) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni. EDASIKAEBAMISE KORD A O ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. A O võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus tuleb toimetada kätte väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetami- Tsiviilasi nr 2-08-80960 sest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 AS SEB Pank või arveldusarvele nr 221013921094 AS Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. AS Eesti Krediidipank võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. KOHTU SEISUKOHAD 1.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja taotlusel tema hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kättetoimetatud kostja perekonnaliikmele.
lg 1 alusel loetakse need kostjale kättetoimetatuks.
lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.
lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. 2. Hagi asjaolude (faktiliste väidete) kohaselt sõlmisid pooled 01.11.2006 laenulepingu nr 17527 (edaspidi Leping 1), mille alusel hageja andis kostjale laenu 30000 krooni intressiga 14% aastas. 12.06.2007 sõlmisid pooled arvelduskrediidilepingu nr A-19643 (edaspidi Leping 2), mille alusel väljastati kostjale krediit 6000 krooni intressiga 16% aastas. Kostja kohustus Lepingust 1 tulenevaid graafikujärgseid laenu tagasimakseid tegema iga kuu 15.kuupäevaks ning Lepingu 2 puhul tasuma intressi kasutatud krediidisummalt iga kuu 10.kuupäevaks. Kostja endale Lepingutega võetud rahalisi kohustusi Lepingutes kokkulepitud viisil, ulatuses ja tähtajal ei täitnud. Lepingu 1 ütles hageja ennetähtaegselt üles ja see lõppes 21.10.2008.a. Leping 2 lõppes 11.06.2008.a. Lepingute lõppemisel tekkis kostjal kohustus tagastada hagejale laen ja kasutatud krediidisummad ning tasuda muud lepingutest tulenevad võlgnevused. Kostja neid kohustusi vabatahtlikult ei täitnud. Kostjal on Lepingu nr 1 alusel hagejale tagastamata laen summas 23 499.42 krooni ning tasumata 2402.19 krooni intressi, 1158.12 krooni sissenõutavaks muutunud viivist ning 39 krooni teenustasu. Lepingu 2 alusel on kostjal tagastamata 2590 krooni tema poolt kasutatud krediiti, maksmata 247.22 krooni intressi ja 526.68 krooni sissenõutavaks muutunud viivist. Hageja nõuab ka veel sissenõutavaks muutumata viisist – kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasi protsendina põhinõudest.
lg 1 kohaselt loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras.
mõtte kohaselt võib taotleda viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, kas täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni ja seda eelkõige selliselt, et kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodut arvestades on hageja nõue hagis nõutud ulatustes asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 3.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.
1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust summas 1750 krooni. Hageja menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. 4.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.