Obsah (8)

§ 176§ 174§ 173§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-07-8856 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunikuabi Liivi Suursoo Määruse tegemise aeg ja koht 29.07.2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-8856 Tsiviilasi, avaldaja nõue Eesti

) § 174 lõige 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 30.05.2008 esitas kostja 1 Eesti Haiglate Liit esindaja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Kostja palub hagejatelt Eesti Haiglate Liit kasuks välja mõista menetluskuludena 65 785 krooni.

§ 176

lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle tähtaja vastuväidete esitamiseks. Tähtaja jooksul vastust või vastuväidet saamata teeb kohtus määruse avaldaja menetluskulude kohta. 18.09.2008 kohtumäärus (menetluskulude kindlaksmääramise avalduse edastamine) on hagejale 1 kätte toimetatud 23.09.2008 ja hagejale 2 kätte toimetatud 25.09.

1. 17.10.2008 esitas hagejate esindaja vastuväited menetluskulude kindlaksmääramisele. Vastuväites leiavad hagejad, et esitatud avaldus ja selle lisad ei vasta seaduse nõuetele ja seetõttu tuleb avaldus jätta rahuldamata. Juhul kui siiski kohus leiab, et menetluskulud tuleb hüvitada, siis leiab kostja, et esitatud nõue on põhjendamatult suur järgnevatel motiividel:
2. Avaldaja on põhjendamatult menetluskulude suuruse hulka arvanud ka käibemaksu osa. Avaldaja ei ole tõendanud ega kinnitanud, et ta ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega hüvitatava kulu hulka ei tohi arvata käibemaksu osa.
3. Hagejad leiavad, et esitatud nõue ei ole põhjendatud. Esitatud avalduse alusel on avaldaja osutanud õigusabi esimeses astmes 18,9 tundi, teises astmes 10,4 tundi ja kassatsioonivastuse koostamisel 7 tundi. Hagejate arvates ei ole osutatud õigusabi ajaline maht kooskõlas asja keerukusega. Nii on taotluse esitamise koostamisele I astmes kulutatud rohkem aega kui hagile vastuse koostamisele. Samuti on vastuse koostamine ja ettevalmistamine apellatsiooni- ning kassatsioonimenetluses põhjendamatult ajarohke, arvestades asja keerukust ning seda, et tegemist on samade esindajatega olnud algusest peale. Hagejad leiavad, et kogu põhjendatud ajakulu õigusabi osutamisele oleks olnud 12 tundi. Eeltoodust tulenevalt paluvad hagejad jätta menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldamata või vähendada taotletavat summat hagejate poolt toodud põhjendustel. 05.12.2008 on hagejate vastuväide edastatud kostjatele. 06.01.2009 on kostja 2 esindaja teatanud, et nad ei ole esitanud antud tsiviilasjas avaldust menetluskulude kindlaksmääramiseks ja seega ei soovi ka võtta seisukohta esitatud vastuväidete osas. 12.01.2009 on kostja 1 esindaja esitanud oma seisukoha hagejate vastuväitele seoses menetluskulude väljamõistmisega. Kokkuvõtvalt on kostja 1 esindaja seisukohal, et esitatud vastuväited on põhjendamatud ning vastuolus seadusega. Kostja on omalt poolt esitanud kõik vajalikud dokumendid põhjendamaks menetluskulude sisu ja mahtu. Samuti on kostja kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane ning ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu käibemaksu arvestamine menetluskulude hulka on põhjendatud. 2 2-07-8856 20.06.2009 on kostja 1 seisukoht edastatud hagejate esindajale. Vastust või vastuväidet ei ole esitatud.

§ 174

lg 8 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse teha ka kohtunikuabi.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Harju Maakohtu 21.09.2007 otsuse kohaselt on kostjate menetluskulud jäetud hagejate kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 01.02.2008 otsusega Harju Maakohtu 21.09.2007 otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning kõik menetluskulud hagejate kanda. Riigikohus ei ole 30.04.2008 kohtumääruses menetluskulude jaotust märkinud.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud kohtuvälised kulud. Kostja 1 esindaja on tähtaegselt kohtule esitanud avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostja 1 menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kuludest summas 65 785 krooni.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on kostjat menetluses esindanud vandeadvokaat Eerik Entsik Advokaadibüroost Entsik & Partnerid. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele on lisatud Advokaadibüroo Entsik & Partnerid arved koos tööaruannetega. Kostja poolt taotletavad õigusabikulud summas 65 785 krooni on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arve nr xxxxxxxxxx 07.04.2008 summas 12 390 krooni on seotud materjalide läbitöötamise ja vastuse koostamisega kassatsioonkaebusele Tallinna Ringkonnakohtu 01.02.2008 kohtuotsusele. Ts asja 2-07-8856 toimikust nähtuvalt on hagejad esitanud 03.03.2008 Riigikohtule kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 01.10.2008 otsusele. 30.04.2008 kohtumäärusega (kohtuasja number 3-7-1-2-131) jättis Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. 30.04.2008 kohtumääruses ei ole esitatud menetluskulude jaotust. Menetluskulusid saab rahaliselt kindlaks määrata kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses sisalduva kulude jaotuse alusel. Eeltoodust nähtuvalt puudub alus kostja poolt arve nr xxxxxxxxxx alusel tasutud õigusabikulude summas 12 390 krooni menetlusosaliselt väljamõistmiseks. Kohtunikuabi on seisukohal, et kostja poolt kantud õigusabikulud summas 53 395,00 krooni kuuluvad hagejatelt kostja kasuks väljamõistmisele.

§ 177

lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. 3 2-07-8856

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni. Liivi Suursoo kohtunikuabi 4