2 kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja tasutud riigilõivu katteks 20 500 krooni ja lepingulise esindaja kulude katteks 4000 krooni, kokku 24 500 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Indrek Soots kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.