KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-49122 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.05.2009, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Urmas Reinola, Reet Allikvere T

§ 1027

kohaselt isik peab

52 peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu.

§ 1028

lg 1 järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt igal ajal tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Antud juhul hagejal puudus raha ülekandmiseks kostjale õiguslik alus. Kostja ei ole ka nimetanud ühtegi õigusliku alust, mis alusel oleks tal raha olnud hagejalt saada. Raha ülekandmine on õigusliku aluseta, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära. Antud juhul on tegemist olematu kohustusega. Kostja kinnitas eel- ja kohtuistungil, et raha laekus hageja arvelt tema arvele ja ta teadis, et tal pole alust raha saada. Kostja väited selle kohta, et ta võttis raha pangaarvelt välja ja andis edasi M-S. L. ja tema poolt nimetatud tundmata isikule, on paljasõnalised ja ei ole millegagi tõendatud. Samuti väited selle kohta, et tegelikult korraldas hageja tegevust M-S. L.. Raha üleandmise kohta dokumente kohtule esitatud ei ole. Pole tõenäoline, et nii suures summas s.o. kokku 665 060 krooni antakse raha kõrvalistele isikutele ilma sellekohaseid dokumente vormistamata. Kostja väitel dokumente raha üleandmise kohta ei koostatud. Endise juhatuse liikme kohtuistungil vande all antud 2 seletus raha üleandmise kohta ei ole usaldusväärne, kuna endine juhatuse liige ja kostja on elukaaslased, seega perekonnaliikmed. Kostja eelistungil loobus tunnistajana M-S. L.i ülekuulamisest. Samuti seletas kostja kohtuistungil, et ta helistas M-S. L., kes ütles, et teda ei huvita, mis kostjast saab. Kostja väitel ei ole ta ka pöördunud politsei poole, kuna tal pole selleks alust. Kui kostja andis raha ilma õigusliku aluseta kellelegi edasi, on tal õigus esitada selle isiku vastu hagi ja nõuda raha tagasi. Apellatsioonkaebuse põhjendused 4. Kostja palub tühistada Pärnu Maakohtu 22.12.2008 otsus ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Maakohus rikkus TsMS § 217 lg-s 8 sätestatud selgitamiskohustust ning sellest tulenevalt TsMS §-s 7 sätestatud poolte võrdsuse põhimõtet, sest jättis ilmselt nõrgema poole õiguskaitseta, mis tõi kaasa lisaks õiguslikult ebaõigele lahendile ka ebaõiglase lahendi. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kostja on kohtuistungil korduvalt soovinud saada õigusabi, kuid kohus ei ole selgitanud võimalust riigi õigusabi saamiseks. Menetluse käik näitab ilmselt, et kostja ei olnud menetluses ise võimeline kaitsma oma õigusi. Konkreetsel juhul nähtub asjaoludest, et Bairon Trade kandis raha kostja arvele ning kostja kohustus saadud raha edastama M-S. L.. M-S. L. on apellandi esindajale teada ning ka käesoleva asja materjalidest nähtub, et tegemist küünilise avantüristiga, kes on ära kasutanud kostja emotsionaalselt ja õigusalast nõrkust. M-S. L.i suhtes on Harju Maakohtus käimas kriminaalmenetlus suuremahulises maksupettuse asjas. Asja materjalidest on näha, et kostjat, nii nagu ka hageja juhatuse liiget ning kostja abikaasat on M-S. L.i poolt manipuleeritud ning kaasatud õigustehingutesse, millel on asja materjalide kohaselt suure tõenäosusega kriminaalne tähendus. On kahetsusväärne, et kohtuotsuse tagamiseks hüpoteegiga koormatud kinnistu on kostja perekonna loodav kodu, mille säilimise kostja jaoks, on ohtu seatud. Kohus on vääralt kvalifitseerinud poolte õigussuhte, kui jõudis järeldusele, et kostjale olid maksed tehtud õiglusliku aluseta. Nähtub, et maksed kostjale toimusid maksekäsundi alusel. Ebaõige on kohtu järeldus, et hagejalt kostjale raha ülekanne toimus õigusliku aluseta ning hagejal on kostja vastu nõue alusetu rikastumise sätete järgi (

§ 1027). Kohtuistungil ütles hageja juhatuse liige P.

S., et rahaülekanded toimusid kokkuleppel M-S. L.i ja kostjaga. Kokkuleppe sisu seisnes selles, et hageja kandis raha kostja arvele ning kostja kohustus saadud raha edastama M-S. L.. Sellisel kokkuleppel sooritatud rahaülekanne ei ole tehtud õigusliku aluseta, vaid rahaülekanded põhinevad kolmepoolsel lepingul raha ülekandja (hageja) raha edastaja (kostja) ning raha saaja (M-S. L.) vahel. Õiguslikult kvalifitseerub selline suhe hageja ja kostja vahel maksekäsundina ning kohaldamisele kuuluvad

§ 703sätted.

Kui hageja leiab, et raha maksmine M-S. L., kui maksekäsundi järgi soodustatud isikule, toimus õigusliku aluseta, tuleb nõue esitada M-S. L.i vastu. Kostja on vaid täitnud hageja maksekäsundi. Kohus on põhjendamatult jätnud ülekuulamata M-S. L.i, kes asjaoludest nähtuvalt on maksekäsundi järgi soodustatud isikuna vaidlusaluse õigussuhte osaline. TsMS § 217 lg 8 rikkumise tõttu on jäänud esitamata ning uurimata ka muud asjas tähtsust omavad tõendid. Kohus on otsuses leidnud, et kostja väited selle kohta, et ta võttis raha pangaarvelt välja ja andis edasi M-S. L. ja tema poolt nimetatud tundmata isikule, on paljasõnalised ja ei ole millegagi tõendatud. Kohtuistungil hageja loobus taotlusest M-S. L. üle kuulata. Kostja taotluse M-S. L. üle kuulata, jättis kohus rahuldamata, millega rikkus TsMS §-i

1. Asjaolu, et rahaülekanded hagejalt kostjale ning kosjalt M-S. L. toimusid, saavad tunnistada ka P. T. ja R. R.. Vastus apellatsioonkaebusele 3
2. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Hageja leiab, et tõendatud on kaks asja: et kostja raha sai ja et ta selle oma pangaarvelt välja võttis. Kostja on eelistungil öelnud: „Teadsin, et mul pole õigust seda raha saada.“ Tunnistaja M-S. L.i ülekuulamisest loobus kostja ise eelistungil ja seejärel taotles isiku ülekuulamist hageja, kuid loobus istungil oma taotlusest. Seega ei saanud kohus toimida teisiti, kui jätta isik üle kuulamata, kuna mõlemad pooled olid tunnistaja ülekuulamisest loobunud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
3. Ringkonnakohus, ära kuulanud asjast osavõtnud isikud ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus järgib esimese astme kohtu otsuse põhjendusi ja tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei põhjenda oma otsust. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski kaebuse väide ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Maakohus ei ole asja lahendamisel rikkunud kaebuses väidetud menetlusnorme ja on kohelnud pooli võrdselt. Vaidlust ei ole pooltel selles, et OÜ Bairon Trade (pankrotis) omanik ja ainuke juhatuse liige on P. S., kes on kostja elukaaslane ning selles, et OÜ Bairon Trade (pankrotis) arvelt on kostja arvele üle kantud kokku 665 060 krooni (t.lk 4-7). Nende summade laekumist on kostja kinnitanud nii eel- kui ka kohtuistungil ja ka seda, et tal polnud alust seda raha saada (t.lk 113, 121). Kuna kostjal ei olnud õiguslikku alust hagejalt raha saada, kohaldas maakohus õigesti

§ 1027

, § 1028 lg 1 sätteid ja tuvastas, et kohustust ei olnud olemas ja mõistis kostjalt alusetult saadu hageja kasuks välja. Apellandi väited maksekäsundi olemasolust ja kolmepoolsest lepingust jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta. Kui apellant väidab, et ta on tema arvele laekunud raha andnud M-S. L., on tal võimalus esitada nõue raha saanud isiku vastu, kuid apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teha asjas apellandile soovitud otsust. Käesoleva vaidluse lahendamisel ei ole maakohus rikkunud ka menetlusnormi sellega, et jättis tunnistaja ülekuulamise taotluse rahuldamata, kuivõrd pooled loobusid (kostja eel- ja hageja põhiistungil) tunnistaja ülekuulamisest ning hagi aluseks olevate asjaolude tõendatuse seisukohalt ei omanud tunnistaja ütlused tähtsust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad apellandi menetluskulud tema enda kanda. Ulvi Loonurm Reet Allikvere Urmas Reinola 4